Rivo Vesik (31-a, 199 cm) võistles Kristjan Kaisiga Pekingi olümpiamängudel rannavõrkpallis, tulemuseks 19. koht. Kui Vesikul õnnestuks Londoni olümpiamängudele kvalifitseeruda, saaks temast esimene kahel olümpial võistelnud eesti võrkpallur. Rivo Vesik on Eesti meistriks tulnud nii saalis kui rannas, võitnud Kristjan Kaisiga ühe MK-etapi, tulnud MM-il kaks korda viiendaks ning EM-il neljandaks, Läti meister. Praegu on tema paarismängupartner Karl Jaani.

Kui suured on sinu ja Karli olümpiavõimalused seisuga 1. jaanuar 2012?
Olümpialootused on suured. Muidugi on kõik veel lahtine - asume 30. koha piirimail, olümpiale pääseb 23+ üks wild card. Seega on võimalus täiesti olemas. Teeme kõik, et võimalusest saaks reaalsus.

Teie tulemused möödunud hooajal polnud halvad. Kas pidanuks paremini minema? Anna oma hinnang.
Mina ei ütleks, et tulemused head olid, hooaeg oli pigem kehvake kui hea või keskmine. Kindlasti ootasin ise rohkem. Hindaksin möödunud hooaja siiski ebaõnnestunuks - koolihindeks oleks 2 või äärmisel juhul 3 pika miinusega.

Kui palju jäi raha taha?
Eelarve võiks kindlasti olla suurem, et saaks rohkem välislaagreid ja sparringuid tugevate tiimidega. Kahjuks meie seda endale lubada ei saa ja peame otsima odavaid variante – näiteks ohverdama võistlusi, et minna laagrisse. Olen sügavalt tänulik meie sponsoritele, kes meid on läbi aastate aidanud: Premium 7, Wris, Tallinna Sadam, Leibur, Libero, Nyimage, kindlasti ka Eesti Olümpiakomitee ja Eesti Võrkpalli Liit.

Oleme üks väiksema eelarvega võistkondi, olime seda ka Kristjaniga mängides.Venelastel on treeneri kuupalk veerand meie hooaja eelarvest. Samas ei hakka ma siin sõbratsema ja ütlema, et neil on ju eelarve palju suurem, neid polegi võimalik võita! Kõik ei olene siiski rahast!!!

Iseloomusta oma nooremat partnerit – plussid, miinused...
Karlis on kuhjaga potentsiaali. Füüsiliselt väga tugev ja kiire mängumees. Enesekindlust ja sportlikku viha võiks kindlasti rohkem olla.

Iseloomusta ka oma mängu.
Ei jäänud absoluutselt rahule. Kuigi ma ei ole kunagi endaga väga rahul. Eelmine hooaeg oli kuidagi selline..., nagu algaja autojuht proovib manuaalkastiga autot tööle panna - et nagu lubab, aga siis sureb jälle välja. Ei saanudki ennast korralikult käima.

Maailmas on võrdvõimelisi järjest rohkem. Milline edetabelikoht teie potentsiaalile vastaks, kui kõik ideaalselt toimiks?
Vastab tõele, et tase järjest võrdsustub ja tõuseb. Kui kõik klapiks ja mõlemad mängiks oma potentsiaali välja, siis ei näe ma mingit põhjust, miks me ei võiks olla maailma esikümnes.

Millega seletad lätlaste edu? Kas nad suudavad kahe paariga Londonisse kvalifitseeruda?
Lätil on ju veel üsna noored kutid ja mänginud heal tasemel rannavollet juba pikalt. Nii Smedins kui Plavins on mänginud MK-etappe 17. eluaastasest saadik. Ka Samoilovs ja Sorokins mängisid ammu rannas, aga keskendusid vahepeal saalile. Pikk praktika ehk ongi nende edu võti. Usun, et lätlased suudavad kahe tiimiga olümpiale murda. Kahjuks pole Eestis veel kutte, kes viitsiks nii palju tööd teha.

Kuidas...?
Ärge saage valesti aru. Eestist on käinud paarid mängimas küll, aga kahest MK-etapist hooajal ei piisa. Kindlasti ütlevad paljud, et raha ju pole, et minna. Olen sellega nõus, aga ka raha saamiseks on vaja tööd teha. Siinkohal kergitan kaabut härra Kristjan Kaisi ees, kes on teinud väga-väga suure töö selleks, et Eesti rannavolle on jõudnud kõrgete kohtadeni ja arvestatavaks jõuks maailma rannavolles.

Venemaa rannavõrkpall: valik suur, edu väike. Mis võiks olla seletus?
Venemaal on asjad nii, et kuna saalis liiguvad väga-väga suured summad, siis randa ei taha keegi mängida. Ainult tõelised fännid nagu oli Kolodinski ja praegu on Semjonov, kes mõlemad olid kutsutud ka superliiga võistkondadesse, aga otsustasid ranna kasuks. Kolodinski mängib nüüd küll taas saalis.Venemaal, olen kuulnud, on probleem ka selles, et paaridel ei lasta koos väga kaua mängida. Keegi mees kõrgel kohal võrkpalliliidus arvab, et tegelikult võiks mängida koos hoopis Issimbajeva ja Medvedeva-Arbusova (nimed panin suvalised) ja nii tehaksegi! Mängijatelt ei küsi keegi midagi.Treenerid kurdavad sama asja üle – et oleks ju potentsiaali teisel paaril, aga pealik kuskil arvas, et nii on parem...

Kuhu liigub maailma tippvõrkpall? Kas on oodata muudatusi reeglites – näiteks palju vaieldud ülaltsöödu hindamisel?
Eks ta vaikselt ikka areneb. Mehed ja naised lähevad järjest pikemaks ja tugevamaks ja kiiremaks. Kui alustasin mängimist Kristjaniga, olid tipus veel sellised mehed nagu Child-Heese ja Baracetti-Conde, kes ei olnud väga pikad. Ricardo oli siis ikka suur koll, ülipikk, võiks isegi öelda. Praegu ta ei paistagi nii pikk, kahemeetrised mängijad on juba tavalised ja samas liiguvad nagu 190-sed...
Reeglite kohta arvan, et väga muudatusi ei tehta, kuigi rannavolles muutub ülaltsöödu vilistamise reegel peaaegu igal aastal.

Lähiplaanid?
Minu plaanid on jätkata kõvasti treenimist, siht on seatud ikkagi Londonisse - mul õde elab seal... Pärast vaatan edasi, mis ja kuidas. Tahaks jätkata, praeguse seisuga lubaks tervis veel ühe tsükli teha. Aga kõik oleneb sellest, kuidas jätkavad toetajad. Mina võin ju liivast kõhu täis saada, aga abikaasa ja pisike põnn mul liiva ei söö...

Kirjutas Valeri Maksimov