Vettehüpped

Metallist hoolaud peab olema vähemalt 4,8 m pikk ja pool meetrit lai ning kaetud mittelibiseva kareda kihiga. Võistlejad peavad sooritama viide klassi kuuluvaid hüppeid.
I klass - rinnati seisust, pöörlemisega ettepoole, tehes õhus ka ettepoole saltosid.
II klass - seljati seisust, pöörlemisega tahapoole, selja poole.
III klass - rinnati seisust, pöörlemisega tahapoole (selja ja hoolaua poole).
IV klass - seljati seisust, pöörlemisega ettepoole, hoolaua poole.
V klassi nimetatakse kruvihüpeteks, sest saltoliikumisele lisandub veel pöörlemine ümber keha pikitelje.
Mehed peavad sooritama kuus hüpet, kusjuures hüpete raskusaste pole piiratud. Naised teevad viis hüpet.
18 meest ja 18 naist jõuavad poolfinaali. Seal esinetakse eelvõistluste tulemustest olenevalt (vastupidises järjekorras). Nii mehed kui ka naised sooritavad viis hüpet, kusjuures hüpete raskusaste kokku ei tohi ületada 9,5. Tosin paremat jõuavad finaali. Siin hüppavad mehed kuus ja naised viis hüpet. Kirja lähevad poolfinaalist kaasa toodud punktid. Võidab see, kel lõpuks on punkte kõige rohkem.

10 m tornist sooritatakse hüppeid põhimõtteliselt samamoodi nagu hoo-laualt. Meestel tuleb nii eelvõistlusel kui ka finaalis teha kuus hüpet, naistel viis hüpet. Poolfinaalis on hüppevoorusid neli, hüpete raskusaste kokku ei tohi ületada 7,6.
Tornihüpete korral lisandub hüpe kätelseisust. Iga hüppe puhul hinna¬takse nelja faasi: asumist lähteasendisse, äratõuget, õhulendu (eriti selle kõrgust), saltode ja kruvide puhtust ning vette sukeldumist. Mida keeruli¬sem on hüpe, seda suurem on sellele määratud raskusaste.
Kohtunikke on võistlustel hüppeid hindamas 7, punkte antakse nullist kümneni. Täielik läbikukkumine toob kaasa 0 punkti, ebarahuldav hüpe 0,5 kuni 2 punkti, ebapiisav 2,5 kuni 4 punkti, rahuldav 5-6 punkti, hea 6,5-8 punkti ja väga hea 8,5-10 punkti. Kõige madalam ja kõige kõrgem hinne jäetakse kõrvale. Järelejäänud hinded liidetakse ja see summa korrutatakse hüppe raskusastmega. Kui kaks võistlejat saavad täpselt sama summa, siis ümberhüppeid ei tehta, nad jäävad jagama vastavat kohta. Kohtunikud istuvad kõik eraldi basseini ääres vastavatel pukkidel mõlemal pool hoolauda või torni. Kui võistleja hüpet häirivad kõrvalised tegurid, siis hüppaja nõudmisel ja peakohtuniku loal võidakse hüpet korrata.

See ala oli esimest korda kavas 2000. aastal Sydneys. Kaks võistlejat hüppavad ühel ajal kas hoolaualt või tornist. Hinnatakse nii võistlejat üksinda kui ka duetina. Võistlus koosneb viiest hüppest. Neist kahel hüppel on raskusaste kuni 2,0, kolmel aga pole raskusaste piiratud. Kohtunikke on üheksa: kaks jälgivad sooritust, kaks tehnikat ja ülejäänud viis üheaegsust.