Aerutamine

Võistlejal on lubatud ka individuaalselt osaleda, aga tal peab igal juhul olema oma riigi alaliidu luba. Kui võistleja on elanud kaks aastat või rohkem välismaal, ei ole kodumaa alaliidu nõusolekut enam vaja.
Ühe aasta jooksul ei tohi võistleja aerutamises võistelda enam kui ühe riigi eest. See reegel ei kehti juhul, kui võistleja lahkub kodumaalt, et abielluda ja asuda elama välismaale.
Võistlejate nimestikke esitades peavad riikide alaliidud teatama aerutajate rõivaste värvid, mida ei tohi enam muuta.

Süsta ja kanuu kere rist- ja piki-läbilõige peavad olema kumerad. Tekikonstruktsioon ei või ühestki horisontaalpunktist olla kõrgem kui istumisavause (cockpit) eespoolne kõrgeim punkt.

Paatidele ei või lisada ühtki võõrkeha, mis annaks võistlejale ebaausa eelise. Võistluse ajal on paadis keelatud kõik elektriseadmed, kaasa arvatud pumbad, kiirusemõõtevahendid, pingutusmõõdikud, südame-monitorid.

Aerud on fiiberklaasist, aerulaba on lusikakujuline. Süstade aerudel on kaks laba, kanuude omadel üks.

Süstadel võib olla üks tüür. Ahtritüür ei tohi olla paksem kui 10 mm (K1 ja K2) või 12 mm (K4). Paat peab olema seesistutav, mitte pealistutav (suri ski tüüpi).

Kanuud peavad olema ehitatud pikitelje suhtes sümmeetriliselt. Tüürid ja kõik muud kanuu suunda muutvad seadeldised on keelatud. Kui kanuul on kiil, siis peab see olema sirge ja kogu kanuu pikkune, kuid ta ei tohi ulatuda mitte rohkem kui 30 cm kerest allapoole.

C1 ja C2 võivad olla täiesti avatud. Ava miinimumpikkus võib olla 280 cm ja sõiduki servalaud (reelingulatt) võib piki avaust ulatuda maksimaalselt 5 cm paadi sisse. Paadil võib olla kuni kolm tugevduslatti, nende laius võib olla kuni 7 cm.

Süsta ja kanuu pikkust mõõdetakse täävi ja ahtri kaugeimatest punktidest. Mõõtmisel ei arvestata tüüri, mis ulatub üle kerepikkuse. Pärast kanuude ja süstade mõõtmist ja kaalumist, samuti vahetult enne võistlust ei tohi neile enam muudatusi teha.

Kõik lahtised esemed tuleb eemaldada. Püsivad, eemaldamatult kinnitatud põlvetoed ja vett imevast materjalist ujuvvahendid peavad enne esimest, sõidueelset kaalumist olema kuivad. Kohe pärast sõitu kontrollitakse kolme või enamat paati, vastavalt võistluste komitee otsusele ja juhuslikule valikule.

Paadid, aksessuaarid ja rõivad võivad kanda kaubamärke, reklaame ja muud kirjalikku teksti, kuid need peavad olema paigutatud niimoodi, et ei takista võistleja identifitseerimist ega mõjuta võistluse tulemust. Tubaka¬toodete ja kange alkoholi reklaamimine ei ole lubatud. Aerutajate särgid on kas rahvusvärvides või kannavad tiitlivõistlustel esineva rahvusvõistkonna tunnuseid.
Olümpiamängude erinõuded
Ühelgi osaleja kantaval rõivaesemel ega tema varustusel ei tohi esineda mitte mingit reklaami, välja arvatud selle eseme või varustuse identifitsee¬rimiseks, eeldades, et selline märgistamine ei ületa pindalalt 9 cm2. Sõna „identifitseerimine" tähendab eseme tootja nime, nimetuse, kauba¬märgi, logo või mõne muu ainuomase märgi näitamist, aga mitte rohkem kui ühel korral iga eseme kohta.
Võistlejate ja ametlike isikute vormirõivastel võib olla oma riigi olümpia¬komitee embleem. Iga paat, aksessuaar ja rõivaese, mis ei vasta eel¬toodud tingimustele, on võistlustel kasutamiseks sobimatu. Meeskonnad vastutavad oma varustuse eest ise.

Võistlussüsteeme on mitu, olenevalt võistlejate arvust, kuid tarvitatavaim on selline, kus kolmest eelvõistlusest pääsevad võitjad, seega kolm aerutajat, otse finaali. Igal juhul loositakse võistlejad eelsõitudesse. 2.-7. kohale jäänud aerutajad jätkavad poolfinaalides (kokku seega 18 sportlast). Poolfinaalide koosseisu paneb paika kohtunike kogu. Kummagi poolfinaali kolm kiireimat jõuavad samuti finaali. Koos varasema kolmega annab see finalistide arvuks 9. Start ja finiš on märgistatud kahe punase lipuga. Stardipositsiooni määrab loos. Stardis peab iga paadi jaoks olema ruumi vähemalt viis meetrit, lõpukoridori laius on 45 m, see jätab igale paadile ruumi üheksa meetrit. Võistlejad ei tohi aerutada oma raja ääres, nii häiriksid nad kaaslasi. Seda jälgib võistlejate taga sõitev kohtunik, kes annab eksivale aerutajale kohe käskluse, et ta korrigeeriks oma paadi kulgu.

Võistluste juhid Rahvusvahelisi võistlusi peavad juhtima kõrgeim ametnik, tehniline organisaator, võistluste korraldaja (manager), starter(id), rivistaja(d), rajakohtunik, pöördepunkti kohtunik (üksnes pikkadel distantsidel, seega mitte olümpiamängudel), finišijoone kohtunik, ajavõtja(d), paadi mõõtjad, teadustaja, ajakirjanduse esindaja.

Starter lahendab kõik sõitude starti puudutavad küsimused ja on ainu-vastutav valestarti puudutavate otsuste eest. Tema otsus on lõplik.

Rivistaja kohustus on tuua paadid stardijoonele võimalikult lühikese ajaga ning kontrollida võistlejate riietust ja nende seljal ja paadil olevat võistlusnumbrit. Kui kõik paadid on reastatud, teavitab ta starterit, tõstes valge lipu.

Rajakohtunik jälgib, et võistluste ajal reegleid järgitaks. Näiteks 500 m ja 1000 m distantsil ei tohi süst või kanuu olla konkurendile lähemal kui viis meetrit, et vastast mitte häirida. (Kaasvõistleja kiiluvees võib aerutada.) Kui reegleid rikutakse, teavitab kohtunik rikkumisest otsekohe võistluste komiteed, kes otsustab, kas mõni võistleja diskvalifitseeritakse või mitte. Diskvalifitseerimise põhjusi võib olla mitu: kui saadakse võistlustevälist abi või kui ollakse süüdi kokkupõrkes - kaasa arvatud aeruga - või kui fikseeritakse dopingu kasutamine. Kui kohtunik peab rikkumisest teatama, tõstab ta pärast sõitu punase lipu ja teeb enne järgmise sõidu algust kirja¬liku aruande. Kui rikkumisi ei ole, tõstab kohtunik valge lipu.
500 ja 1000 m sõitudes järgneb kohtunik võistlejatele mootorpaadiga. Sõidu ajal ei tohi teda takistada, kohtuniku paati ei lubata kedagi peale tema enda ja juhi.
Pikema distantsi ja paljude võistlejate korral määratakse sõidule rohkem kui üks kohtunik, see on jälle üks reegel, mida olümpiamängudel ei tule rakendada. Kui võimalik, järgneb üks kohtunik peagrupile teisi võistlejaid segamata.
Takistuse korral peatab rajakohtunik võistluse, möödudes kõikidest paati¬dest punast lippu lehvitades ja vajaduse korral helisignaali kasutades, kuni kõik paadid on seiskunud. Pärast seda pöörduvad paadid tagasi starti. Rajakohtunik teavitab rikkumisest otsekohe võistluste komiteed.

Pöördepunkti kohtunikke rakendatakse siis, kui sõit peetakse rajal, millel on üks pöördepunkt või enam, siis peavad vähemalt üks kohtunik ja üks registreerija olema iga punkti juures kohas, kust neile avaneb pöördest parim ülevaade. Olümpiamängudel neid kohtunikke pole.

Finišijoone kohtunikud sedastavad, millises järjekorras võistlejad lõpetavad. Kohtunikud asetsevad nii, et iga raja finišijoon oleks selgesti näha. Kui kohtunikel tekib kahe või enama võistleja positsiooni suhtes lahkarvamus, otsustab vaidluse (fotofiniši puudumise korral) enamusarvamus. Võrdsete häälte puhul on otsustavaks peakohtuniku hääl. Olümpiamängudel ja teistel tiitlivõistlustel on fotofiniši kasutamine kohus¬tuslik. Videofilm ei asenda suurvõistlustel fotofinišit, kuid Eesti meistrivõistlustel on ta siiski vaidluste ärahoidmiseks kasutusel. Võistlusest põhjuseta loobumine toob kaasa osavõtukeelu, aerutajal ei lubata kaasa teha järgmisel alal.

Distantsil on 18-25 väravat, iga värava läbimist kontrollib vastav kohtunik. Värav koosneb kahest teibast, mis ripuvad üle jõe tõmmatud trossi küljes, veepinnast lahutab neid 20 cm. Kanuud teevad jõel silmuseid ja haake, et neid väravaid 250-400 m distantsil kindlas järjekorras läbida.

Rohelised väravad läbitakse allavoolu, punased väravad vastuvoolu, neid peab olema vähemalt kuus. Kui võistleja puudutab väravat, saab ta kahepunktilise karistuse, väravast möödasõit toob kaasa 50-punktilise trahvi. Need punktid lisatakse lõpuajale. Väravat ei tohi puudutada ei aerutaja ise, tema paat ega aer.
Näide: lõpuaeg on 2.20,82. Iga sekund tähendab üht punkti, seega annab lõpuaeg 140,82 punkti. Oletame, et võistleja riivas üht väravat ja jättis teise vahele, see kokku tähendab 52-punktilist karistust. Lõpptulemus on seega 192,82 punkti.

Kärestikuslaalomis on OM-il kaks eelsõitu, üks poolfinaal- ja üks finaalvõistlus. Tavaliselt starditakse eelvõistlustel minutilise vahega ja finaalis 2,5-minutilise intervalliga.