Purjetamine

2008 aasta Pekingi olümpiamängudel oli vaid üks kolmeliikmelise meeskonnaga (tegelikult naiskonnaga) purjetamisklass (Yngling) kaheste ja üheste (viis klassi) paadiklasside kõrval.

Kui varasemalt said naised purjetada olümpiamängudel vaid koos meestega, siis 1988 aasta Söuli mängudel esmakordselt oli naistel võimalus võistelda eraldi. 2008 aastast on purjetamine jagatud meeste, naiste ja segaklassideks. 2000 aasta Sydney olümpiamängudel tegi purjetamine läbi ka spordiala nimemuutuse – varasemast jahivõistlusest (yachting) sai purjetamine (sailing).

Alates 1908 aasta Londoni mängudest kuni tänaseni on purjetamine olnud kõikide olümpiamängude programmis ja sellega üks vanimatest olümpiaspordialadest mängude ajaloos.

2012. aasta Londoni olümpiamängudel on purjetajaid ühtekokku 380 ja nad võistlevad 10 paadiklassis (sulgudes olev number näitab selles paadiklassis võistlevate riikide (paatide) arvu – olümpiakvooti):

- RS:X (38) – meeste purjelaud (purjelaud (Windglider) esmakordselt OM kavas 1984 Los Angeles; RS:X esmakordselt olümpial 2008 Peking)
- RS:X (28) – naiste purjelaud (esmakordselt oli naiste purjelaud (Lechner) OM-l Barcelonas 1992; RS:X esmakordselt olümpial 2008 Peking)
- Laser Radial (39) – naiste ühene svertpaat (naiste ühene (Europe) oli esimest korda kavas 1992 Barcelonas; Laser Radial esmakordselt olümpial 2008 Peking)
- Laser (48) – kergema kaaluga meeste ühene svertpaat (olümpial kavas alates 1976 Montreal)
- Finn (25) – raskemate meeste ühene svertpaat (esimest korda olümpial juba 1952 Helsinkis)
- 470 (27) – meeste kahene svertpaat (olümpial kavas alates 1976 Montreal)
- 470 (20) – naiste kahene svertpaat (esmakordselt eraldi naiste klassina 1988 Söulis)
- 49er (20) – meeste kahene „skiff”-tüüpi svertpaat (olümpial alates 2000 Sydney)
- Star (16) – meeste kahene kiiljaht (vanim võistlusklass, võeti kavva 1932 Los Angeleses)
- Elliott 6m (12) – naiste kolmene kiiljaht, millega võisteldakse matšvõistluse s.t. paat-paadi vastu turniiritabeli formaadis (esimest ja hetkel ka viimast korda Londoni OM-l 2012)

2012 Londoni olümpiamängude purjetamisregatt peetakse 31.juulist kuni 13.augustini Lõuna-Inglismaal Weymouthi lahel, olümpialinnakuga Weymouth & Portland’is (ca 250 km Londonist). Purjetatakse kokku viiel võistlusalal, millest kolm asuvad avalahel (Weymouth Bay East, South ja West), üks muulidega kaitstud sadama akvatooriumis (Portland Harbour) ning üks võistlusala (Nothe) on vahetult kalda lähedal, Weymouthi linna kindluse ja pargi ääres. Nothe’i raja äärde parki paigaldatakse esmakordselt olümpiapurjetamise ajaloos pealtvaatajatele tribüünid purjetamisvõistluse jälgimiseks ning juba aasta enne olümpiamänge olid kõik 4500 kohta välja müüdud!

Et purjetamise võistlusreegleid paremini mõista, tehkem kõigepealt selgeks põhilised mõisted.

bakstaak - jahi masti ettepoole vajumist välistav tross;
samuti ka paadi külgtuule ja tagantuule vaheline kurss;
foka - mastist eespool olev nn. eespuri;
groot – masti küljes olev nn. suurpuri;
halss – jahi manööver (pööre) ühelt halsilt teisele, kus paadi vöör läbib allatuule seisu; samuti ka paadi(kere) asend tuule suhtes. Kui tuul puhub paremasse poordi on paat paremal halsil või kui vasakusse poordi siis vasakul halsil;
jaht – purjepaat, paat, purjekas;
kipper - väikese laeva juht, tüürimees;
kreen – paadi külgkalle väliste faktorite (tuul, meeskond, jms) mõjul;
paut – purjepaadi manööver (pööre) ühelt halsilt teisele, kus paadi vöör läbib vastutuule seisu;
peel - purjesid kandev laevaosa, oli varem puust, nüüd on enamasti alumiiniumi sulamitest ja süsinikfiibrist;
poom - suurpurje alaliigi kinnitamiseks mõeldud peelestiku osa;
pukspriit – olümpiapaatidest 49er’il ja Elliott 6m-l vöörist väljaulatuv peelestiku osa, mida kasutatakse ebasümmeetrilise spinnakeri halsinurga kinnitamiseks;
purjetamisjuhised – dokumendid, mis annavad võistlejatele täpsed juhised kus ja kuidas võistelda (sisaldavad võistlusala ja –raja, võistlussignaalide ja kõikvõimalike protseduuride kirjeldust);
saaling - masti ülaosas paiknev rõhttarind, vajalik masti painde toestamiseks;
soot - kunstkiust ots (nöör), millega seatakse (trimmitakse) paadi purjesid;
spinnaker - kergest purjeriidest kolmnurkne eespuri, tõmmatakse paatidel üles taganttuule kurssidel;
suurpuri - grootpuri ehk groot;
svert - svertpaadi külgtakistuspinna suurendamiseks kasutatav mis ta¬hes materjalist plaat, mida võib vajaduse korral kas välja lasta või sisse tõmmata (paadi kiilu kergem analoog);
taglas - peelestik ja tõuvärk (metall-, sünteetilised ja taimsed osad, ketid jms.);
trapets - svertpaatidel, katamaraanidel ja kergetel ülepurjestatud kiiljahtidel kasutatav tugisüsteem, mille abil soodimees (470) või mõlemad, nii soodimees kui ka roolimees (49er) saab poordile toetudes oma keharaskuse jahist välja viia ja seeläbi seda paremini jahi tasakaa¬lustamiseks kasutada;
vant – jahi masti külgedele ja ette vajumist välistav terastross;
võistlusteade – dokument, mis määrab põhiliselt kus, kuna ja millistele paadiklassidele võistlused peetakse.
vöör - nina, käil;
vöörstaak – jahi masti tahapoole vajumist välistav terastross.

Olümpiapurjetamises põhiliselt kasutatav võistlusrada on trapetsikujuline (trapetsrada). Sõltuvalt tingimustest ja paadiklassist võidakse kasutada ka allatuule-vastutuule rada ning purjelaude rajal lisandub enne finišeerimist veel allatuule slaalomi lõik. Võistlusrajad on vette märgistatud pöördemärkidega ning paadid peavad need jätma purjetamisjuhistes nõutud poolele.

Üldreeglina loetakse mõistlikuks purjetamise võistlussõidu kestuseks kolmveerand tundi, kuid ilmaolud võivad selle venitada tunnile-pooleteisele. Purjetamisjuhistes võib olla antud maksimaalne raja läbimise aeg ja kui on näha, et sellesse ei mahuta, siis võistlussõit tühistatakse ja purjetatakse uuesti. Sõitu võib tühistada ka siis, kui tuule suund muutub sedavõrd, et teeb sõidu jätkamise isegi pöördemärkide ümbertõst¬mise korral mõttetuks kuna kõigile võistlejaile ei säili ühesugused olud.

Võistlusreeglite üheks tähtsaimaks osaks on teeandmisreeglid, mis peavad välistama paatide kokkupõrked ja sellest tulenevad vigastused ja kahjustused. Kuivõrd purjetamine on mittekontaktne spordiala siis võistlusreeglid panevad kõikidele paatidele (ka teeõigusega paatidele) kohustuse vältida kokkupuudet teise paadiga kui see on vähegi võimalik.

Kui paadid on erinevatel halssidel, peab vasakul halsil olev paat andma teed paremal halsil olevale paadile.

Kui paadid on samal halsil ja seotud, peab pealtuulepaat andma teed alltuulepaadile.
Kui paadid on samal halsil kuid ei ole seotud s.t. nad on üksteise suhtes vabalt ees ja vabalt taga, peab vabalt taga olev paat andma teed vabalt ees olevale paadile.

Võistlussõitude stardid signaalitakse alljärgnevalt (kusjuures ajaarvestus käib ainult nähtavate signaalide järgi s.t. helisignaalide vale ajastus või puudumine tuleb jätta tähelepanuta):
Hoiatussignaal: Heisatakse klassilipp; üks helisignaal. Signaal antakse 5 minutit enne stardisignaali.
Ettevalmistussignaal: Heisatakse koodilipp P (Papa) või I (India) või must lipp; üks helisignaal. Stardisignaalini 4 minutit.
Ühe minuti signaal: Ettevalmistussignaal (P või I või Must lipp) langetatakse; üks pikk helisignaal. Stardisignaalini 1 minut.
Stardisignaal: Klassilipp langetatakse; üks helisignaal.

Paat peab mööduma pöördemärkidest õiges järjekorras ja nõutud poolel ning finišeerima nii, et ta kiiluvee järgi stardist kuni finišini pingule tõmmatud kujutletav nöör jääb iga märgi juures nõutavale poolele ja puudutab (mitte paat vaid kujutletav nöör) iga pöördemärki. Jaht ei pea pärast finišeerimist finišiliini täielikult ületama, kuna jaht finišeerib juba siis kui ükskõik milline paadi varustuse või meeskonna osa normaalasendis ületab finišiliini s.t. tavaliselt paadi vöör. Seega võib paat pärast finišeerimist lahkuda finišiliinilt tagasi pööratest ning liini mitte ületades kuid praktikas see ei ole selline toiming kuigi tavapärane.

Kui ükskõik milline paadi kere või varustuse osa või meeskonnaliikme kehaosa on stardisignaali ajal üle stardiliini (raja poolel) on tegemist „valestardiga” ning paat peab enne nõuetekohast startimist purjetama täielikult tagasi stardieelsele alale, milleks on tal maksimaalselt aega 4 minutit, peale mida start suletakse. Kui võistluskomitee on tuvastanud sellise(d) valestartija(d), signaalitakse vahetult pärast stardisignaali Üksiktagasikutse (koodilipp X) koos ühe helisignaaliga.

Kui võistluskomitee ei suuda stardisignaali ajal kindlaks teha „valestartijaid”, võib võistluskomitee signaalida Üldise tagasikutse (koodilipp Esimene Asendaja) s.t. stardiprotseduur alustatakse uuesti Hoiatussignaaliga (5 min).

Purjetamine reeglite ja karistuste poolest suuresti erinev teistest spordialadest. Purjetamise võistlusreeglite sportlasliku käitumise üldpõhimõte sõnastab, et kui paat rikub võistlemise ajal reeglit siis kannab ta kohe karistuse, milleks võib olla sõltuvalt rikkumise iseloomust kas ühe-pöörde karistus, kahe-pöörde karistus või võistlussõidu katkestamine. Kui paat rikub teise paadi suhtes reeglit, on teisel paadil õigus oma rahulolematust koheselt väljendada ning informeerida sellest reeglit rikkunud paati, hüüdes talle „Protest”. Kui reeglit rikkunud paat tunnistab oma viga, on tal õigus kohe kanda ühe- või kahe-pöörde karistus (paat peab sooritama ühe või kaks pööret, mis sisaldavad vastavalt kas ühe paudi ja ühe halsi või kaks pauti ja kaks halssi) ning jätkata võistlussõitu.

Kui paat sai reegli rikkumise tulemusena võistlussõidus või võistlusseerias olulist edu, peab tema karistuseks olema võistlussõidu katkestamine.

Kui reeglit (teise paadi hinnangul) rikkunud paat ei ole kindel, et ta reeglit rikkus, võib ta jätta pöördekaristuse kandmata ning sellisel juhul selgitatakse asjaolud ja võimalik karistamine juba pärast võistlussõite kaldal rahvusvahelises žüriis. Paat esitab teise paadi vastu protestiavalduse, toimub protesti ärakuulamine ning kui tuvastatakse ükskõik kumma (võib juhtuda, et ka mõlema) süü, järgneb reeglit rikkunud paadile karitus, milleks on diskvalifitseerimine võistlussõidust, milles intsident toimus.

Võistlusreeglid kehtivad paatidele siis kui paat on võistlev. Kui paat ei ole võistlev siis võistlusreeglid küll kehtivad kuid nende alusel ei saa sellist paati (üldjuhul) protestida ega ka karistada. Paat on võistlev alates tema stardiprotseduuri Ettevalmistussignaalist kuni finišeerimiseni ja finišiliini vabastamiseni.

Võistlemise ajal ei tohi paat puudutada stardi-, pöörde- ja finišimärke s.t. märke, millega algab, piirneb või lõpeb rajalõik, millel paat purjetab.

Võistlemise ajal peab paat oma kiiruse suurendamiseks, hoidmiseks või vähendamiseks kasutama ainult tuult ja vett. Sellest tulenevalt on defineeritud keelatud toimingud:

a) pumpamine - ükskõik millise purjega korduv lehvitamine kas purje pealevõtmise ja järgiandmisega või keha vertikaalse või ristilaeva liigutamisega;
b) rullamine - paadi korduv rullimine, mis kutsutakse esile kas keha liigutades või purjesid või sverti seades;
c) nõksutamine - keha kiire etteliikumine, mis peatatakse järsult;
d) prigamine - rooli korduv, roolimiseks mittevajalik liigutamine;
e) korduv pautimine või halssimine, mis ei ole tingitud tuule muutumisest või taktikalistest kaalutlustest.

Tähtsaimad erandid:
a) hädas oleva inimese või teise aluse aitamiseks võib kasutada igasuguseid edasiliikumise vahendeid;
b) madalikult, teisest paadist või muust objektist lahtisaamiseks võib paat kasutada ükskõik kumma meeskonna poolt rakendatavat jõudu ja igasugust varustust peale mootori veojõu. Mitmed paadiklassid on aasta-aastalt oma klassireeglitega vähendanud edasiliikmispiiranguid või muutnud nende piirangute kehtivuse tingimusi. Nii näiteks on 470 klass määratlenud, et kui tuul on tugevam kui 8 sõlme (4,3 m/s) võib võistluskomitee heisata koodilipu O (Oskar), mis lubab paatidel kasutada kõiki ülalnimetatud reeglis keelatud võtteid, v.a. rooliga prigamine.

Finn paadiklassil on selline tuulemiinimum 10 sõlme. Purjelaudadele puudub selline keelav reegel sootuks.

Võistleja ei tohi riietuse ega varustusega oma kaalu suurendada. Enamgi veel, võistleja riietus ja varustus, välja arvatud kallutus- või trapetsivöö ja kõik allpool põlvi kantav (k. a. jalanõud), ei tohi kaaluda rohkem kui 8 kg. Klassireeglid või purjetamisjuhised võivad määrata väiksema kaalu või suurema, kuni 10-kilose kaalu.

Keegi pardal olijaist ei tohi tahtlikult paadist lahkuda, välja arvatud hädas oleva isiku ja aluse aitamiseks, ujumiseks või juhul, kui ta on haige või vigastatud. Õnnetuse tõttu või ujumiseks paadist lahkunud isik peab enne võistluse jätkamist pardale naasma. Paat ei tohi väljutada mõnd ainet, näiteks polümeeri, või kasutada erili¬selt tekstuuritud pindasid, mis võivad parandada piirkihis vee voolamise iseloomu.

Punktiarvestuseks kasutatakse purjetamise võistlusreeglite kohast Vähempunktisüsteemi, kus esimene koht saab 1 punkti, teine koht 2 punkti, jne., kus iga järgmise kohta eest lisatakse üks punkt.

Võistlussõidus mittestartinud, mitte finišeerinud või diskvalifitseeritud paadid saavad selle sõidu võistlustulemuseks punktid, mis on ühe võrra suurem kui paadiklassis osalejate (kvoot) arv.

Olümpiaregati võistlusformaat sisaldab Üldseeria sõite (kuni 10 sõitu, v.a. 49er millel 15 sõitu) ja Medalisõit. Medalisõitu pääsevad Üldseeria kokkuvõttes 10 parimat. Medalisõit sõidetakse eeldusel, et Üldseerias on sõidetud vähemalt 6 sõitu. Kui ilmstikuoludest tulenevalt on Üldseerias vähem kui 6 sõitu, arvestatakse lõpptulemused Üldseeria tulemuste põhjal ainult. Olümpiamängude purjetamisregatt loetakse ametlikult peetuks ka ühe võistlussõiduga.

Lõpptulemuse arvestamisel võetakse paadi kõikidest võistlussõitudest v.a. Medalisõit maha halvima sõidu punktid. Olümpiamängud võidab vähima punktide arvu kogunud paat.

Finišiprotokollis kasutatakse lisaks kohtade punktidele järgmisi rahvusvahelisi lühendeid.
DNC – (did not compete) ei võistlenud, ei ilmunud võistlusalale;
DNS – (did not start) ilmus võistlusalale kuid ei startinud;
DNF – (did not finish) ei finišeerinud;
OCS – (on the course side) valestart, ei tulnud tagasi stardieelsele rajapoolele ja ei startinud korrektselt;
BFD – (black flag disqualification) valestart musta lipu ajal, paat diskvalifitseeritud võistlussõidust;
DSQ – (disqualification) paat diskvalifitseeritud võistlussõidust;
RDG – (redress given) antud heastamine.

Iga Rahvusvahelise Purjetamisföderatsiooni (ISAF’i) tunnustatud jaht peab kandma suurpurjel paadiklassi tähist, rahvuskoodi ja purjenumbrit. Rahvustähis ja purjenumber on nõutav ka spinnakeril. Olümpiamängudel võistleva paadi grootpurjel ja spinnakeril peab olema lisaks või ainult, esindatava riigi rahvuslipu kujutis.

Riigitähis peab olema suurte tähtedega ja purjenumber araabia numbritega, tähed ja numbrid peavad olema ühte, purjega kontrastset, värvi.