Moodne viievõistlus

Olümpiamängudele pääsevad 32 meest ja 32 naist, igast riigist kuni kaks naist ja kaks meest. Need on ühed pisimad osavõtjate arvud kõigi olümpiaalade hulgas. Olümpiamängudele pääsevad eelmise aasta maailmameister ja jooksva aasta maailmameistrivõistluste üheksa parimat, eelmise aasta maailma karika võistluste kaks parimat ja tunamullune maailma karika võitja, olümpia-aasta kaks parimat kolmest maailma karika võistluste etapist (kokku seega kuus viievõistlejat), 9 kohta on eraldatud maailmajagude meistritele (neist kolm Euroopale), üks koht on jäetud korraldavale maale ja viimane koht on Wild Card ('metsik kaart'), mille määrab rahvusvaheline alaliit. Kui näiteks mõni tiitlivõitja ei saa olümpial võistelda, siis läheb osavõtuõigus paremuselt järgmise koha omanikule.

Alad peetakse järgmises järjekorras: laskmine, vehklemine, ujumine, ratsu¬tamine ja krossijooks. Võistluste korraldajad võivad järjestust pisut muuta, kuid maastikul jooksmine peab alati jääma lõppu. Meeskonnavõistluses liidetakse kolme võistleja tulemus.
Moodsas viievõistluses on järgmised vanuseklassid: noored (vanus kuni 18 aastat), juuniorid (19-21), seeniorid (22 ja vanemad) ning veteranid (Masters, 40 ja vanemad). Stardijärjekord loositakse päev enne võistluste algust.
Korraldajad peavad võistlejatele võimaldama enne iga ala soojendus-aega: laskmises 5 minutit, vehklemises 30 minutit, ujumises 20 minutit, ratsutamises 20 minutit ja jooksus 30 minutit.
Võidab see, kellel on kõige rohkem punkte. Kuna viimase alana peetakse handicap-süsteemis krossijooks, on kogu võistluse võitja esimesena finišijoone ületanud jooksja. Kui esimesena finišijoone ületajaid on mitu, võidab see, kellel on kõige paremad üksikalade tulemused. Autasustamistseremoonia toimub kohe pärast viimase ala - jooksu - lõppemist, olenemata võistluse kohta esitatud protestidest. A-kategooria võistlustel peab korraldaja garanteerima võitjate hümni ja riigilipu esitlemise.

Osalema lubatakse 96 võistlejat. Igal rahvuskoondisel on õigus saata osalema kuni kolm võistlejat, kes on kvalifikatsioonivõistlustel täitnud normi:
• mehed 4700 punkti,
• naised 4500 punkti,
• meesjuuniorid 4000 punkti,
• naisjuuniorid 3000 punkti.

Lastakse 4,5 mm õhupüstolist (relva mõõdud peavad olema selli¬sed, et see mahuks kasti, mille mõõdud on 420 X 200 X 50 mm). Püstoli kaal ei tohi ületada 1,5 kg, päästiku tugevus ei või olla alla 500 g.
Kaugus märklehtedest on 10 m. Lastakse 20 lasku 20 märklehte, igasse lehte üks lask. Ühe lasu sooritamiseks on aega 40 sekundit. Lastakse neli seeriat, igaühes viis lasku.
Võistlejad ei tohi laskekätt tõsta rohkem kui 45 kraadi, enne kui märklaud on ilmunud nähtavale.
Punktiarvestus on järgmine: lasketulemus 172 märklehepunkti („laske-silma") on aluseks 1000 punktile. Iga sellest laskesilmade määrast rohkem või vähem saadud laskesilm annab vastavalt +/- 12 punkti. Võrdse punkti¬summa saanud võistlejatest selgitatakse parim välja vastavalt sellele, kes on rohkem lasknud kümneid, üheksaid jne.
Ühes laskmisvahetuses võistlevate sportlaste arv ei ole piiratud. Laskmist võib korraldada nii sise- kui ka välitiirus.
Maksimaalne silmade arv laskmises on 200, see annab 1270 punkti.

Vehklemisrelvaks on epee. Võisteldakse ühe torke pärast, mille fikseerib elektroonika. Topelttorget ei tunnistata. Vehklemiskohtumise tulemuseks võib olla 1:0, 0:1 või 0:0. Viimasel juhul saavad mõlemad võistlejad kaotuse, kui kumbki ei ole teinud võidutorget kohtumise kestuse ehk 1 minuti jooksul. Punktide arvutamine sõltub võistlejate (seega kohtumiste) arvust ja see käib individuaalturniiril järgmiselt:
1000 punktile vastav võitude arv on võrdne 70%-ga kogu kohtumiste arvust. Iga rohkem või vähem saadud võit annab sellest piirmäärast vastavalt rohkem või vähem punkte. Ühele võidule vastav punktide arv sõltub võistlejate arvust (seega kohtumiste arvust) ja see kujuneb järgmiselt:
61 -75 kohtumist => ühe võidu väärtus 12 punkti,
48-60 kohtumist => ühe võidu väärtus 16 punkti,
40-47 kohtumist => ühe võidu väärtus 20 punkti.
Kui on vaja selgitada ala võitja, siis võrdse tulemuse puhul toimub lisamatš (protokolli läheb kirja küll esialgse võistluse tulemus).

Ujumine toimub vabastiilis 50 m pikkuses basseinis, distantsi pikkus on 200 m. Ujumises arvutatakse punkte järgmiselt: meestele annab 1000 punkti aeg 2.30,0, naistele aeg 2.40,0.
Nimetatud piirmäärast arvutatakse vastavalt väiksemale või suuremale ujumistulemusele rohkem või vähem punkte, kusjuures 0,33 sekundi väärtuseks on 4 punkti. Ujumisvahetused korraldatakse vastavalt esitatud ujumisaegadele.

Rahvusvahelise Moodsa Viievõistluse Liidu (Union Internationale de Pentathlon Moderne, UIPM) ametlikel võistlustel on raja pikkuseks 350-450 m, kokku on 12 takistust, mille hulgas peab olema üks kahene takistuste süsteem ja üks kolmene takistuste süsteem. Vähemalt seitse takistust peavad olema vastavalt võistluse staatusele maksimumkõrgusega. Veetakistus ei tohi olla laiem kui kolm meetrit.
Teatevõistlustel on kolm hobust ühe võistkonna peale, raja pikkus 350 m ja takistusi 9 (ilma süsteemideta).
Hobused jagatakse võistlejatele loosi teel. Hobuste nimekiri avalikus¬tatakse vähemalt tund enne loosimist, enne seda esitletakse hobuseid võistlejatele. Hobused loositakse eelnevate tulemuste põhjal koostatud paremusjärjestusele vastupidises järjekorras. Erijuhtudel on võimalik taot¬leda loositud hobuse vahetust enne starti.
Soojenduse ajal on lubatud sooritada 5 hüpet.
Raja läbimiseks lubatud aeg on 1 minut kuni 1 minut 17 sekundit, sõltuvalt raja pikkusest. Lubatud ajaga läbimisel trahvipunkte ei rakendata. Lisaks sellele on kasutusel nn ajapiir, see on lubatud ajast 75 sekundit pikem aeg, teatevõistlusel on ajapiir 3 minutit 75 sekundit (või ühe hobuse kor¬ral 2 minutit 30 sekundit + 75 sekundit). Ajapiiri ületades peab võistleja ratsutamise lõpetama.
Takistuste kõrgus täiskasvanute võistlusel on 120 cm, juunioride ja noorte omal 110 cm.
Võistlejail on õigus näha rada ja takistusi päev enne starti.
Maksimaalselt on võimalik ratsutamise eest saada 1200 punkti, sellest arvutatakse maha trahvipunktid. Trahvipunktide aluseks on järgmised asjaolud:
• lubatud aja ületamisel toob iga sekund kaasa 4 trahvipunkti,
• ebakorrektne riietus toob 20 trahvipunkti,
• hüppamise ajal takistuse mahaajamine või veega takistuse korral vette astumine toob 28 trahvipunkti,
• võistleja kukkumine hobuse seljast või hobuse kukkumine toob 40 trahvipunkti,
• sama takistuse ületamise igakordne uus katse toob 40 trahvipunkti,
• takistuse, takistuse tähise, stardijoonemärkide või muu rajatähise mahaajamine toob 60 trahvipunkti.

Rada tähistatakse valge teibi ja punaste ja valgete lippudega, punased jäävad jooksjast vasakut ja valged paremat kätt. Võistlejad saavad näha 66 rada stardipäeva hommikul, neile antakse rajakaart. Riietus peab ühtima rahvusvõistkonna omaga, stardinumbrid on nii rinnal kui ka seljal. Starditakse handicap-süsteemis, s.t., et esimesena stardib nelja alaga kõige roh¬kem punkte kogunud võistleja. Ülejäänud võistlejad stardivad sellevõrra hiljem, kuivõrra vähem punkte nad nelja alaga on kogunud. Esimesena finišijoone ületanu on kogu võistluse võitja.
Meeste 3000 m distantsi puhul võrdub 1000 punkti ajaga 10 minutit (1 sekund annab +/- 4 punkti).
Naiste 3000 m distantsi puhul võrdub 1000 punkti ajaga 11minutit 20 sekundit (1 sekund annab +/- 4 punkti).
Meeste 2000 m distantsi puhul võrdub 1000 punkti ajaga 6 minutit 40 sekundit (1 sekund annab +/- 4 punkti).
Naiste 2000 m distantsi puhul võrdub 1000 punkti ajaga 7minutit 40 sekundit (1 sekund annab +/- 4 punkti).
Meeste 1000 m distantsi puhul võrdub 1000 punkti ajaga 3 minutit 10 sekundit (1 sekund annab +/- 8 punkti).
Naiste 1000 m distantsi puhul võrdub 1000 punkti ajaga 3 minutit 40 sekundit (1 sekund annab +/- 8 punkti).