Triatlon

Londonis võistlevad nii mehed kui ka naised olümpiadistantsil, kus ujutakse 1500 m, sõidetakse jalgrattaga 40 km ja joostakse 10 km. Ujumisrada on üks 1500m pikkune ring. Starditakse ühisstardiga maalilisele Serpentine järve põhjakaldale paigaldatud platvormilt. Ratastega sõidetake 7 ringi, igal ringil läbitakse korra ka võistluskeskuses asuv vahetusala, sõidetakse läbi Hyde Pargi ja möödutakse Buckinhami Paleest. Joostakse 4 ringi .

Rahvusvaheline Triatloniliit (International Triathlon Union, ITU) on kehtestanud olümpiavalikuks põhimõtted, mille alusel sportlased koguvad ITU poolt tunnustatud võistlustel maailma edetabelisse kohapunkte. Nende alusel jagatakse riikide olümpiakomiteedele olümpiamängudel startimise kohad. Iga sportlane saab tagada oma olümpiakomiteele ainult ühe kvalifikatsioonikoha.

Riikide olümpiakomiteed valivad oma sportlaste seast nende kohtade täitjad. Sportlast võib valida, kui ta triatloni maailmameistrivõistluste päe¬val kuulub aasta edetabelis 125 esimese hulka. Olümpiale lubatakse 55 meest ja 55 naist. Kaheksa riiki võivad olümpiamängudele saata maksimaalselt kolm triatleeti, ülejäänud riigid kaks.

Võistleja, kel on kaks kodakondsust, võib esindada ainult üht maad (mille ta ise valib). Olümpiamängudel on kavas triatloni individuaalvõistlus naistele ja meestele . Ametlik keel on inglise keel.

Ujumine algab ühisstardiga. Londonis  leiab ujumine aset järves, stardikohaks on pontoonsild, kust stardipaugu kõlades kõik võistlejad vette hüppavad. Esimesed 520 meetrit ujutakse mööda sirget. Võistlejad võivad ujuda igas stiilis. Stardis ja finišis on lubatud põhjas käia (joosta).

Kui vee temperatuur on 17 kraadi, siis ei tohi võistelda pikemal distantsil kui kaks kilomeetrit ja vees ei tohi olla kauem kui 1 tund 10 minutit, 16 kraadi puhul on need näitajad 1 km ja 35 minutit. Kui vee temperatuur on alla 13 kraadi, siis jäetakse ujumine ära.

Distantsi märgistavad iga 50 m järel paiknevad eredavärvilised poid. Võistlejate ees liigub paat, hoides liidriga 25 m vahet.

Sportlasel peab seljas olema oma ITU poolt kinnitatud riigi tunnustega spetsiaalne võistlusvorm, kuhu on peale trükitud (nii kõhule kui seljale) sportlase nimi ja selle riigi tähis, mida ta esindab. Võistleja peab kandma korraldaja poolt antud numbriga ujumismütsi. Ujumisprillide kasutamine on lubatud, kuid keelatud on kasutada kunst¬likke vahendeid, nagu labad, lestad, sokid, kindad ja ujumistorud. Kui vee temperatuur on alla 20 kraadi, siis võib kanda ujumiskombinesooni ehk kalipsot, mille paksus on enam kui 5 mm. 

Vahetusalas on iga triatleedi  jaoks tema nime ja numbriga tähistatud kindlaksmääratud koht, kuhu ta on val¬mis pannud oma ratta- ja jooksuvarustuse: ratas peab olema asetatud rattaraamile, kõik ülejäänud asjad personaalsesse kasti.  Sportlasel on keelatud viibida väljaspool temale määratud ala ja segi ajada teiste võistlejate varustust.

JJalgrattasõit toimub Londonis linnatänavatel 5,71km pikkusel ringil, mis läbitakse seitse korda. Rattaraja reljeef on tasane, kuid tagasipööretele ja teravate kurvide tõttu tehniline. Rattasõidu ajal peavad sportlased kandma kiivrit.  Kiiver peab olema korralikult kinnitatud enne, kui sportlane  haarab oma ratta. Vahetusalas rattaga sõita ei või. Jalgrattasõitu võib alustada alles peale vahetusala piiri. 

Rattarajal on tuulessõit lubatud. 

Rattadistantsi lõppedes peab rattalt maha tulema enne vahetusala piiri. Rinnanumbrit olümpiamängudel ei kasutata, võistlejad markeeritakse ajutise tätoveeringuga ning täpseks ajamõõtmiseks kasutatakse elektroonilist kiipi, mis on kinnitatud võistleja jala külge.

Rattadistantsi lõppedes ei tohi sportlased kiivrit  avada enne, kui ratas on vahetusalas selleks ettenähtud kohta ära pandud.

Võistlejad vastutavad isiklikult selle eest, et nende rattad oleksid stardis tehnilistele tingimustele vastavad. Neil peavad olema kaasas vajalikud tööriistad ja varuosad ning remontima peavad nad ise, kaasvõistlejate ja kõrvaliste isikute abi ei ole lubatud. Kõiki rattaosi, välja arvatud raam, võib distantsil vahetada.

On keelatud saavutada ebaausat edu, sõites ametlike saatjate, TV- ja raadioautode jms tuules. Minimaalne vahe jalgratta ja saatesõiduki vahel peab olema 35 m.

Jalgrattad ei tohi olla üle 2 m pikad ja üle 75 cm laiad. Õhutakistust vähendavad katted on keelatud. Esiratas peab olema kodar-ratas, kuid selle diameeter võib erineda tagaratta diameetrist; katted võivad olla üksnes tagarattal. Mõlemal rattal peab olema pidur. Võistleja on vastutav oma varustuse eest ja peab jälgima, et see vastaks määrustele.

Olümpiamängudel on sportlaste igasugune kõrvaline abistamine keela¬tud. Teenindada (kaasa arvatud spordijooke kätte ulatada) võib üksnes ametlik personal. Küll on aga kõrvaline abi lubatud Ironman'i võistlusel (3,8 km ujumist, 180 km rattasõitu ja 42,195 km jooksu) ja ITU poolt tunnustatud pikkadel distantsidel (3 km ujumist, 120 km rattasõitu ja 30 km jooksu).

Võistleja ei tohi ettekavatsetult ega kogemata kedagi blokeerida ega teha kaaslaste liikumist takistavaid ootamatuid liigutusi (see käib kõigi kolme ala kohta).

Kui sportlane eksib võistlusmäärustiku vastu, siis annab kohtunik hoiatuse - kõigepealt vilistab, hüüab võistleja rinnanumbrit ning näitab vähemalt 5 sekundi vältel kollast kaarti. Enamasti sünnib see siis, kui kohtunik märkab, et rikkumine on alles toimumas, näiteks vahetusalalt lahkumisel ei ole kiiver kinnitatud. 

Kui eksimus on ilmne, siis võistleja diskvalifitseeritakse, nt juhul, kui ta joostes on lõiganud distantsi, keeldunud täitmast kohtunike korraldusi (ka juhul, kui pärast hoiatust ei kõrvalda puudust) ning dopingutesti positiivse tulemuse korral. Kohtunik ei ole kohustatud enne diskvalifitseerimist hoiatust andma.