Ratsutamine

Sõidetakse 20 x 60 meetrisel platsil. 6 kuni 8 minuti jooksul tuleb sooritada ratsastamisprogramm, mille puhul kohtunikud hindavad hobuse allüüre ja soorituse täpsust punkti¬süsteemis 0-10. See ala peab näitama hobuse ja ratsaniku koostöövõimet ning ühtlasi valmisolekut järgmise päeva rasketeks katsumusteks.

See koosneb neljast osast.
A-osa, „teed ja rajad", pikkus umbes 4500 m (kiirus 220 m/min), on mõeldud soojenduseks. B-osa on jahitakistussõit ehk steeplechase. Distantsi pikkus on keskmiselt 3100 m (kiirus 690 m/min), sõidetakse tasasel maastikul, kus asub kuni 10 suhteliselt kerget (kuni 100 cm kõrgust, lisaks kuni 40 cm kõrgune nn. läbikammitav osa) kinniehitatud takistust. Sellel sõidul demonstreeri¬takse hobuse kiiruslikke omadusi.
C-osa - taas „teed ja rajad" - võimaldab hobusel taastuda (distantsi pikkus kuni 7200 m). Pärast seda järgneb kinnisel alal kohustuslik veterinaarkontroll. Võistlust jätkavad üksnes heas korras hobused. Eelnev oli ettevalmistus kõige raskemaks ja atraktiivsemaks osaks, mis toimub tugevasti liigendatud maastikul.
D-osa on kross. Distantsi pikkus on kuni 7400 m, kiirus 570 m/min, takistusi kuni 45, takistuste kõrgus kuni 120 cm, laius ülalt kuni 2 m, alt kuni 3 m, allahüppe kõrguste vahe kuni 2 m. Veetakistused on rajal kohustuslikud. Takistused on kinnised, neid ei saa maha ajada.

Kolmas päev on takistussõidu päev, siis demonstreeritakse, milline on hobuse töövõime pärast rasket maastikupäeva. Võistkonnavõistlusel on distants kuni 600 m, kiirus 375 m/min, hüppeid kuni 16, takistuste kõrgus kuni 120 cm. Individuaalvõistlusel on distants kuni 500 m, hüppeid kuni 12 ning takistuste kõrgus kuni 125 cm.
Võitja selgitamiseks liidetakse kolmel päeval kogutud punktid, kusjuures krossi osatähtsus on kõige suurem. Võidab ratsutaja, kel on kõige vähem miinuspunkte. Võistkonna suurus on 3 või 4 ratsutajat, arvesse lähevad kolme parema punktid.

Olümpiamängudel koosneb koolisõit kolmest voorust. Grand Prix de Dressage'i võistlus kestab kaks päeva ja selgitab välja 25 teise ringi edasipääsejat. Seal on programm lühem, kuid see-eest pingelisem ja raskemate liikumistega. Sealt pääsevad edasi 15 paremat. Vabakavaga grand prix' võistlus oli esimest korda kavas 1996. aastal Atlantas. Selles voorus valivad ratsasportlased ise liikumisskeemi ja muusika, mille saatel nad esitavad oma koreograafilise programmi. Hinnatakse nii tehnilist külge kui ka artistlikkust. Võistkonnas on kuni 4 ratsutajat, arvesse läheb kolm paremat.
1912. aastal Stockholmis kuulusid koolisõitu ka hüpped üle nelja takistuse (ükski neist ei olnud kõrgem kui 1,10 m), nüüd on TAKISTUSSÕIT omaette medaliala. Võisteldakse liival või murul. Kindlas järjestuses takistusi on 12 kuni 15, nende ületamiseks on kehtestatud kindel aeg. Osa takistus¬test võivad olla nn süsteemid, s.t et nad koosnevad kahest või kolmest takistusest, mille vahel peab hobune tegema ühe või kaks galopifuleed (galopisammu). Kõik takistused on kuni 1,6 m kõrgused. Takistused ehi¬tatakse nii, et vähemalt nende ülemine osa on lahtine. Laius võib olla kuni 200 cm, välja arvatud veetakistus, mille laius võib raskematel võistlustel olla kuni 450 cm.
Ratsaniku (= hobune+ratsutaja) ülesanne on ületada võistlusrajale ehk parkuurile üles pandud takistused vigadeta ja võimalikult kiiresti. Võistleja saab karistuspunkte (kp) siis, kui hobune ajab takistuse maha (4 kp), üle¬tab ajalimiidi (1 kp igalt alanud sekundilt) või keeldub takistust ületamast (4 kp), ka kukkumise puhul. Kui hobune teist korda keeldub hüppamast, siis võistleja kõrvaldatakse.
Sel alal pääseb võistlema 75 ratsanikku, kes läbivad eelvõistluse. Teisel võistluspäeval selgitatakse kahe vooruga võistkondlik takistussõidu võitja riik. 15 riigi olümpiaesindused panevad välja 3-4-liikmelised võistkon¬nad. Kummaski voorus läheb arvesse kolm paremat tulemust. Teise vooru pääsevad 10 paremat võistkonda ja 35 individuaalvõistlejat. Kolmandal võistluspäeval jätkub individuaalse paremusjärjestuse sel¬gitamine. Esimeses voorus osaleb 45 ratsanikku, teises voorus jätkab 20 paremat, nende vahel selgitatakse medalivõitjad ja mõistagi paremusjärjestus 20. kohani.