Laskmine

Rahvusvaheline Laskespordi Föderatsioon (International Shooting Sport Federation, ISSF) korraldab laskevõistlusi olümpiamängudel, maailmameistrivõistlustel ja maailma karika võistlustel. Maailmarekordeid saab püstitada üksnes nendel võistlustel. Individuaalaladel on see võimalik siis, kui võistlejaid on vähemalt 15, ja võistkondlikult siis, kui osaleb vähemalt 5 esindust. Olümpiamängudele pääsevad üksnes need laskurid, kes on nelja aasta jooksul enne mänge täitnud mitmeastmelised kvalifikatsiooninormid. Kaugeltki mitte kõik parimad ei pääse olümpiamängudele, sest osa kohti kuulub erinevate maailmajagude esindajaile, kusjuures seal ei ole otsustavaks mitte niivõrd resultaat, kuivõrd regionaalne printsiip. ROK on kehtestanud Ateena olümpiaks kõigile laskealadele osavõtu-kvoodi, kokku võistleb 390 sportlast.

Võistluspaigas on nii laskuritel, treeneritel kui ka esindajatel keelatud kasutada mobiiltelefone, kaasaskantavaid raadiojaamu ja muid selliseid seadmeid. Fotoaparaate tohib kasutada välklambita. Keelatud on kanda riietusesemeid, mis toetavad laskuri keha, käsivarsi, rannet, jalgu või pahkluid (või muudavad need liikumatuks). Püstollaskuri jalanõud peavad olema madala küljega ja jätma pahkluu vabaks. Püssilaskuri riietus peab olema enne võistlust koos relvaga läbinud kontrolli ja vahetult peale võistlust võidakse kutsuda järelkontrolli. Püstolilaskuritele tehakse loosi alusel igast vahetusest min. 2 laskurile päästikusurve järelkontroll vahetult peale viimast seeriat ning enne relva tulejoonel kohvrisse pakkimist. Standard- ja õhupüssi kaal koos sihikuga on 5,5 kg. Laskemoona kaliiber 10 m distantsil on 4,5 mm, 50 m distantsil 5,6 mm ja 300 m distantsil maksimaalselt 8 mm. Keelatud on kasutada trasseerivat, soomust läbis¬tavat ja süütavat laskemoona. Võistluspaiku ei tohi häirida vibratsioon. Püstoli laskekohad peavad olema üks¬teisest eraldatud läbipaistvate vaheseintega. Märklaud ei tohi valguse käes helkida. Kõik käsklused antakse rahvusvahelistel võistlustel inglise keeles. Laskekohad ning laskmise järjekord määratakse loosiga, finaalis on kohad vastavalt kvalifikatsioonivõistluse paremusjärjestusele.

Olümpiamängudel jagatakse kaks medalikomplekti välja 10 m tiirus ja kolm 50 m tiirus, kõik märklauad on elektroonilised. Keskringi tabamise eest saadakse 10 silma, järgmise ringi eest 9 silma jne. Kui lask puudutab ühtaegu kaht ringi, läheb kirja suurem tulemus. Finaalis jagatakse iga ring veel kümneks lahtriks ja parim tulemus võib seega olla 10,9.
Lastakse ühest reast. 50 m distantsil peab igale laskjale olema ruumi 1,6 m. Kõigil aladel peab laskja olema kaitstud halva ilma eest. Kü mne meetri kaugusel laskurist on tuulelipp, mis n äitab tuule suunda ja tuge¬vust. Näha peab olema ka kell, mis edastab teavet, kui palju aega on laskmiseks jäänud.
Kui võistlus kestab kauem kui päeva, siis peavad kõik võistlejad laskma iga päev võrdse arvu laske samast asendist.

Laskuritele antakse 10 minutit ettevalmistusaega, sellel ajal peavad proovimärgid olema ees.
Väikepüss võib kaaluda kuni 8 kg, maksimaalne kaliiber on 5,6 mm. Lamadesasendis antakse 40 lasu sooritamiseks 45 minutit, püstiasendis 75 minutit ja põlveltasendis 60 minutit. Proovilaskude arv  iga asendi ees pole piiratud ja nende sooritamine on asendi laskeaja sees. Kvalifikatsioonivõistluselt pääseb 8 paremat kolme asendi kogusummas finaali, seal lastakse 10 lasku püstiasendist, iga lasu jaoks on aega 75 sekundit. Märklaud on laskmistasandist 75 cm kõrgusel. Võrdsete põhivõistluse tulemuste puhul toimub ümberlaskmine 8 finalisti hulka pääsuks. Lastakse 5-lasuline seeria püstiasendist, kus igaks lasuks antakse eraldi aeg, nagu finaalis ja tabamusi näidatakse kümnendikega. Kui 5 lasu kogusumma ei selgita veel finaliste, jätkatakse 1 lask haaval ümberlaskmist edasipääsenu(te) selgitamiseks. Ümberlaskmise seeriaid ja lisalaske ei summeerita kogusummale,vaid näidatakse lõppprotokollis eraldi veergudes. 

60 lasu sooritamiseks antakse aega 75 minutit. Proovilaskude arv enne igat asendit pole piiratud. Eelvõistluste järel pääsevad kaheksa parimat finaali, seal lastakse 10 lasku, iga lasu jaoks antakse aega 45 sekundit.

Kolmest asendist - lamades, püsti ja põlvelt - laskmise jaoks on aega kokku 135 minutit. Proovilaskude arv pole piiratud. Eelvõistluste 8 pari¬mat pääsevad finaali, seal lastakse 10 lasku, iga lasu jaoks on aega 75 sekundit.

• Laskur võib lamada laskekoha põrandal või võistluspaiga laskematil, viimast võib asetada ka ainult küünarnukkide alla.
• Püssi võib toetada m õlema käega ja ü he õlaga.
• Püssi hoidmiseks võib kasutada rihma, laskmiskinnast, kuid püssilaad ega -pära ei tohi toetuda laskurikuuele.
• Püss ei tohi toetuda ühelegi kõrvalisele esemele.

• Seistes tuleb püssi hoida mõlema käega, parema õlaga ning rind¬kere parema poolega parema õla ja põse juures (vasakukäelistel vastupidi).
• Vasak käsivars ja küünarnukk võivad toetuda rinnale või puusale.
•Rihma kasutamine on püstiasendis kõikide relvaliikide korral keelatud.
• Mõlemad jalad peavad toetuma maha. Pü ssi hoitakse kahe käega, seda toestavad õlg, rindkere ülaosa ja põsk.

Maapinnale toetuvad parema jala laba, parem põlv ja vasak jalg. Vasak küünarnukk võib toetuda vasakule põlvele. Parema jala pöiaselja alla võib pan¬na põlvekoti. Vasakukäelisele laskjale on lubatud vastupidised jalaasendid. Silindrikujuline põlvekott on igal laskuril oma,  kuid selle maksimaalsed mõõdud on 25 cm pikk ja selle läbimõõt on 18 cm.

Kui laskur teeb võistluste käigus rohkem laske, kui programmis on ette nähtud, annulleeritakse lisalask (-lasud) viimasest märklehest. Kui laske ei suudeta identifitseerida, võetakse maha suurema väärtusega lasud. Laskur saab ka karistuse - kaks silma iga üleliigse lasu kohta, mis võetakse maha esimesest seeriast. Teise võistleja märklehte sooritatud lask loetakse möödalasuks. Laskurit karistatakse kahe silma mahavõtmisega esimesest seeriast.
Kui laskuri püss läheb laskmise ajal rikki või tekib padruni tõrge, võib ta lasta vea parandada või jätkata žürii loal laskmist teise püssiga. Reegli-pärasteks (lubatud) riketeks loetakse
• padruni mittesüttimine;
• kuuli kinnijäämine rauda;
• tõmmits ei viska kesta välja;
• vaatamata päästemehhanismi käivitamisele ei vallandu lask. Maksimaalne lisaaaeg, mis antakse püssi parandamiseks, on 15 minutit. Laskur peab võistluse lõpetama samas vahetuses, kus ta alustas.
Kahe või rohkema võistleja võrdse tulemuse korral võetakse arvesse järgmisi asjaolusid:
• finaalis kolme esimese selgitamiseks lastakse lisalask (või -laske), 25m püstoliharjutuses 5-lasuline seeria(seeriaid), kuni paremuse selgumiseni  • neljas kuni 8.koht reastub parema finaalitulemuse ja edasi parema kvalifikatsioonivõistluse tulemuse järgi; • 9. ja järgnevad kohad reastatakse sisekümnete arvu järgi.

Õhkrelvadest laskmisel on laskeaeg nii meestel kui ka naistel 75 sekundit, 50 m pü ssialadel kolmest asendist 75 sekundit, 60 lasku lamades 45 sekundit, 25m naiste püstoli harjutuse 5-lasulises finaalseerias 3 sekundit.

10 m õhupüssist meestel 60 lasku, naistel 40, relva kaal kuni 5,5 kg;
50 m püssist meestel 3 x40 (120) lasku, relva kaal kuni 8 kg;
50 m püssist naistel 3 x 20 (60) lasku; relva kaal kuni 6,5 kg;
50 m püssist lamades nii meestel kui ka naistel 60 lasku;
300 m püssist meestel 3 x 40 (120) lasku, relva kaal kuni 8 kg;
300 m püssist naistel 3 x 20 (60) lasku, relva kaal kuni 6,5 kg;
300 m püssist lamades nii meestel kui ka naistel 60 lasku;
300 m standardpüssist 3 x 20 (60) lasku, relva kaal kuni 5,5 kg.

Kaliiber on 4,5 mm, relv töötab kas suruõhu või süsihappegaasi põhi¬mõttel. Märklaud on laskmistasandist 1,4 m kõrgusel. Tagapõhi ei tohi helkida. Laskjal peab olema tiirus ruumi vähemalt meetri jagu. Lastakse püstiasendis, mehed peavad sooritama 60 lasku 105 minuti jooksul (seal¬hulgas piiramata arv proovilaske), naised 40 lasku 75 minutiga (kaasa arvatud proovilasud). Eelvõistluste 8 parimat pääsevad edasi finaali, kus tulistatakse 10 lasku, iga lasu jaoks on aega 75 sekundit. Võrdsete tulemuste korral ümberlaskmised toimuvad nagu eelpool kirjeldatud 50m püssiharjutuses.

Olümpiamängudel on kavas üks 50 m distants, kaks võistlust 25 m tiirus ja kaks 10 m tiirus. Kasutatakse üksnes elektroonilisi märklaudu. Lastakse püsti, pü stolit võib hoida vaid ühe käega, ranne ei tohi millelegi toetuda, randmel ei tohi kanda nahkrihmu või muud sellist, mis tugevdaks hoidmist. Laskmine algab pärast käsklust „Start!", kiirlaskmisel pärast märkide ilmumist (elektrooniliste seadmete puhul rohelise märgutule süttimisel). Spordipüstol, standardpüstol ja täiskaliibriline püstol võivad maksimaalselt kaaluda 1400 grammi, olümpia kiirlaskmise püstol 1260 g, õhupüstol 1500 g. Erinõuded on ka päästikusurve osas. Käepidemel või muul püstoli osal ei tohi olla pikendusi ega muid konstruktsioone, mis pakuksid toetuspunkti sellele käsivarre osale, mis on ülalpool käerannet. Relva hoidval käel ei tohi kanda käekella, ketti, randmesidet ega muud sellesarnast. Kasutada võib ainult lahtisi sihikuid. Keelatud on kasutada optilisi ning peegel-, teleskoop-, laser- ja elektroonilise täpiga sihikuid. Küll on lubatud kasutada pikksilma, et kontrollida lasu täpsust. Kui lask tabab või riivab märklauas kahe ringi piirjoont, läheb kirja kõrgem hinne. Läätsi ja filtreid ei tohi kinnitada püstoli külge. Korrigeerivaid prille ja filtreid võib laskur kanda.
Kui lask ei välju relvast, peab sportlane panema relva lauale. Siis otsustab kohtunik, millest tõrge on tekkinud.

OOümpiakiirlaskmises on lubatud kõik ääretule püstolite tüübid, mille kaliiber on 5,6 mm, laskemoon sama 50m püssidega (kuuli min. kaal 39 gr ja kiirus min.250m/s). Laskude arv on 60, täpsemalt kaks korda kuus seeriat, igaühes viis lasku. Lastakse harjutuse esimene pool ja teine pool eraldi. Kahes esimeses seerias võib viiele lasule kulutada 8 sekun¬dit, järgmises kahes seerias 6 sekundit ja viimases kahes 4 sekundit. Aega hakatakse arvestama märkide ilmumise hetkel, elektrooniliste sead¬mete puhul rohelise märgutule süttimisel. Märklaudu on viis, need on pai¬gutatud 25 m kaugusele, 75 cm vahedega. Märgutuled süttivad korra¬ga ja lülituvad ümber korraga. Märklaua musta südamiku läbimõõt on 50 cm, kümne läbimõõt 10 cm.
Kvalifikatsioonivõistluselt pääsevad kuus paremat laskurit finaali. Põhivõistluse tulemust finaali kaasa ei arvestata. Finaalis lastakse kaheksa 5-lasulist seeriat, igaks seeriaks aega 4 sekundit. Tabamus 9,7 ja parem loetakse 1 punktiks, 9,7 väiksem tabamus loetakse nulliks. Peale neljandat 5-lasulist seeriat  langeb väiksema punktide arvuga võistleja konkurentsist välja (saab 6. koha lõppprotokollis) ja iga järgneva seeria järel langeb üks võistleja välja kuni seitsmenda 5-lasulise seeriaga selgub kolmanda koha omanik ja kaheksandat seeriat lasevad 2 võistlejat selgitamaks võitja ja teise koha omanik. .

Täiskaliibrilise püstoli harjutus ei kuulu olümpiaprogrammi, küll aga Euroopa meistrivõistluste ja maailmameistrivõistluste kavva. Pole lubatud kasutada ühelasulisi püstoleid. Ohtlikkuse tõttu ei või kasutada suure võimsusega „Magnumi" tüüpi laskemoona.

Laskude arv on 60, laskmine toimub kahes osas. Esmalt lastakse kuus 5-lasulist seeriat seisvasse ringmärki, igaks seeriaks aega 5 minutit. Teises osas lastakse „ilmuvat märki“, samuti 6 seeriat, igaühes viis lasku. Märk ilmub kolmeks sekundiks ja varjub seitsmeks sekundiks, niimoodi viis korda järjest. Elektrooniliste märkide puhul on märgid kogu aeg ees ja rohelise tule lülitamisega algab laskmise 3-sekundi aeg ning punase tulega lõppeb. Kvalifikatsioonivõist¬luse kaheksa paremat laskurit pääsevad finaali, kus kohad selgitatakse  nelja 5- lasulise  kiirlaskmise („ilmuva märgi“) seeriaga ja tabamusi arvestatakse kümnendikega..

Vabapüstolid, mida kasutatakse 50 m laskealadel, peavad olema laetavad ainult ühe padruniga. Laskude arv on 60 (kuus seeriat). Vabapüstolitel võib olla ortopeediline käepide tingimusel, et see ei toeta käe rannet. Laskeaeg on kaks tundi. Lubatud on 5,6 mm (.22) kaliibriga püstolid ja laskemoon.
Enne võistluse algust peab laskur saama tiirus kümme minutit ette¬valmistusaega, kusjuures märklauad on nähtavad. Lasta sellel ajal ei või, kuid nn kuiv treening on lubatud. Kvalifikatsioonivõistluste kaheksa paremat pääsevad finaali, kus on kavas 10 lasku, igaühe tegemiseks on aega 75 sekundit ja tabamusi mõõdetakse kümnendikega. Ümberlaskmised võrdsete tulemuste korral finalistide ja finaalis medalisaajate selgitamiseks toimuvad sarnaselt püssiharjutustega.

Õhupüstolitest lastakse 10 m tiirus. Lubatud on kõik õhu- või gaasi-kompressiooniga püstolid, mille kaliiber on 4,5 mm ja mis on laetavad ainult ühe kuuliga. Kasutada võib kuule, mis on valmistatud seatinast või muust sellisest pehmest materjalist. Laskude arv meestel on 60, aega antakse 105 minutit, naistel on 40 lasu jaoks aega 75 minutit. Selle aja sisse peavad mahtuma ka proovilasud, mille arv on piiramata.
Kaheksa parimat pääsevad kvalifikatsioonivõistluste järel finaali, kus on kavas 10 lasku, iga lasu jaoks antakse aega 75 sekundit ja tabamusi mõõdetakse kümnendikega..

See ala oli esimest korda kavas 1900. aastal. Algusest peale on põhi¬mõtteks olnud lendavate taldrikute taoliste savist märkide tabamine, need lastakse välja laskja märguandel. Märke lennutatakse suure kiirusega. Kes saab rohkem pihta, see on võidumees. Londoni OM-l jagatakse medaleid kuuel alal: kaevikrada (meestel 125, naistel 75 märki), kaevikraja paarismärgid (meestel 150, naistel 120 märki) ning kaarrada (meestel 125, naistel 75 märki). Igat maad esindavad maksimaalselt kaks meest ja üks naine.
Põhjapoolkeral asuvatel jahilaskeradadel peaks laskmine toimuma põhja või põhja-ida suunas, lõunapoolkeral lõuna või lõuna-ida suunas. Põhi¬mõte on, et päike oleks laskuri selja taga võimalikult pikka aega. Jahilaskemärgid võivad olla üleni mustad, valged, kollased või oranžid ja lubatud on samad värvid ka üksnes kupliosal. Nende kaal on 100-110 grammi, kõrgus 25-27 mm. Märgid peavad vastu pidama neid 80 m kaugusele lennutava heitemasina jõule (paarismärkide puhul on see kaugus 55 m).
Sportlane ei või taldrikut maast üles võtta, kontrollimaks, kas ta ikka on pihta saanud. Kui taldrik lennutatakse sportlase jaoks üles enne õiget aega või pärast käsklust hilinemisega ja laskur ei tulista selle pihta, siis algab kõik otsast peale. Relvadena on lubatud kasutada kõiki sileraudseid haavlipüsse, kaasa arvatud poolautomaadid, kui nende kaliiber ei ületa 12 mm (väiksema kaliibriga on lubatud). Püsside kanderihmade ja aasade kasutamine on keelatud. Salve ei tohi mahtuda rohkem kui üks padrun. Haavlilaeng ei tohi ületada 24 grammi.
Lastakse enamasti kuuekaupa, laskejärjekord loositakse iga võistluspäeva hommikul.

Kaevikrajal on viis võistlejat tiirus reas, kuues ootab oma järge nr 1 selja taga. Laskjad liiguvad parempoolsele laskeplatsile vastavalt oma numbrile. Kohtunik võib laskmise katkestada halva ilma tõttu või laskeolude parandamiseks.
Laskja peab seisma mõlema jalaga oma laskekohal (ruudul). Ta laadib kaheraudsesse kaks padrunit ja hõikab, et on valmis laskma. Seejärel las¬takse kohe taldrik lendu. Kui sportlane laseb esimese lasu mööda, võib ta sama märgi pihta tulistada teisest rauast. Kui möödalasu on põhjustanud tehniline rike, saab sportlane asenduslasu. Kuid enne kohtuniku saabumist ei tohi sportlane oma püssi lahti võtta ega puudutada päästikut. Kohtuniku loal võib rikkiläinud püssi välja vahetada.
Laskur peab ilmuma laskerajale korralikult riietatuna. T-särgid ja muu selline ning ilma käisteta rõivastus pole lubatud.
Kaevikraja individuaalvõistlustel on meestel kavas viis seeriat, igaühes 25 märki. See peab olema lastud kahel päeval, 75 + 50 märki. Naistel on kavas kolm seeriat, igaühes neist 25 märki, ja lastakse ühel päeval. Märgid lastakse õhku erineva kõrguse (2-4 m) ja nurga all, jahilaskur ei tea neid ette. Lubatud on teha iga märgi peale kaks lasku. Eelvõistluse kuus parimat pääsevad finaali, kus lastakse 25 märgi pihta.

Paarismärkide laskmises võisteldakse ainult ühel päeval. Erinevus eelmi¬sest alast seisneb selles, et kaks märki lennutatakse korraga vasemalt ja pare¬malt keskele, kümne meetri kaugusel peab neil olema kõrgust 3-3,5 m. Jahilaskur peab tabama iga kord mõlemat märki. Eelvõistluse kuus pari¬mat pääsevad finaali, kus mehed lasevad 50 ja naised 40 märgi pihta.

Kaarrada koosneb kahest majast (nn kõrge maja ja madal maja) ning kaheksast laskekohast, neist seitse asuvad kaarekujuliselt, kaare raadius on 19,2 m. Kaheksas laskekoht asub keskel, kõrge ja madala maja vahel. Märke lennutatakse ühe- ja kahekaupa, iga märgi jaoks on laskuril vaid üks padrun. Sportlane hoiab püssi kuni märgi väljalennuni puusal, alles siis võib püssi palge panna. Eelvõistluste kuus parimat pääsevad finaali, kus lastakse 25 märgi pihta.
Märgid läbivad tiiru keskosa ja lennukaugus on 65-70 m. Kõrgest majast lendab märk välja 3 m 5 cm kõrguselt, madalast majast meetri kõrguselt. Taimer läkitab märgi teele kolme sekundi jooksul pärast laskuri hüüet. Taldrikud on samasugused nagu kaevikrajal. Iga taldriku pihta võib lasta vaid korra ning üksnes siis, kui ta on laskealal.

Jahilaskmises jagatakse kõik käsklused inglise keeles. Kui laskur on lask¬miseks valmis (ready), paneb ta püssi palge ja hüüab valjult ning selgelt „Pull!", „Los!", „Go!", mille peale märk peab välja paiskuma. Laskur ei tohi laskekohalt lahkuda enne, kui tema paremal käel olev sportlane on lasknud reeglipärast märki ja selle tulemus on fikseeritud. Laskemoonana kasutatakse 24-grammise haavlilaenguga padruneid. Vahetus koosneb tavaliselt kuuest laskurist ja loosida püütakse nii, et kokku ei satuks ühe maa laskurid.