Käsipall

Mänguväljak on 40 X 20 m ristkülik, mis koosneb kahest väravaalast (vt. väljaku joonis) ning mängualast ja mida peab ümbritsema külgjoonte taga vähemalt meetrilaiune ja väravajoonte taga 2 m laiune ohuala turvatsoon/ohutustsoon. Väravate sisekõrgus on 2 m ja siselaius 3 m.

Vabaviskejoon (9 m joon) on katkendjoon, mille jooneosad ja joonevahed on 15 cm pikkused. Vabaviskejoon tõmmatakse paralleelselt väravaalajoonega sellest 3 m kaugusele. Seitsme meetri karistusviske joon on 1 m pikkune.

Nii mehed kui ka naised mängivad kaks 30-minutilist poolaega. Mängu vaheaeg kestab kümme minutit. Viimasel ajal on tehtud rohkesti muu¬datusi, et kiirendada mängu käiku. Väravavaht peab (väravavaht ei tohi viivitada palli keskele mängimisega kuid ei ole reeglit, mis määrab aja kui kiiresti ta selle sinna toimetama peab)pärast talle visatud väravat andma palli kiiresti keskjoonele.

Kui mängu normaalaeg lõpeb viigiga, aga võitja tuleb selgitada, mängi¬takse pärast 5-minutilist vaheaega lisaaeg. Lisaaeg koosneb kahest 5-minutilisest poolajast ja ühest minutilisest vaheajast. Kui esimene lisaaeg võitjat ei selgita, mängitakse pärast 5-minutilist vaheaega teine lisaaeg. Ka teine lisaaeg koosneb kahest 5-minutilisest poolajast ja ühest minutilisest vaheajast. Kui mäng jääb ikka viiki, selgitatakse võitja konkreetse võistluse juhendi kohaselt (kui kaks lisaaega on mängitud ning seis on viigis järgnevad kindlasti 7m karistusvisked. Erinevatel võistlustel võib juhendi järgi 7m karistusvisked järgneda koheselt peale normaalaja lõppemist kui mäng on viigis. Tiitlivõistlustel on kindlasti 2 lisaaega ning peale seda 7m karistusvisked. Kusjuures esmalt peab võistkonna ametlik esindaja määrama viis mängijat, kes karistusviskeid viskama lähevad, kui peale viit viskajat on mäng ikkagi viigis, siis määratakse järgmised viis viskajat ning mäng käib kuni esimese eksimuseni kuni võitja on selgitatud. Karistusviskeid võivad visata vaid need mängijad, keda ei ole mängu jooksul diskvalifitseeritud või kes ei kanna kehtivat 2min karistust st. 2min karistus ei olnud lõppenud mängu teise lisaaja lõpuks) Määrustevastast ja ebasportlikku käitumist, mis leiab aset lõpusignaali ajal (poolaja või mängu lõpus) (määrustevastast, ebasportlikku või väga ebasportlikku käitumist karistatakse mistahes mängu ajal st. kui see juhtub enne mängu algust või mängu ajal vastavalt rikkumise astmele. või pärast seda,(peale mänguaega ebasportlikku või väga ebasportlikku käitumist ei karistata koheselt vaid selle kohta peab kirjutama raporti vastavasse alaliitu ning karistuse määrab vastav alaliit) karistatakse. Sellisel juhul lõpetab väljakukohtunik mängu alles pärast määratud vabaviske või 7 m karistusviske sooritamist. (vabavise või 7m karistusvise määratakse vaid juhul, kui rikkumine toimub mänguajal ning kui seda ei sooritata mänguaja jooksu, sooritatakse see peale mänguaja lõppemist)

Millal ja kui kauaks mänguaeg peatatakse, otsustavad kohtunikud. Mänguaja peatamine on kohustuslik järgmistel juhtudel:

a) eemaldamisel 2 minutiks, diskvalifitseerimisel ja eemaldamisel mänguaja lõpuni;(eemaldamine mängu lõpuni ehk rist ei ole enam reeglites. Suurim karistus on diskvalifitseerimine)
b) 7 m karistusviske määramisel; (vaid siis, kui mänguseis on lõpuminutitel tasavägine või kui 7m karistusvise määratakse võistkonnale, kelle mängija on eemaldatud 2minutiks ning samal ajal on mänguseis tasavägine)
c) võistkonna time-oufi ajal;
d) valevahetuse korral või üleliigse mängija väljakule astumisel;
e) ajamõõtja või tehnilise delegaadi vilesignaali puhul;
f) kohtunike omavahelise arutelu ajal.

Mängu peatamisest annavad ajamõõtjale märku kolm lühikest vilet. Time-out i lõppemisest ja mängu jätkamisest antakse alati märku vilega. Igal võistkonnal on õigus võtta mängu normaalajal poolaja kestel aeg maha üheks minutiks.

Pall on valmistatud nahast või tehismaterjalist(palli pind ei tohi olla libe). Meeste palli ümbermõõt on 58-60 cm ja ta kaalub 425-475 g, naiste pall on väiksem: läbimõõt 54-56 cm, kaal 325-400 (375)g.

Pall peab olema ümmargune, tema pealispind ei tohi olla läikiv ega libe. Igas mängus peab olema kasutada kaks määrustekohast palli.

Võistkond koosneb 14 (16)mängijast. Korraga võib väljakul viibida kuni seitse mängijat. Ülejäänud on vahetusmängijad, neist üks on varuväravavaht (nr 12).(nr ei pe olema 12. võistkonna nr-id peavad jääma 1-99 vahele)

Võistkonnal peab kogu mängu kestel olema väljakul üks mängija, kes täidab väravavahi kohustusi. Väravavaht peab võistkonnakaaslastest riietuselt erinema ja ta kannab tavaliselt seljal numbrit kas 1, 12 või 16(kuid need numbrid ei ole kohustuslikud). Väravavahi kohustusi täitev mängija võib igal mängu hetkel asuda väljakumängija kohale. Väravavaht võib visata oma värava alalt palli teise väravasse.

Mängu alustamisel peab võistkonnal olema väljakul vähemalt viis mängijat. Vahetusmängijad võivad mängu lülituda igal mänguhetkel ja korduvalt ega pea sellest ajamõõtjale ega sekretärile teatama. Tin¬gimuseks on, et asendatavad mängijad peavad olema juba väljakult lahkunud.

Mängijad kannavad numbreid 1-st 20-ni(99-ni). Iga võistkonna kapten peab võistlussärgi varrukal õlavarre ümber kandma 4 cm laiust sidet, mis värvilt erineb võistlusriietusest. Mängu ajal ei ole lubatud kanda teisi mängijaid ohustavaid esemeid (pea- ja näokaitsmeid, käevõrusid, kelli, sõrmuseid, kaelakeesid ja -kette, kõrvarõngaid, tugevdatud raamideta või kinnitus-paelata prille jms). Peapaelad on lubatud, kui nad on valmistatud pehmest elastsest materjalist.

Kui mängija veritseb või tema kehal või võistlusvormil on vereplekid, peab ta kohe ja vabatahtlikult väljakult lahkuma (sooritama tavalise män¬gijate vahetuse). Mängija ei tohi enne väljakule tulla, kui veritsemine on peatatud, haav kaetud ning vereplekid kehalt ja võistlusvormilt eemaldatud.

Väravavahil on lubatud
• väravaalal väravat kaitstes puudutada palli mis tahes kehaosaga;
• lahkuda väravaalalt ilma pallita ja osaleda väljakumängus, seda tehes allub ta väljakumängijatele kehtestatud reeglitele.

Väravavahil on keelatud
• väravat kaitstes tegutseda vastasmängija suhtes ohtlikult;
• lahkuda oma valduses oleva palliga väravaalalt;
• 7 m karistusviske tõrjumisel ületada väravavahi liikumist piiravat joont (4 m joon) ja sellest kummalgi pool asuvat pikendust enne, kui pall on viskaja käest ära läinud.
• (puudutada palli, ms veereb või asetseb väljaspool väravavahiala, olles ise väravavahialas)
• (siseneda väravavahialasse kui ta omab palli väljaspool seda)
• (puudutada palli jalaga allpool põlve, kui see liigub mänguväljaku poole)

Väravaalale on lubatud astuda ainult väravavahil. Väljakumängija loe¬takse väravaalale sisenenuks, kui ta puudutab väravaala või seda piiravat joont mis tahes kehaosaga. Väljakumängija astumist väravaalale karistatakse

a) vabaviskega,(vabaviskega, kui oma meeskonna mängija, kellel on pall puudutab väravavahiala või selle joont. Väravavahiviskega kui vastasmängija rikub väravavahiala reeglit) kui ta astub väravaalale, pall käes,
b) vabaviskega,(väravavahi viskega) kui ta astub väravaalale ilma pallita, kuid loob sellega mängulise eelise,
c) 7 m karistusviskega, kui kaitsemängija astub väravaalale(alasse) ning loob sellega mängulise eelise palli valdava vastasmängija suhtes.

Väljakumängijatel ei ole lubatud puudutada väravaalal seisvat, veerevat ega väravavahi käes olevat palli. Mängida on lubatud väravaala kohal õhus oleva palliga. Palli sihilikku suunamist oma väravaalale kvalifitseeritakse järgmiselt:
a) kui pall satub väravasse, värav loeb;
b) kui pall jääb väravaalale või kui väravavaht puudutab palli ning see ei lähe väravasse, antakse vastasele vabavise;
c) kui pall ületab otsajoone, teeb vastane küljesisseviske (nurgaviske).

Lubatud on

• palli visata, püüda, peatada, lükata ja lüüa, kasutades selleks käsi (ka rusikasse surutuna), käsivarsi, pead, ülakeha, reisi ja põlvi;
• hoida palli kuni 3 sekundit, isegi kui pall seisab põrandal;
• teha palliga kuni 3 sammu; samm loetakse sooritatuks, kui
a) kahe jalaga põrandal seisev mängija tõstab ühe jala ja paneb selle uuesti maha või nihutab jalga ühest kohast teise;
b) ühe jalaga põrandale toetuv mängija püüab palli ja puudutab see¬järel teise jalaga põrandat;(oleneb olukorrast. Kui mängija on paigal siis küll kuid kui mängija on liikumises, siis loetakse seda kui 0-sammu)
c) pärast hüpet maandub mängija ühele jalale ja hüppab siis samal jalal või puudutab põrandat teise jalaga;
d) pärast hüpet maandub mängija korraga mõlemale jalale, tõstab siis ühe jala ja paneb selle uuesti maha või nihutab jalga ühest kohast teise;
• seistes paigal või liikudes palliga
a) põrgatada palli üks kord ja püüda ühe või mõlema käega;
b) põrgatada palli korduvalt ühe käega või veeretada, siis uuesti kinni püüda või ühe või mõlema käega üles võtta.

Kui pall on ühe või mõlema käega kinni püütud, tuleb ta vähemalt 3 sammu järel või 3 sekundi jooksul edasi toimetada (sööta, visata väravasse). Põrge või põrgatamine loetakse alustatuks, kui mängija mis tahes keha¬osaga suunab palli põranda poole.

Kui pall on puudutanud teist mängijat või väravat, on mängijal lubatud palli uuesti põrgatada ja kinni püüda, viia palli ühest käest teise ning sööta palli põlvedel seistes, istudes või lamades.

Keelatud on
• puudutada palli üle ühe korra,(so. Peale seda, kui palli üle on saavutatud kontroll) enne kui pall pole puutunud väljakut, teist mängijat või väravat. Pärast palli põrgatamist ei tohi mängija enda valduses olevat palli puudutada üle ühe korra;
• puudutada palli allapoole põlve jääva jalaosaga, välja arvatud juhul, kui vastasmängija viskab palli vastu jalgu. Sihilikult jalaga mängimise eest eemaldatakse sportlane mängust kaheks minutiks.

Kui pall puudutab väljakukohtunikku, mäng jätkub.

Palli ei ole lubatud hoida võistkonna valduses, kui ei tehta ühtegi tõelist katset rünnata või väravasse visata. Seda käsitletakse passiivse mänguna ja karistuseks antakse vastasvõistkonnale vabaviske õigus. Passiivse mängu puhul pole ajalimiiti nagu korvpallis. Tavaliselt esineb passiivne mäng kohtumise lõpuminutitel või kui vastamisi on erineva mänguklassiga võistkonnad.

Kohtuniku hoiatav žest kohustab palli valdavat võistkonda aktiviseerima rünnakut, et säilitada palli valdamise õigust.

a) kasutada käsi ja käsivarsi blokeerimisel või palli pärast võitlemisel;
b) vastasmängija valduses olevat palli hankida lahtise käega ükskõik millises suunas;
c) kehaga blokeerida vastasmängijat ka siis, kui tal ei ole palli;
d) astuda vastasega kehalisse kontakti, kui mängija on vastase poole näoga ja vastasel on käed kõverdatud, et vastase tegevust kontrol¬lida ja jälgida.

a) vastasmängija käest palli ära tõmmata või lüüa;
b) blokeerida või takistada vastasmängijat käte, käsivarte või jalgadega;
c) vastasmängijal ümbert kinni haarata, teda hoida, tõugata, talle otsa joosta võ i h ü pata;
d) määrustevastaselt takistada, tõkestada või ohustada vastast (palliga või ilma) mõnel muul viisil.
Mängija, kes vastast rünnates ohustab tema tervist, diskvalifitseeritakse, kui ta
a) lööb või tõmbab enda kõrval või taga oleva vastasmängija viskekätt;
b) teeb mõne liigutuse, mille tulemusena vastasmängija saab löögi pähe või kaela pihta;
c) lööb tahtlikult vastasmängijat jalaga või põlvega või mõnel muul viisil (või paneb talle jala ette);
d) lükkab jooksvat või hüppavat vastasmängijat või ründab teda nii, et vastasmängija kaotab kontrolli oma keha üle. See kehtib ka juhul, kui väravavaht lahkub oma väravaalalt ning ründab liikuvat vastasmängijat;
e) vabaviske sooritamisel (otseviskega väravale) tabab paigal seisva kaitsemängija pead või 7 m karistusviset tehes tabab paigal seisva väravavahi pead.

Kui mängija jõuliselt ja sihilikult ründab teist inimest (mängijat, kohtunikku, ajamõõtjat, sekretäri, võistkonna ametlikku esindajat, delegaati, pealtvaatajat jne), loetakse see kallaletungimiseks. Ka eriti pahatahtlikku suhtumist teise isikusse tõlgendatakse kallaletungimisena. Sel juhul ei saa eemaldatud mängijat asendada.

Esimese algviske õiguse saab võistkond, kes võidab loosimise ning valib rünnakuõiguse. Vastasvõistkond valib sel juhul väljakupoole. Kui aga loosimise võitnud võistkond valib väljakupoole, sooritab algviske vastasvõistkond.

Mängu teise poolaja algul vahetavad võistkonnad väljakupooli. Teise pool¬aja algul sooritab algviske võistkond, kes mängu algul valis väljakupoole. Loosimist korratakse iga lisaaja algul. Pärast iga visatud väravat jätkub mäng algviskega, mille sooritab võistkond, kelle väravasse pall on visatud. Algvise sooritatakse mänguväljaku keskelt mis tahes suunas.(3m raadiuses väljaku keskpaigast keskjoont pidi vasakule ja paremale, e. mõlemas suunas on lubatud mängida pall lahti 1,5m ulatuses. See ei kehti oma- või vastaste mänguväljaku poolte suunas)

Küljesisseviske sooritab ilma eelneva kohtunikuvileta selle võistkonna mängija, kelle mängija ei puudutanud palli viimasena, enne kui see üle¬tas joone.

Küljesissevise sooritatakse kohast, kus pall ületas külgjoone, või kui pall on ületanud otsajoone, siis külgjoone ja otsajoone ristumiskohast samal pool väravat. (kui pall ületab joone kaitsemängijast, siis otsa- ja külgjoone ristumiskohast. Kui aga ründavast mängijast, siis jätkub mäng väravavahi viskega)

Küljesisseviske sooritamise ajal peavad vastasvõistkonna mängijad olema viskajast vähemalt 3 m kaugusel.(või oma väravavahiala joonel)

Vabavise sooritatakse tavaliselt ilma kohtuniku vileta kohast, kus määrusi on rikutud. Kui pärast kohtuniku vilet, mis annab loa vabaviske soorita¬miseks, on ründava võistkonna mängijad astunud 9 m joonele või ületanud selle enne, kui pall on viskaja käest lahkunud, antakse vabavise kaitses olevale võistkonnale.

Vabaviske sooritamise ajal peavad vastasvõistkonna mängijad olema viskajast vähemalt 3 m kaugusel. Samas on neil lubatud seista vahetult oma väravaalajoonel siis, kui vabavise sooritatakse nende 9 m joone eest.

sooritatakse 3 sekundi jooksul pärast väljakukohtuniku vilesignaali. Sageli vahetatakse sel juhul väravavahti, kuid see ei ole lubatud siis, kui viskaja on valmis sooritama 7 m karistusviset, seistes palliga korrektselt viske-positsioonil.

Kõige leebem karistus on hoiatus, millega kaasneb (mida väljendab) kollane kaart. Mängija võib jätkata väljakul (teine hoiatus toob kaasa eemaldamise)(teist hoiatust ei saa samale mängijale anda. Kui mängija on saanud eelnevalt hoiatuse, siis tuleb teda karistada vähemalt 2min eemaldamisega). Järgmine karistus on kaheminutiline eemaldamine, sellega võib karis¬tada nii individuaalselt kui ka võistkondlikult(kõik karistused on siiski pigem individuaalsed, kui võistkonna esindaja saab 2min karistuse, siis peab võistkond mängima 2min vähemuses). Sama mängija kolmas eemaldamine toob kaasa mängija diskvalifitseerimise. Kui 2-minutiline eemaldusaeg esimese poolaja lõppedes kestab, jätkub see teise poolaja algul. Sama reegel kehtib normaalajalt lisaajale üleminekul ning lisaaja perioodide kestel.

Raskem karistus on punane kaart ehk mängija või võistkonna ametliku isiku diskvalifitseerimine mängualal või väljaspool mänguväljakut (aga ikka mängu ajal). Sellele järgneb alati 2-minutiline karistus võistkonnale, see tähendab, et mänguväljakul olevate mängijate arvu vähendatakse ühe võrra. See karistus erineb jalgpalli punase kaardi karistusest, sest pärast karistusaja möödumist võib seda mängijat asendada.

Igat mängu juhivad kaks võrdsete õigustega kohtunikku, keda abistavad ajamõõtja ja sekretär. Loosimise viib läbi üks kohtunik teise kohtuniku ning mõlema võistkonna kapteni juuresolekul.

Kohtunikud peavad mängu kestel korduvalt teineteisega väljakupooli vahetama. Tavaliselt on üks kohtunik kaitsjate ja teine ründajate selja taga.

Mängu ajal tohivad kohtunike poole pöörduda ainult võistkondade vastutavad ametlikud isikud.