Tennis

Esimese pallimise õiguse otsustab loos, vastasele jääb õigus valida pool, ja vastupidi: kui mängija valib poole, siis vastane võib valida pallingu või pallingutõrje. Valikuõiguse võib ka jätta vastasele.

Geimi esimest punkti alustades seisab pallija tagumise joone taga, kesk-märgi ja üksikmängu parempoolse küljejoone mõtteliste pikenduste vahel. Pallingu vastuvõtja võib olla oma väljakupoolel kus tahes. Palling loetakse sooritatuks, kui reketiga löödud pall on ühtki põrget tegemata ületanud võrgu ja maandunud diagonaalselt teisel pool võrku asuvas pallingu-kastis (võrgupuude tähendab uut servi). Kui esimene serv läheb võrku või pallingukastist välja, saab pallija teise katse.

Esimese geimi lõppedes alustab teist geimi pallinguga see mängija, kes avageimis oli vastuvõtja. Mängijad pallivad vaheldumisi geimide kaupa kuni mängu lõpuni. Erand tehakse üksnes kiire lõppmängu puhul. Pallija ehk servija peab ootama, kuni vastuvõtja ehk tõrjuja on valmis. Ta peab käega palli üles viskama ja lööma palli enne, kui see maad puudutab. Kui servija viskab palli üles, aga ei löö seda, pole see kohe eksimus. Ta peab olema mõlema jalaga õigel pool keskmärki ning ta ei tohi kummagi jalaga puudutada tagajoont ega väljakut, kuni pall on löödud. Kui ta seda siiski teeb, loetakse see veaks. Pallingu sooritamisel taunitakse jalutamist või jooksmist, kuid jalgade asendit veidi muuta on siiski lubatud. Kui teise pallinguga tehakse viga, mis sisuliselt on topeltviga, kaotab pallija punkti.

Punktiarvestus algab arvust 15. Teine sama mängija või paari punkt on 30, kolmas 40 ja neljanda punktiga saadakse geimivõit. Pallija punktisumma öeldakse alati esimesena. Kui A pallib ja saab avapunkti endale, on seis 15:0. Kui B saab esimese punkti endale, on seis 0:15. Kui mõlemal mängijal on kolm punkti (40:40), on mängu seis tasa. Et geimi võita, peab kas A või B, seisult mäng tasa, saama kaks punkti järjest. Kui järgmise punkti saab A, on eduseis pallijal („edu sees"). Kui järgmise punkti saab B, on eduseis vastuvõtjal („edu väljas"). Mäng jätkub seni, kuni kas A või B saab kaks punkti vastasest rohkem ja võidab geimi.

Mängija (või paar), kes esimesena võidab kuus geimi, võidab seti; kui aga seisuks on 5:5 (viis tasa), peab üks mängijatest või paaridest seti võit¬miseks võitma kaks geimi vastasest rohkem. Erand on kiire lõppmäng, mida kasutatakse siis, kui seis on 6:6. Kiires lõppmängus loetakse punkte 1, 2, 3 jne, kuni seitsmeni. Võrdse skoori puhul (näiteks 7:7) mängitakse seni, kuni üks mängijaist on saavutanud kahepunktilise vahe, näiteks 9:7. Avapalling on vaid esimese punkti läbimängimiseks, seejärel saab vas¬tane õiguse teise ja kolmanda punkti läbimängimiseks, seejärel pallitakse kordamööda kaks punkti järjest, kuni selgub geimi ja seti võitja. Servitakse vaheldumisi parempoolsesse ja vasakpoolsesse pallingukasti, alustades parempoolsest.

Mängijad vahetavad väljakupooli pärast igat kuuendat punkti ja kiire lõppmängu lõpus. Kiiret lõppmängu arvestatakse pallingu vahetamisel ühe geimina. Paarismängus kehtib punktilugemiseks nn “No-Ad” süsteem, kus seisult mäng tasa mängitakse otsustav punkt, kus tõrjuval võistkonnal on võimalik valida tõrjekast. Otsustava seti asemel mängitakse nn “Match-tiebreak” 10 punktini.

Naised mängivad kolm ja mehed maksimaalselt viis setti. Viimases setis mängitakse tavalise seti reeglitest kinni pidades.

Mängu juhib pukikohtunik, talle on abiks joonekohtunikud, keda võib olla kuni kümme. Pukikohtunik võib joonekohtuniku otsuse tühistada. Peakohtunik on see, kes otsustab, kas mäng tuleb katkestada pimeduse, halbade ilmastikuolude või väljaku ebasobiva seisundi tõttu. Jätkatakse samal või järgmisel päeval, lähtudes katkestamise hetkel tablool olnud seisust.

Matš koosneb meestel maksimaalselt viiest setist ja naistel kolmest. Võiduks piisab vastavalt kolmest või kahest setist.