Maadlemine

Londoni olümpiamängudel kestab nii kreeka-rooma maadluse 5-7.8.2012 kui ka vabamaadluse 10.-12.8.2012 ning naistemaadluse 8.-9.8.2012 võistlusprogramm 8 päeva , naistemaadlusele 2 päeva ja meeste vabamaadlusele 3 päeva ning meeste kreeka-rooma maadlusele 3 päeva (kolmel või neljal matil). Igal täiskasvanud maadlejal peab olema rahvusvahelise võistleja litsents. Litsents on kehtiv vaid siis, kui selles on Rahvusvahelise Maadlusliidu (International Federation of Associated Wrestling Styles, FILA) käesoleva aasta mark. Igas kehakaalus võistleb olümpial 18 maadlejat. Võistleja kodakondsus peab olema rahvusvahelisel võistlusel tõendatud kaalumise ajal passi esitamisega. Maadleja saab võistelda ainult passi väljastanud maa eest.

Lõpliku osalejate nimekirja peab võistkonna esindaja edastama organiseerimiskomiteele hilinemiseta, kuus tundi enne kaalumise algust. Tavaliselt kell 12.00

Kreeka-rooma maadluses ei ole lubatud haarata vastast altpoolt puusa, talle jalga taha panna ega kasutada võteteks jalgu. Vabamaadluses on aga lubatud haarata vastast jalgadest, sooritada võtteid jalga taha pannes ja kasutada heideteks aktiivselt jalgu. Küll on vabamaadluses keelatud siduda vastast ristatud jalgadega peast, kaelast või kehast. Praegu kehtivad 2009. aastal toimunud FILA kongressil kinnitatud võistlusmäärused (originaal on prantsuskeelne).

Võistlused toimuvad otsese väljalangemise süsteemiga. Kõigepealt toimuvad kvalifikatsiooniringid, kus võistlejate arv saadakse sobivaks (4, 8, 16, 32, jne. ) osavõtjat. Londoni OM-il näiteks 18 maadlejat paigutatakse võistlusprotokolli vastavalt kaalumisel võetud numbritele. Väiksemast numbrist alustades suurema suunas. Võistlused algavad kvalifikatsiooni ringiga , alustades võistlusprotokolli alumisest osast. Teist ringi alustatakse siis, kui võistlejat arv on saadud pärast I ringi kohtumisi vastavalt 4, 8,16, 32. Maadlusvõistlused jätkuvad väljalangemissüsteemis niikaua kui kaks finalisti on selgunud. Kahele finalistile kaotanud maadlejad jätkavad maadlust lohutusringis. Kahele finalistile kaotajad moodustavad kaks eraldi lohutusringi. Lohutusringi kaotajad lõpetavad võistluse ja võitjad lähevad edasi järgmisesse ringi niikaua, et kahe viimase lohutusringi võitjad saavad pronksmedali. Maadluses on kaks 3. kohta.

Kui kehakaalus on võistlejaid 2-5, siis maadlevad nad kõik omavahel läbi. Seda üsteemi nimetatakse Nordic süsteem. Kui on võistlejaid alla 6-e, siis antakse võistlustel välja ainult üks 3. koht.

Juhul kui maadlejad saavad võidupunkte võrdselt, _ määratakse paremus _ eelringi näitajate järgi:
1)enim seljavõite
2) enim ülekaalukaid kohtumise võite
3) enim ülekaalukaid perioodide võite
4)enim saadud tehnilisi punkte kogu võistluse ajal
5)vähim antud tehnilisi punkte kogu võistluse ajal
Kui võistlejate eelnevad näitajad jäävad võrdseks, siis jagavad sama kohta. Kui maadleja on vigastatud ja ta ei saa võistlust jätkata, määravad tema koha väljalangemise hetke tulemused. Järgmist paari ei muudeta, tema vastane (vastased) saab (saavad) võidu. Võitjale arvestatakse 5 punkti. Alla 6 osavõtja puhul 4 punkti.

Ebasportliku käitumise puhul dikvalifitseeritud sportlane kohta ei saa.
Kui maadleja ei tule matile ilma põhust teatamata, siis vastane võidab kohtumise ja mitte kohaleilmud maadleja elimineeritakse ja ei saa kohta. Matile mitteilmumiseks peab enne olema esitatud arstitõend.

Finaalringid toimuvad otse väljalangemise süsteemis, kuni on alles jäänud kaks maadlejat, kes maadlevad esikoha pärast. Finaali pääsenutele kaotanud maadlevad kahe 3. koha pärast.

Finaalringidest välja langenud maadlejate kohad määratakse vastavalt väljalangemisringis saadud võidupunktidele. Juhul kui neil on võrdne arv punkte, siis määratakse paremusjärjestus järgmiste näitajate järgi:
1)enim seljavõite
2) enim ülekaalukaid kohtumise võite
3) enim ülekaalukaid perioodide võite
4)enim saadud tehnilisi punkte kogu võistluse ajal
5)vähim antud tehnilisi punkte kogu võistluse ajal

Ühe kaalukategooria võistlus toimub ühel päeval. Täiskasvanute kaalukategooriad: 50-55 kg, kuni 60 kg, kuni 66 kg, kuni 74 kg, kuni 84 kg, kuni 96 kg ja kuni 120 kg. Maadleja lubatakse võistlema ainult selles kaalukategoorias, millele vastab tema kehakaal ametlikul kaalumisel. Olümpiamängudel , täiskasvanute , juunioride ja kadettide maailmameistrivõistlel maadeldakse järgnevalt: kuus päeva kolmele erinevale maadlusalale( kreeka-rooma maadluse , vabamaadluse ja naistemaadlus). Võistlused toimuvad kas kolmel või neljal maadlusmatil.

Maadleja peab ilmuma matile maadlustrikoos, mis on ühes tükis ja talle määratud värvi (punane või sinine). Võistlusprotokolli paaride lehel ja hindesedelil märgitakse esimesena punases trikoos maadleja ja seejärel sinises trikoos maadleja.Trikoo peab olema liibuv ja FILA poolt kinnitatud tegumoega. Trikoo võib ulatuda poolde reide ehk mitte vähem kui 25 cm kaugusele põlvest.

Maadlejal peab kaasas olema taskurätik, aga ta ei peab enne kohtumist seda näitama matikohtunikule. Maadleja põlvekaitsetel ei tohi olla metallosi. Trikoo seljal ja jalgade osas võib olla sponsori nimi. ERAND: Olümpiamängudel on reklaami kandmine keelatud. Trikool ainul valmistaja firma logo.

Maadlejal peab olema trikool rinnaosa keskel oma maa vapp või lipp (max suurus 12 cm) ja trikoo seljal riigi lühend (meil on EST, max diameeter 12 cm). Samuti peab olema seljale kirjutatud võisleja nimi vähelmalt 9 cm pikkuselt. Võistlejad peavad kandma selliseid maadlusjalatseid, mis pakuvad kaitset pahkluudele. Keelatud on naelkinga tüüpi ning mis tahes metallosi sisaldavad ja rihmadega kinnitatavad jalatsid. Paelte metallist või muust kõvast materjalist otsad peavad olema teibitud.

Keelatud on randme-, käelaba- ja pahkluusidemed (välja arvatud vigastuse korral ning arsti loal ja nõudmisel, siis peavad need olema kaetud elastikust sidemega), kanda nahale igasuguseid rasvaseid või kleepuvaid aineid, ilmuda matile higisena, kanda esemeid, mis võivad vastast vigastada, näiteks sõrmuseid, käevõrusid, kõrvarõngaid, prosse jms. Iga võistluspäeva alguseks peavad võistlejad olema ajanud korralikult habet või peab habe olema vähemalt paari kuu vanune. Juuksed peavad olema lühikesed või kohtunike nõudmisel tuleb need siduda patsiks. See kõik käis ka naisvõistlejate kohta.

Kui kohtumise alguseks ei ole need nõuded täidetud, annab kohtunik korrastamiseks aega ühe minuti. Pärast selle aja möödumist saab maadleja hoiatuse ja talle arvestatakse loobumiskaotus.

Olümpiamängudel ja tiitlivõistlustel peab olema FILA poolt kinnitatud matitootja uus maadlusmatt. Võistluste nõuetele vastav maadlusmati kate on suurusega 12 x 12 m. Alusmattide paksus on 5-6 cm ja alusmati mõõt 1 x 2 m. Maadlusmati katte võistlusosa (tavaliselt kollast värvi) läbimõõt on üheksa meetrit ja selle ümber on ühe meetri laiune ringjoon, mis on punane tsoon ja see on võistluspinna osa ning selle ümber on matipaksune turvaala, mille laius on poolteist meetrit. See kaitseala peab olema tingimata matist erinevat värvi (tavaliselt sinist värvi). Mati keskkoht peab olema märgistatud punase 10 cm laiuse ringiga, mille läbimõõt on meeter. Mati katteriiet tuleb nakkuste vältimiseks pesta ja desinfitseerida enne iga võistluse osa.

Kõik võistlejad peavad enne võistlusi olema läbinud meditsiinilise kontrolli, see ei tohi toimuda varem kui kolm päeva enne kalendaarsele rahvusvahelisele või rahvuslikule võistlusele sõitmist. Võistluste ajal on korraldaja kohustatud kindlustama meditsiinilise teenindamise, mis hõlmab arstlikku järelevaatust, osutama võistlejaile arstiabi ning avastama dopingu kasutajad.

Vigastatud võistlejale arstiabi andmise juures võivad viibida üksnes võistlusi teenindav(ad) arst(id), võistkonna arst ja kas treener või esindaja. Vigastuse kindlakstegemise ja kohtumise katkestamise ajal ei tohi maadleja lahkuda matilt, välja arvatud suure vigastuse korral, kui maadleja vajab viivitamatult äraviimist. Vigastuse simuleerimise eest karistatakse maadlejat hoiatusega ja tema vastasele arvestatakse üks tehniline punkt.

Iga kohtumise jaoks peavad olemas olema mati vanemkohtunik, matikohtunik ja küljekohtunik. Kohtumise vältel on keelatud vahetada kohtunike kogu liikmeid, erandiks on liikme tõsine haigus, mida peab kinnitama arst. Kohtunikekogu peab maadlust hindama, andma punkte või karistama vastavalt reeglitele. Selleks kasutatakse hindesedeleid, millele pannakse kirja punktid, hoiatused ning märkused (tegevuse järjekorras) ja mida näidatakse avalikult.

Mitte mingil juhul ei tohi kaks kohtunikku olla ühest riigist. Kohtunik ei või täita ametikohustusi sellel matšil, kus matil on temaga samast riigist pärit maadleja. Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel rakendatakse ka inspektor-kontrolli, kes ei sekku kohtumise käiku, kuid võrdse heitluse puhul peab aru vanemkohtunikuga ja tulemus kuulutatakse välja nende üksmeelele jõudmisel. Kohtunikud kannavad tumesinist pintsakut, tumehalle pükse, helesinist triiksärki ja kollast lipsu. Pintsaku nööpidel on FILA embleem. Pintsaku rinnal kannab kohtunik FILA logoga embleemi. Rahvusvaheliselt on kõik kohtunikud jagatud nelja kategooriasse, kuid olümpiamängudel tohivad arbiitriks olla vaid need, kel on kõrgeim, Olümpia-kategooria.

Võistlejaid kaalutakse päev enne võistluste algust kella 18 ja 20 vahel, kõigepealt toimub arstlik konto kuni 1 tund ja seejärek kaalumine kestab pool tundi. Kaalumisele pääsevad üksnes need maad¬lejad, kes on enne seda läbinud arstliku kontrolli. Kaalumisel peab kaasas olema pass . Võistlejaid kaalutakse trikoos ja ilma jalatsiteta. Küüned peavad olema lõigatud lühikeseks, seda kontrollitakse kaalumisel. Kuni kaalumisaja lõpuni on maadlejal õigus kaaluda end üks kord. Maadlejatel on võimalik eelnevalt enne kaalumise algus kaaluda enneast korduvalt, kuid võistlukaalumisel ainult üks kord.

Võistlustest osavõtjad määratakse paaridesse igas ringis selle numbri järgi, mille nad on saanud kaalumise ajal toimunud loosimisel. Loosimine on avalik. Loosinumbri võtab maadleja ise.

Kohtumine kestab nii juunioridel kui ka täiskasvanutel kaks perioodi, kummagi pikkus on kaks minutit. Perioodidevaheline puhkeaeg ei tohi kesta üle 30 sekundi. Lisaaeg algab kohe pärast normaalaja lõppu ja kestab maksimaalselt kaks minutit. Kahe kohtumise vaheaeg peab olema vähemalt 15 minutit. Viivituse korral kutsutakse maadlejat matile kolm korda 30-sekundiliste vaheaegadega, kui ta selle aja jooksul pole ilmunud, siis ta diskvalifitseeritakse. Sel juhul ei saa ta neil võistlustel üldse kohta. Vastane saab mõistagi loobumis-võidu.

Pärast väljakutset peab maadleja tulema kohe talle määratud mati nurka. Kui matikohtunik on eksinud või mati- ja küljekohtuniku arvamustes ilmneb erinevus, võib mati vanemkohtunik anda korralduse kohtumine peatada. Sel juhul kutsub vanemkohtunik mehed konsultatsioonile.

Kohtumine võib lõppeda enne õiget aega juhul, kui üks maadlejaist seljatatakse või on tegemist ilmse üleolekuga (paremus 6 tehnilist punkti 5 punktiline heide) või diskvalifitseerimise või vigastusega. Kohtumine lõpeb elektrilise ajamõõtja (tabloo) signaali või gongilöögi ja matikohtuniku vilega.

Kui maadlus katkestatakse püstiasendis, siis jätkatakse samuti püstiasendis. Maadlemine peatatakse (ja jätkatakse mati keskel püstiasendis), kui vähemalt üks jalg puudutab kaitseala ja on matilt väljas või kui maadlejail on võte sees ja nad liikudes sisenevad passiivsustsooni ilma võtet lõpuni viimata, jäädes sinna seisma.

Kui ettenähtud aeg lõpeb, peab perioodi võitjal olema enam tehnilisi punkti. Seljatamine annab puhta võidu. Kui perioodi ettenähtud aja lõppedes on mõlemal maadlejal võrdne arv tehnilisi punkte siis võidu saab viimase punkti teinud maadleja. Kohtumise võitmiseks on vaja võita kaks 2 minutilist perioodi. Kui esimene perioodi võidab üksmaadleja ja teise perioodi teine maadleja, siis kasutakse ära kolmas 2 minutiline perood, mis selgitab võitja. Kohtumine ei saa viiki jääda. Igat perioodi hinntakse punktidega eraldi. Seega kohtumine saab lõppeda 2-0 või 2-1

Treener peab kohtumise ajal viibima ettenähtud kohal (mati nurgal), kusjuures tal on võimalus kohtunikke otsuste langetamisel segada. Ta võib matile visata pehmest materjalist kuubiku , mis on vastavalt sama värvi kui maadleja trikoo. Seega kas punane või sinine. Kui protest on õiguspärane saab meie maadleja punkti, kui ei siis punkti saab vastas maadleja. Treener võib rääkida ainult maadlejaga. Kui treener neid nõudmisi eirab, siis eemaldatakse treener kohtumiselt.

Soositakse aktiivset maadlust. Riski ei karistata. Kui ründav maadleja sooritab võtte üle oma silla ja viib sel kombel ise vastase silda või parter-asendisse, siis teda ei karistata. Kui aga ründaja jääb vastutegevuse tõttu silda, siis saab punktid vastane (kaitsev maadleja). Matikohtunik peab enne punktide andmist ootama ära iga tegevuse lõpu. Hetkelist seljatamist loetakse ohtlikuks olukorraks. Sillas olles küünarnukkide abil ühelt õlalt teisele veeretamist loetakse ainult üheks tegevuseks. Mati- ja küljekohtuniku arvamuste erinevuse korral langetab lõpliku otsuse vanemkohtunik. Kui seljatamine toimub maadlusaja lõpul, siis kehtib ainult elektrilise ajamöötja signaal või gongilöök, mitte matikohtuniku vile.

Parterasendis ülevedamist (ja selle variante) hinnatakse kahe punktiga, kui see loob ohtliku olukorra, ja ühe punktiga, kui ohtlikku olukorda ei ole. Iga ülevedamist hinnatakse. Kui maadleja, kes sooritas ülevedamist, satub ise seljatamise olukorda, saab tema vastane alati kaks punkti, olenemata sellest, kui palju punkte saab ründaja.

Ohtlikud olukorrad on järgmised:
• kaitseasendis olev maadleja teeb silda, et teda ei seljatataks;
• kaitseasendis maadleja on seljaga mati poole ja toetub ühele või kahele küünarnukile, vältimaks oma õlgade vastu matti surumist;
• maadlejal on üks õlg matiga puutes ja samal ajal ületab ta teise õlaga 90-kraadise vertikaaljoone (teravnurga);
• maadleja satub hetkelise seljatamise olukorda - ta on olnud kahe õlaga vastu vähem kui ühe sekundi;
• maadleja veereb ühelt õlalt teisele.

Hoiatus matilt pagemise, võttest hoidumise, vale parterasendi, keelatud võtte tegemise ja ebasportliku käitumise eest märgitakse protokolli sümboliga 0. Pärast iga hoiatust saab vastane automaatselt 1 või 2 tehnilist punkti, olenevalt eksimuse raskusest. Passiivsuse eest saadud märkust märgitakse tä hega P.

a) püstiasendis oleva maadleja tegevus või võte, mille korral vastane heidetakse suure kaarega läbi õhu matile otsekohe ohtlikku olu¬korda, kusjuures heite ajal puudub heidetaval igasugune kontakt matiga;
b) parteris iga võte, mille korral ründav maadleja tõstab vastase matilt üles ja heidab ta suure kaarega matile otsekohe ohtlikku olu¬korda (5 punkti) või matile kõhuli (3 punkti). Kui ründaja suure amplituudiga heidet sooritades puudutab ise kahe õlaga matti, saab ta vastavalt 3 või 5 punkti ja tema vastane hetkelise seljatamise eest 2 punkti.

1 punkt antakse maadlejale, kes
• viib oma vastase kõhuli, asub ise vastase taha ning hoiab teda selles asendis;
• teeb püsti- või parterasendis võtte, millega ei vii vastast ohtlikku olukorda;
• tuleb parterasendist alt peale ning hoiab ja kontrollib vastast parter-asendis;
• paneb vastase, kes toetub ühe või kahe käega matile, seljaga mati poole;
• suudab võtet sooritada, hoolimata sellest, et vastane on võtte soori¬tamist määruste vastaselt takistanud;
• on rünnakul ja kelle vastane pageb matilt, hoidub võttest, kasutab keelatud võtteid või on ebasportlik;
• hoiab vastast ohtlikus olukorras viie sekundi jooksul;
2 punkti antakse
• maadlejale, kes teeb konkreetse võtte parteris ja viib vastase ohtlikku olukorda või seljatab ta hetkeks;
• ründavale maadlejale, kui vastane rullub üle õlgade;
• ründavale maadlejale, kui vastane pageb haardest, viskudes ohtlikus olukorras matilt välja, või liigub, selg mati poole, küünarnukkidel matilt välja;
• ründavale maadlejale, kui vastane sooritab keelatud võtte, mis takistab alustatud võtte sooritamist;
• kaitseasendis olevale maadlejale, kui ründav maadleja läheb võtte ajal hetkeks selili või rullub üle oma õlgade;
• maadlejale, kes püstiasendis teeb vastuvõtte või viib ründaja oma tegevusega ohtlikku olukorda (vahelevõtmine).
3 punkti antakse
• maadlejale, kes heidab oma vastase püstiasendist otse ohtlikku olukorda;
• parterasendist tõstmisega sooritatud väikese amplituudiga võtte eest, kui vastane viiakse otse ohtlikku olukorda (ka siis, kui ründaja on ühe või kahe põlvega matil);
• maadlejale, kes sooritab suure amplituudiga võtte, mis ei vii vastast otse ohtlikku olukorda.
5 punkti antakse
•kõigi püstiasendis sooritatud suure amplituudiga võtete eest, mis viivad kaitseasendis oleva maadleja otsekohe ohtlikku olukorda , võte peab olema sooritatud võistlusalas või punases tsoonis, kuid mitte turvaalas;
• parterasendis sooritatud suure amplituudiga võtete eest, mille korral vastane tõstetakse matilt lahti ja heidetakse otsekohe ohtlikku olukorda.

Eesmärgiks on saada vastase üle seljavõit.
Võidupunktid, millega hinnatakse kohtumise tulemust, on järgmised.
5 punkti võitjale ja 0 punkti kaotajale:
• seljatamine,
• vastase vigastus,
• loobumine,
• matile ilmumata jäämine,
• diskvalifitseerimine.
4 punkt võitjale ja 0 punkti kaotajale:
*paremus tehilise üleolekuga ha kaotajal ei ole tehnilisi punkte.
4 punkti võitjale ja 1 punkt kaotajale:
• paremus 6 tehnilist punkti kahe perioodi jooksul ja kaotajal on tehnilisi punkte.
3 punkti võitjale ja 0 punkti kaotajale:
•võitjal on 1-5-punktiline paremus ja kaotajal tehnilisi punkte ei ole, 3 punkti võitjale ja 1 punkt kaotajale:
• võitjal on 1 -5-punktiline paremus ja kaotajal on tehnilisi punkte,

Seljatamiseks loetakse seda, kui maadleja hoiab vastast selili, kaks õlga vastu matti, piisava aja jooksul. Kui määruste rikkumise või keelatud võtte tulemusena läheb maadleja ise selili, arvestatakse talle seljakaotus. Matikohtunik saab seljatamise fikseerida vaid siis, kui mati vanemkohtunik annab oma nõusoleku.

Peale seljatamise, eemaldamise ja diskvalifitseerimise võidakse kohtumine lõpetada enne ettenähtud maadlusaja lõppu ka siis, kui tehniliste punktide vahe on 6 punkti. Kohtumist ei tohi lõpetada enne võtte lõpuleviimist. nüüd kohtumist jätkata, siis ei lubata tal hiljem enam oma otsust muuta ja kõik määrustekohased reeglid kehtivad kohtumise lõpuni. Maadlejad peavad võistlema aktiivselt ja riskeerivalt. Passiivsust võib esineda ka parteris. Maadleja loetakse passiivseks järgmistel juhtudel:

• kui ta ei soorita ühtegi määrustepärast võtet,
• rakendab oma võimeid üksnes vastase tegevuse neutraliseeri¬miseks,
• põgeneb matilt,
• ilma vasturünnakuta lamab parteris kõhuli,
• hoiab vastast ühe või kahe käega, et takistada teda maadlemisel,
• maadleb kreeka-rooma maadluses pea ees, et takistada kehast haaramist,
• tõukab vastast matilt välja,
• tõukab vastast mati keskele,
• heidab sihilikult end pikali matile,
• roomab matilt välja,
• asub tegutsemata passiivsusalal ja ei välju sellest,
• simuleerib haigust või traumat,
• parterasendis peal olles muudab tihti haaret,
• kasutab tegevust, mis ei ole suunatud võtte sooritamisele, vaid vastase kinnihoidmisele,
• simuleerib aktiivset maadlust vastase käte sidumisega ja blokeerimisega,
• ei allu matikohtuniku nõudmisele minna vastasega kontakti,
• hoiab vastase kätt kahe käega,
• lükkab vastast passiivsusalal, simuleerides vastase passiivsust. Vabamaadluses loetakse passiivseks ka olukorda, kus maadleja pigistab kõhuli lamades vastase ühe jala oma jalgade vahele, ise samal ajal mitte maadeldes.

Matikohtunik peab passiivseid maadlejaid ergutama ilma kohtumist katkestamata. Passiivsele maadlejale tehakse märkus või hoiatus koos tehnilise punktiandmisega vastasele, kuid seda üksnes vähemalt kahe kohtuniku otsusel.

Kui üks maadlejatest on viidud parterisse, jätkub kohtumine parteris ja mõlemad võistlejad peavad jätkama maadlemist aktiivselt. Kui parteris maadeldakse passiivselt,seisul 0-0 , peab maadlemine jätkuma parterasendis. Partermaadlus (0.30 sek.) käib kuni perioodi lõpuni. Peal olev maadleja peab sooritama 30 sekundi jooksul tehnilise punkt. Kui ta seda ei tee, siis saab punkti all olev maadleja.

Maadlejatel on keelatud

• tirida vastast juustest, kõrvadest ja suguorganitest, näpistada tema nahka, teda hammustada, väänata sõrmedest ja varvastest, ees¬märgiks ei tohi olla vastasele valu tekitamine, et ta alistuks;
• lüüa vastast jalaga või peaga, teda puksida, kägistada ja tõu¬gata, sooritada niisuguseid võtteid, mis ohustavad vastase elu või põhjustavad talle vigastuse, astuda vastase jalgadele ning puudutada näo kulmude ja suu vahelist osa;
• lüüa küünarnuki või põlvega vastase kõhtu ja kehasse, väänata teda nii, et see tekitab talle valu, ning hoida vastast trikoost;
• klammerduda ja haakuda mati külge;
• rääkida kohtumise ajal;
• peast ja käest eesthaardes ei tohi sooritada võtet ette ega taha, vaid ainult külje suunas;
• vabamaadluses on lubatud haarata ainult jalalaba pealmisest osast ja kannast.

See reegel kehtib nii meeste vabamaadluses kui ka naistemaadluses juhul, kui esimese või teise perioodi lõppedes on viik 0:0. Sel juhul määrab matikohtunik maadlejad ristihaardesse. Loosi teel valitakse, kumb maadlejatest saab esimesena haarde sisse võtta vastase jalast põlvest kõrgemalt.

Ristihaarde valinud maadleja peab 30 sek. jooksul sooritama vähemalt ühe tehnilise punkti väärilise võtte. Kui ta seda ei suuda, siis saab vastane tehnilise punkti.Kui maadleja ei võta sisse määrustekohast ristihaaret, karistatakse teda hoiatusega ja vastane saab kaks tehnilist punkti.

Pagejat hoiatatakse ning ründav maadleja saab tehnilise punkti. Kui pagemine leiab aset ohtlikus olu¬korras, siis saab pageja hoiatuse, ründaja aga kaks tehnilist punkti . Maadlus jätkub püstiasendis.

Rangelt on keelatud alljärgnevad võtted:

• haarata kõrist;
• pöörata käsivart üle 90 kraadi;
• hoida kahe käega peast või kaelast, võtta mis tahes kägistamisasendit ja -olukorda;
• teha topeltnelsonit, kui seda ei sooritata külje suunas;
• murda vastase kõverdatud kätt selja taha;
• võtet sooritades venitada vastase selgroogu;
• heita püstimaadluses enda ette, kui vastane on haardes, pea alla¬poole (neid heiteid on lubatud sooritada kõrvale ja tingimusel, et heidetava keha on eelnevalt suunatud kõrvale alla, seejuures võtte sooritaja põlv või mõni muu kehaosa peab puudutama matti enne, kui vastane langeb matile);
• kreeka-rooma maadluses igasugune tegevus vastase mis tahes kehaosal jalgade abiga;
• tõsta sillast ja vastast uuesti heita vastu matti, et silda alla murda - silda tohib üksnes alla suruda.

Kui ründav maadleja rikub määrusi võtte sooritamisel, siis see tegevus tühistatakse ja eksijat hoiatatakse. Kui ründaja oma viga kordab, saab ta ametliku hoiatuse. Vastasele antakse tehniline punkt ja õigus valida edasimaadlemise asend. Kui kaitsev maadleja takistab vastast keelatud võttega, saab ta hoiatuse ja ründaja teenib kaks punkti ning õiguse valida asend edasimaadlemiseks.

Kui võte on sooritatud, antakse sellele vastavad punktid ja lisatakse üks tehniline punkt. Kreeka-rooma maadluses peab heite sooritaja langema matile koos vastasega. Kui sooritaja satub keelatud võtte tagajärjel ise ebasoodsasse olukorda, siis maadlust ei katkestata, kohtumine jätkub. Pärast tegevuse lõppemist tehakse süüdlasele hoiatus ja vastane saab punktid vastavalt tulemusele.

Põhimõte on, et kõik määrustevastasest võttest saadud eelised ja punktid tü histatakse.

Kohtunike ilmse eksimuse korral on võistkondade treeneritel õigus esitada protest kohtumise käigus .Protesti osas langetatakse kohe lõplik otsus peale videokatke vaatamist. Pärast kohtumise lõppu , kui võitja on välja kuulutatud, protesti enam ei arutata.

Õrnem sugu võistleb LONDONI olümpiamängudel järgmistes kaalu¬kategooriates:

- kuni 48 kg,
- kuni 55 kg,
- kuni 63 kg,
- kuni 72 kg.

Riietuseks on kõrge kaenaalusega maadlustrikoo, kohustuslikult peab igal võistlejal olema üks sinine ja üks punane trikoo. Trikool peab olema ees riigivapi või -lipu kujutis ja seljal riigi lühend, näiteks eestlastel EST. Samuti seljaosal peab olema maadleja Perekonnanimi. Osalejad peavad kandma ilma toestuseta (traatideta) rinnahoidjat ning toestavaid maadlusjalatseid, millel on pehme tald ja mille ääred ei ole kõvad. Juuksed peavad olema taha seotud, selleks kasutatud kumm või pael ei tohi sisaldada metallosi.

Keelatud on kanda kõrvarõngaid, käevõrusid, sõrmuseid ja igasuguseid muid metall- ja jäiku asju. Naismaadlejad ei ole enam kohustatud, kui võivad kanda FILA poolt kinnitatud kõrvakaitseid. Võistlejaid kaalutakse trikoos, paljajalu. Olümpiamatšid kestavad kolm perioodi, a kaks minutit, vaheaeg on 30 sekundit. Kui üks maadlejatest on võitnud kaks periodi järjest, siis kolmandat perioodi enam ei maadelda, sest võitja on selgunud. Kõik meeste vabamaadluse tehnilised reeglid kehtivad ka naistemaadluses. Kõik meeste vabamaadluses keelatud võtted on lubamatud ka naiste maadluses, lisaks naistemaadluses on keelatud kõik topeltnelsonid parterasendis või püstiasendis.

Kui võistlusmääruste tõlgendamisel tekib eriarvamusi, siis on õiguspädev Eesti Maadlusliidu (EML) kohtunikekogu juhatus. EML-i korraldatavatel võistlustel nõutakse osalemiseks järgmisi dokumente:

• lähetaja organisatsiooni ülesandmisleht, millel on arsti viisa ja tempel (nooremate puhul tema eriluba), kusjuures need ei tohi olla vormistatud varem kui viis päeva enne võistlust;
• pass, ID-kaart või sünnitunnistus (selle koopia);
• EML-i liikmepilet kehtiva litsentsiga.

Eesti meistrivõistlustele (kõikide vanuseklasside korral) on arsti ja treeneri eriloaga lubatud võistlema ka üks vanuseklass nooremad maadlejad. Meistrivõistlustest võivad osa võtta üksnes Eesti Vabariigi kodanikud ja Eestis alatist elamisluba omavad maadlejad.