Poks

Antiik-olümpiamängude kavva võeti poks 23. mängudel 688.a. enne Kristuse sündi ja oli kavas 293.a. peale Kristuse sündi. Algul võisteldi paljaste kätega, rusikatega, hiljem kasutati käte kaitseks aga ka rusikalöögi tugevdamiseks nahkrihmu, sidudes need ümber kämbla ja randme. Hiljem tulid kasutusele ca ühe kilogrammi raskused metallplaadid käerandmel. Võistlus kestis niikaua, kui üks vastastest oli võitlusvõimetu või alistus.
Peagi kadusid metallplaadid kätelt ja 648.a. e. Kristuse sündi (33. mängudel) võeti kavasse ka pankration, mis sisaldas nii poksi kui ka maadluse võtteid. Vana-Kreekast levis rusikavõitlus Rooma, kus arenes rusikavõitlus, mida nimetati pugilatus ´eks. Siit ka nimetus – pugilistid e. rusikavõitlejad. Pugilistide matšid olid vigastusterohked, eriti gladiaatorite turniiride ajal, kui rusikaid tugevdati teravate oradega varustatud “nukkidega” e. cestus ´tega. Siit ka nimetus – kasteet, mis on mõeldud tugeva ja ohtliku löögi sooritamiseks. Rahvale sellised vaatemängud, mida Rooma patriitsid korraldasid oma orjade vahel, meeldisid väga. Võitlus kestis niikaua, kuni üks vastastest oli pikali maas. Maaslamajat võis lüüa! Võit saavutati, kui vastane oli uimaselt maas või tõstis alistumise märgiks käe üles.

Rooma keiser Theodosius keelas 393.a m.a.j. olümpiamängud kui paganlike uskumuste kandja. Rooma riigi langusajal hääbus rusikavõitlus peaaegu täiesti. Keskajal oli rusikavõitlus juba unustatud.

Kaasaegse poksi sünnimaaks kujunes Inglismaa, kus peale sünget keskaega 1681.a. mainitakse poksiga tegelemist “Protestant Mercury” lehes ilmunud esimeses reportaažis poksivõistlusest. 1700-ndal aastal koostab James Figg moodsa poksi määrused, mis lõpetas matši kui üks vastastest oli võitlusvõimetu, lööke sooritati paljaste kätega, raundide arv oli 30-60. Kui poksija kukkus või puudutas maad mingi kehaosaga peale jalgade, siis seda loeti raundiks. Abistajad e. sekundandid tõstsid “mahalöödu” põlvili või püsti ja üritasid teda ergutada massaažiga ja viskiga!

Moodsa poksi algusaastaks peeti 1719.a., mil James Figg avas Londonis Oxford Street ´il vehklemise- ja poksikooli ning kuulutas ennast Inglismaa meistriks.

Poksimist nimetati ka “rusikatega vehklemiseks” ja relvastamata enesekaitseks. Poks oli sellal “moodne enesekaitse kunst” : A modern art of Defence.

Teine Inglise härrasmees - Jack Broughton oli esimeste poksimääruste autoriks, mis avaldati 17. augustil 1743.a. ;olles ühtlasi poksiringi ja -kinnaste leiutajaks. Tõsi, võistlustel võeti kindad kasutusele märksa hiljem – 19. sajandil, kuid treeningutel kasutati neid käte kaitseks. Broughton kasutas lööke solaari (solar plexus) piirkonda, pidades seda kohta eriti löögitundlikuks.

Šotimaa aristokraat John Sholto Douglas Queensberry VIII Markii ja Londoni amatöörklubi poksija John Graham Chambers avaldasid määrused, mis sisaldasid 12 reeglit.
1867. avaldas ta oma “Queensberry määruste” nime all tuntuks saanud reeglid.

1. Raundi pikkuseks määrati 3 minutit
2. Vaheaeg raundide vahel kestis 1 minut
3. Poksikindad olid kohustuslikud. Pikkade vaidluste lõpuks leiti nüüdsetele kinnastele sarnased, 6-8 untsi raskused kindad.
4. Keelatud oli maadlemine ja vastase peksmine vastu ringiposte
5. Abistajad said raundi vaheajal tulla ringi
6. Poksijad pidid võistluste ajal kandma pehmeid jalanõusid, millel ei tohtinud olla teravaid naelu ega naaste.

Queensberry markii teeneks on ka esimeste amatöörpoksi määruste väljatöötamine 1890-ndatel aastatel. Nendes oli 11 punkti. Tähtsaim punkt seisnes selles, et raundide arv määrati kolmele.

Käesolevate olümpiamängude kavva võeti poks 1904.a. St. Louis ´is. Võisteldi kuues kehakaalus ja osavõtjateks olid peamiselt ameeriklased, ka mõni kanadalane. Pronksmedali eest tuli võistelda. Oma kehakaalu võitja sai võistelda ka järgmises kaalus. Nii tuli Oliver Kirk kahekordseks Kullavõitjaks.

Kavas oli ka naiste poks demonstratsioonalana.
1924. a. Pariisi olümpial võis riik viimast korda välja panna igas kaalus 3 poksijat. Eestist võistles Valter Palm. Startis 27 riiki. 182 osavõtjaga.

1936. a. Berliini mängudel oli 32 riiki 242 poksijaga. Eestlane Nikolai Stepulov saavutas hõbemedali, olles ühtlasi viimaseks eestlaseks, kes olümpiamängudel on osalenud.
2004.a ja 2008.a oli tallinlane Aleksandr Rubjuk väga lähedal olümpiakoha võitmisele, jõudes mõlemal korral kvalifikatsioonimatšidele, kus paraku pidi vastu võtma kaotuse.

2012.a Londoni olümpiamängudel on kavas meeste 10 kehakaalu -49 kg, -52 kg, -56 kg, -60 kg, -64 kg, -69 kg, -75 kg, -81 kg, -91 kg ja + 91 kg. Esimest korda poksivad olümpiamängudel ametlikult ka naised: -51 kg, -60 kg, -75 kg kehakaalu kategooriates. Kaasaegse poksi sünnimaale on poksijatel võimalik kvalifitseeruda 2011.aasta Bakuu maailmameistrivõistlustel ja maailmajagudes toimuvatel kvalifikatsiooniturniiridel.

Maailmameistrivõistlustelt pääseb olümpiale kehakaalude 10 parimat, raskekaalus (-91 kg) ja superraskekaalus (+91 kg) 6 parimat. Alles jäänud olümpiakohad mängitakse välja kvalifikatsiooniturniiril. Euroopast pääseb kaheksas kehakaalus kaheksa poksijat, raskekaalus ja superraskekaalus seitse poksijat. Kvalifikatsiooniturniir toimub 14.-21.aprillini 2012 Istanbulis, kus Eesti poksisõbrad loodavad eelkõige poolraskekaallase Ainar Karlsoni kvalifitseerumisele.

Rahvusvaheline amatöörpoksiliit AIBA on viimastel aastatel viinud amatöörpoksis läbi suured muudatused nii reeglites, kui poksi arendamisel. Tähtsamad muudatused:

-2010.aastast taastati võistlusajaks 3x3 minutit üheminutiliste puhkepausidega (vahepeal poksiti 4x2 min.
-2010.aastal hakkas toimima AIBA profipoksi liiga WSB (World Series of Boxing), kus võistlusajaks on 5x3 minutit ning poksitakse ilma särgi ja peakaitseta profipoksi
hindamissüsteemi järgi. Liigas osalevad poksijad säilitavad olümpiapoksija staatuse. -2010.aastal otsustas rahvusvaheline olümpiakomitee kaasata olümpiaprogrammi naiste poksi.
-2011.aastal muudeti elektroonilist hindamissüsteemi. Poksijate punktide registreerumisel raundis kõrvaldati ajalimiit. Siiani registreerus poksijale punkt, kui viiest punktikohtunikust kolm vajutas punktinuppu 1 sekundi ajalimiidi jooksul.
-2011.aastast kannavad kõik kohtunikud musti pükse ja valget särki kikilipsuga.

- Punktivõit
- AB – võistluse jätkamisest loobumine
- RSC – ringikohtunik katkestab võistluse poksija ilmse paremuse tõttu
- RSCH – ringikohtunik katkestab võistluse tugevate löökide tõttu pähe
- RSCI – kohtunik katkestab võistluse vastase vigastuse tõttu
- KO – nokaut, poksija pole võimeline võistlust jätkama peale ringikohtuniku lugemist kümneni
- WO – võit vastase mitteilmumise tõttu
- DISQ – vastase diskvalifitseerimine

Olümpiapoksis lõppeb üle 90% poksimatsidest punktivõiduga.