Judo

Mehed võistlesid Ateenas järgmistes kaalukategooriates: kuni 60 kg, kuni 66 kg, kuni 73 kg, kuni 81 kg, kuni 90 kg, kuni 100 kg ja üle 100 kg. Naiste kaalukategooriad olid kuni 48 kg, kuni 52 kg, kuni 57 kg, kuni 63 kg, kuni 70 kg, kuni 78 kg ja üle 78 kg.

Võisteldakse paljajalu, tatami suurus on maksimaalselt 16x16 m ja minimaalselt 14x14 m. Reeglina on tatami värvilt roheline, kuid võib olla ka kollane, sinine jne. Võistlusala jaotatakse kaheks: võitlus- ja julgestusalaks, viimane peab olema vähemalt 3 m lai. Ala, mis neid eristab, nimetatakse ohualaks ning see peab olema laotud punast värvi tatamitest, selle laius on umbes meeter. Ohuala ning sellest sissepoole jäävat ala nimetatakse võitlusalaks, selle mõõdud on vähemalt 8 x 8 m (maksi¬maalselt 10x 10 m).

Võistlejad kannavad lahtist tugevat puuvillast (või sellesarnast) riietust, mil¬lest kinni võttes saab vastast heita ja sooritada muid võtteid. Judoka riietus kannab nimetust judogi, see on kas sinist või valget värvi. Sinist judogi't kannab esimesena tatamile kutsutud võistleja ja valget teisena kutsutu. Naisvõistlejad peavad kimono all kandma siledat valget T-särki, mis on piisavalt pikk, et ulatuda pükstesse, või siledat valget trikood. Pikad juuksed tuleb siduda nõnda, et nad ei põhjustaks vastasele ebameeldivusi. Varvaste ja sõrmede küüned peavad olema lõigatud lühikeseks. Lubatud on kanda ROK-i kehtestatud, riiki sümboliseerivat kolmetähelist lühendit ja riigi vappi. Vöö värv näitab judoka taset, must vöö tähendab kuulumist meistrite klassi.

Olümpiamängudel on nii meestel kui ka naistel 5 minutit puhast võistlusaega. Igal võistlejal on õigus puhata matšide vahel vähemalt 10 minutit. Kõik käsklused kõlavad jaapani keeles, et tunnustada selle spordiala sünnimaad. Neist tähtsaimad on järgmised:
Hajime! - Alustage!
Matte! - Stopp! Seis!
Yoshi! - Jätkake!
Osae-komi! - Kinnihoidmine loeb! (Kontroll peab kestma 10-25 sekundit.)
Toketa! - Läks kinnihoidmisest välja!
Shido! - Märkus!
Hantei! - Otsus!
Sore-made! - See on kõik, võistlus on lõppenud!

Ippon (hinne 10 palli) - puhas võit efektselt ja tehniliselt veatult sooritatud heitega või vastase kinnihoidmisega tatamil 25 sekundit. Matikohtunik tõstab sel puhul käe, peopesa ettepoole, kõrgele üle pea. Ippon kuulu¬tatakse välja ka siis, kui vastane on sattunud valu- või kägistamisvõttesse ja pääsemiseks lööb vaba käega mitu korda vastu tatamit, öeldes maitta (’annan alla’).

Waza-ari (hinne 7 palli) - pool võitu. Vastast küll heidetakse, kuid ta kukub küljele või pole heide sooritatud piisavalt kiiresti ja jõuliselt või hoitakse vastast kinni 20-24 sekundit. Kohtunik sirutab käe õlakõrguselt välja, peopesa allapoole. Kaks hinnet waza-ari liidetakse ippon iks. Yuko (hinne 5 palli) - peaaegu waza-ari. Vastane kukub pärast heidet küljele, maandudes rohkem kõhu suunas, või ei kesta kinnihoidmine roh¬kem kui 15 sekundit. Kohtunik tõstab käe, peopesa allapoole, 45 kraadi kaugusele oma kehast.

Koka (hinne 3 palli) - väikese paremusega võit. Vastane kukub pärast heidet istmikule või õlale või kinnihoidmine kestab üksnes 10 sekundit. Kohtunik tõstab küünarvarrest kõverdatud käe õla kõrgusele, pöial õla poole ja küünarnukk keha lähedal. „Kuldne skoor" - kui põhiaeg lõpeb viigilise tulemusega, jätkub matš esimese hinnatava tehnilise tegevuseni või karistuseni.

Hantei gachi - 1:0; kuulutatakse välja üksnes siis, kui ka lisaaeg lõpeb viigiliselt, mis „kuldse skoori" puhul on välistatud.

Hiki-wake - viik 0:0; kasutatakse põhiliselt meeskondlikel võistlustel. Vahekohtunik annab soorituse tehnilisele küljele hinnangu, tehes vastava žesti, samal ajal jälgides, kas vähemalt üks tema vaateväljas olev nurga-kohtunik on selle otsusega nõus. Nurgakohtunikud istuvad teineteise vas¬tas nurkades väljaspool võistlusala. Juhul, kui nurgakohtuniku seisukoht erineb vahekohtuniku omast, peab ta oma arvamust väljendama selle¬kohase žestiga. Vahekohtunik peab oma hinnangu kohandama vähemalt ühe nurgakohtuniku omaga.

Osae-komi ehk kinnihoidmise hinne oleneb ajast. Kui kinnihoidmine kes¬tab 25 sekundit, siis antakse hindeks ippon, kui 20 sekundit või enam (aga mitte 25 sekundit), siis waza-ari, 15 sekundi puhul läheb kirja yuko, aga 10 sekundit annab vaid koka. Vähem kui 10 sekundit kestvat osae-komi t arvestatakse lihtsalt rü nnakuna (kinza).
Osae-komi puhul sirutab kohtunik ühe käe võistlejate suunas, peopesa allapoole, ise nende poole kummardades ja võistlejaid jälgides. Kinni¬hoidmisest väljamineku märgiks (osae-komi toketa) sirutab kohtunik ühe käe ette, pöial ülespoole, ja liigutab seda 2-3 korda kiiresti vasakule-paremale, samal ajal võistlejate poole kummardades. Ühtki lubatud võtet, mida on alustatud väljaspool võitlusala, ei tunnis¬tata. Piisab, kui üle piiri on sportlase üks jalg, käsi või põlv. Erandiks on olukord, kui üks judokatest heidab oma vastase võitlusalast välja, kuid ise jääb selle sisse küllalt kauaks, et heite efektiivsus oleks ilm¬ne, siis seda sooritust arvestatakse. Võtet loetakse ja hinnatakse ka juhul, kui heitja labajalg või jala muu osa satub võitlusalast välja ning liigub üle julgestusala mati, kuid ta ei ole sellele jalale kandnud keha¬raskust.

Sono-mama tähendab eesti keeles ’mitte liigutada’. Kohtunik kummardab sel juhul ettepoole ja puudutab mõlemat võistlejat peopesaga. Kui vahe¬kohtunik kuulutab välja sono-mama, ei tohi kumbki võistlejaist muuta oma asendit ega haaret. Seda rakendatakse üldjuhul vaid maasmaadluse puhul.

Shido (’märkus’) tehakse judokale, kes hoidub sihilikult võistlusest kõrvale, võtab püstiasendis sisse ilmse kaitseasendi (reeglina üle 5 sekundi), imi¬teerib rünnakut, mille ilmseks eesmärgiks pole vastast heita (valerünnak), seisab kahe jalaga ohualal rohkem kui 5 sekundit, välja arvatud rünnaku alustamine, sooritamine ja vastase rünnaku pareerimine, hoiab seistes kestvalt vastase käise otstest (reeglina üle 5 sekundi) või haarab varrukast seda üles käärides, seistes hoiab pidevalt vastasega sõrmi vaheliti, et võit¬lust vältida (üldjuhul rohkem kui 5 sekundit), ning sihilikult muudab oma välimuse ebakorrektseks või ilma vahekohtuniku loata võtab lahti vöö või püksinööri, hakates seda kinni siduma.
Normaalne haare tähendab üldjuhul hoida parema käega kinni vastase kimono vasakpoolse külje ükskõik millisest ülalpool vööd olevast osast ning vasaku käega vastase kimono parempoolse külje ükskõik millisest ülalpool vööd olevast osast.
Shido antakse igale võistlejale, kes saab hakkama järgmiste määruserik-kumistega: lööb põlve või jalaga vastase käe või käelaba pihta, et haardest vabaneda, pigistab vastase keha, kaela või pead ristatud väljasirutatud jalgadega või painutab vastase sõrmi, et tema haardest vabaneda. Hansoku make (diskvalifitseerimise) saab võistleja, kes eksib rängalt määruste vastu või keda on kolm korda karistatud shido ga ning kes eksib uuesti samamoodi (shido väärtuses), näiteks tõstes üles matil lamava vastase ja teda tagasi virutades, blokeerides vastase tugijalga, kui viimane sooritab heidet, ignoreerides vahekohtuniku juhiseid ning tehes võistluse käigus vastast või kohtunikku alandavaid märkusi või žeste. Esimene shido annab vastasele koka. Teine shido annab yuko ja kolmas waza-ari.

Hansoku make = ippon ja tähendab maadleja diskvalifitseerimist. Sel juhul matš katkestatakse ja kuulutatakse välja võitja 10:0. Judoka saab veel hansoku make karistuse, kui ta näiteks vastast hammustab või lööb, sõimab kohtunikku või vastast vms. Kõne all võib olla eemaldamine mitte üksnes käesolevast matšist, vaid kogu võistlusest. Selle karistuse toob kaasa ka iseenda ohtlikult pea peale kukutamine rünnakuaktsioonides.