Vehklemine

Olümpiamängudel on vehklemine olnud kavas kõikidel mängudel alates 1896. aastast. See oli pikka aega peamiselt meeste ala. Naised võistlesid olümpiamängudel esimest korda alles 1924. aastal floretis. Epee on naistel olümpiamängude kavas 1996. aastast Atlantas.

Epee kaalub kuni 770 grammi, tema kogupikkus on 110 cm, tera on kolmekandiline, selle pikkus on 90 cm. Tera paine võib olla allapoole kuni 1cm. Relva otsas asub kontaktotsik, mis kutsub aparaadis signaali esile siis, kui otsikule mõjuva jõu suurus on vähemalt 750 grammi. See relvaliik on välja kasvanud duellimõõgast. Tegemist on torkerelvaga, mille tabamispiirkonna moodustab kogu keha. Torkeid fikseerib fiksaator. Mõlemad võistlejad võivad saada korraga punkti, kui torked on sooritatud vähem kui 40 millisekundilise vahega.

110 cm pikkune florett kaalub kuni 500 grammi, 90 cm pikkune tera on neljakandiline, käekaitse diameeter on 9,5-12 cm, relva otsas on kontaktotsik, mis edastab aparaadile signaali siis, kui otsikule mõjuva jõu suurus on vähemalt 500 grammi. Florett on torkerelv ja tabamispiirkonda rindkeret katab elektrit juhtiv vest. Torkeid fikseerib elektrooniline fiksaator. Aparaadil on värvilised tuled (roheline ja punane, mis tähistavad torke-piirkonna tabamist) ja valged tuled (näitavad, et torge ei olnud tehtud vajalikus piirkonnas). Kaks võistlejat korraga punkti saada ei või.

Espadron kaalub kuni 500 grammi, tema kogupikkus on 105 cm, tera pikkus on 88 cm, laius 4 mm ja paksus 1,2 mm. Tegemist on nii torke- kui ka löögirelvaga.

Tabamispiirkonnaks on ülakeha, mida katab elektrit juhtiv vest. Tabamispiirkonda kuulub ka pea. Torkeid fikseerib fiksaator. See relv on välja kasvanud ratsaväelaste mõõgast, seetõttu on sellega seniajani vehelnud üksnes mehed, naistel lubatakse espadroniga vehelda alates 2004. aastast. Kaks võistlejat korraga punkti saada ei või.

Alagrupimatš kestab 3-minutit ja veheldakse 5-le torkele, play-off kohtumine kestab 3x3minutit ja veheldakse 15 torkele. Kui normaalajal võiduks vajalikke torkeid täis ei saada, võidab see vehkleja, kel on matši lõpus rohkem punkte. Viigiseisu korral määratakse üks minut lisaaega, loositakse prioriteet ja veheldakse otsustavale torkele. Kui lisaajal kumbki vastastest torget ei soorita, võidab prioriteedi saanud vehkleja.

Olümpiamängudel veheldakse ainult play-off süsteemis, muudel võistlustel toimub ka alagrupiturniir.

Võistkonda kuuluvad neli vehklejat (3 vehklevad ja 1 on varus). Matši võidab see võistkond, kes esimesena kogub 45 punkti või kes on matšiaja lõppedes punktidega ees. Kokku peetakse 9 minimatši, iga kohtumise pikkuseks on 3 minutit.

Võisteldakse poolteise kuni 2 meetri laiusel ja 14 m pikkusel metallrajal, mis on tähistatud ja jaotatud sektsioonideks. Rajakate kannab nime piste. Märgistatud on keskjoon, lähtejooned (kahe meetri kaugusel keskmest) ja lõpujoon, mille viimased kaks meetrit on erimärgistusega. Kui vehkleja taganeb üle lõpujoone, saab ta kirja karistustorke. Vigastuste vältimiseks kannavad vehklejad spetsiaalset vesti ja kuube, maski ja pikka kinnast. Riietus peab olema valge ja tugevast materjalist, samal ajal ei tohi see olla liiga sile, et relv riide pinnalt libiseks. Lisaks kuuluvad varustuse hulka veel meestel kubemekaitse ja naistel rinnakaitse.

Aparaat, mis fikseerib torkeid, töötab 12 V pinge all.

Floretis ja espadronis on määrav osa kohtunikul, kes analüüsib fraasi (fraas - vehklejate tegevus, mida kohtunik on kohustatud lahkama ja selle põhjal otsustama, kes on sooritanud torke ning võidab) ja alles siis otsustab, kellele läheb torge kirja.

Individuaalvõistluse poolfinaalides kaotajad saavad mõlemad kolmanda koha, välja arvatud olümpiamängud, kus peetakse ka pronksikohtumine. Võistkonnavõistlustel toimub samuti kolmanda koha kohtumine.