| UUDISED | SPONSORID |
OLÜMPISM
on elufilosoofia, mis ülendab ja ühendab keha, tahte ja vaimu omadused harmooniliseks tervikuks.
 |
 |
Seostades sporti kultuuri ja kasvatusega, püüdleb olümpism sellise elulaadi poole, mis rajaneb jõupingutustes leitud rõõmul, heade eeskujude kasvatuslikul väärtusel ja üleüldiste eetiliste põhimõtete austamisel.
Olümpismi eesmärgiks on seada sport kõikjal inimese harmoonilise arengu teenistusse, et soodustada rahumeelse ühiskonna rajamist, mis kannaks hoolt inimväärikuse säilitamise eest. Nüüdisaegse olümpismi põhimõtted visandas Pierre de Coubertin.
Olümpialiikumine
on liikumine, mis koosneb Rahvusvahelisest Olümpiakomiteest, rahvusvahelistest föderatsioonidest, rahvuslikest olümpiakomiteedest, lümpiamängude organiseerimiskomiteedest, rahvuslikest assotsiatsioonidest, klubidest ja nende liikmeteks olevatest isikutest: eelõige sportlastest, kohtunikest, treeneritest ja teistest spordiga seotud isikutest.
 |
ROK prantsuse keeles CIO inglise keeles IOC |
Peale nende on olümpialiikumisse kaasatud ka teised ROK-i tunnustatud organisatsioonid ja institutsioonid. Oma tegevuses lähtub olümpialiikumine olümpismi põhimõtetest.
Olümpialiikumise eesmärgiks on anda panus rahumeelse ja parema maailma rajamisse, kasvatades noorsugu spordi kaudu, mida harrastatakse olümpialikus vaimus ja ilma igasuguse diskrimineerimiseta, mis eeldab vastastikust arusaamist sõpruse, solidaarsuse ja ausa mängu vaimus. Olümpialiikumine on pidev ja universaalne, selle kõrgpunktiks on kõigi viie kontinendi sportlaste toomine kogu maailma ühendavale suurele spordipeole - olümpiamängudele.
Aus mäng
on olümpiaideaal, mis hõlmab eneses ausust, austust nii meeskonnakaaslaste kui konkurentide vastu ning kehtestatud võistlusreeglitest kinnipidamist.
 |
Ilma ausa mängu printsiibi järgimiseta ei ole sport enam täisväärtuslik võimalus sportlaste eneseteostuseks, omavaheliseks suhtlemiseks ega ka elukvaliteedi parandamiseks. Ausa mängu peamiseks demonstreerijaks on võistleja. Ennekõike tähendab see, et võistluses osaleja peab vankumatult kinni kirjapandud reeglitest. |
Olümpiaharta
on ROK-i poolt vastu võetud põhialuste, reeglite ja ametlike selgituste kogum.
 |
Olümpiaharta hõlmab olümpialiikumise organiseerimist js toimimist ning määrab kindlaks olümpiamängude pühitsemise tingimused. Olümpiaharta põhialused fikseeris Pierre de Coubertin ja kinnitas I olümpiakongress 1894. aastal Pariisis. Hiljem on hartat regulaarselt täiendatud. |
Olümpiakongress
on olümpialiikumise suurfoorum.
 |
Olümpiakongressi organiseerib ROK ja selle kutsub kokku tema president ROK-i määratud ajal ja kohas. Tavaliselt kord kaheksa aasta jooksul toimuval kongressil on nõuandev iseloom. I olümpiakongressiks on tagantjärele nimetatud 1894. aastal Pariisis toimunud rahvusvahelist spordikongressi, kus otsustati kaasaegsete rahvusvaheliste olümpiamängude sünd. |
Olümpiasolidaarsus
on ROK-i ja rahvuslike olümpiakomiteede välja töötatud programmide süsteem, mille eesmärgiks on organiseerida abi ROK-i tunnustatud rahvuslikele olümpiakomiteedele.
 |
Olümpiasolidaarsus on ROK-i ja rahvuslike olümpiakomiteede välja töötatud programmide süsteem, mille eesmärgiks on organiseerida abi ROK-i tunnustatud rahvuslikele olümpiakomiteedele, seejuures ennekõike neile, kes seda eriti vajavad. Olümpiasolidaarsuse programmide täitmist juhib 1973. aastal loodud Olümpiasolidaarsuse komisjon, mille eesistujaks on ROK-i president. |
Olümpiamängud
toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, millega neid pühitsetakse.
 |
 |
Kaasaegsed rahvusvahelised olümpiamängud kujutavad endast olümpialiikumise kulminatsioonihetkeks olevat spordipidu, mis toimub iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, millega neid pühitsetakse. Olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et nende kestus ei tohi ületada 16 päeva.
Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele, on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel.
Olümpialinn
on linn, millele ROK usaldab olümpiamängude korraldamise au ja mille ta määrab olümpialinnaks.
 |
 |
Olümpiamängude korraldamise au usaldab ROK linnale, mis määratakse olümpialinnaks. Olümpialinn valitakse seitse aastat enne vastavate olümpiamängude toimumist. Ehkki mängud korraldab linn, mitte riik, peab korraldussoovi omava linna kandidatuuri toetama sama riigi valitsus ning kinnitama rahvuslik olümpiakomitee. Olümpialinnas peavad toimuma olümpiamängude ava- ja lõputseremoonia, samuti kõik olümpiavõistlused, kui ROK ei ole andnud korraldajatele õigust osa võistlustest läbi viia mujal.
Olümpiaad
 |
tähistab neli järjestikust aastat kestvat perioodi, mis algab ühtede olümpiaadi mängude avamisega ja lõpeb järgmiste olümpiaadi mängude avamisega. |
Juhul kui mingi olümpiaadi mängud jäävad pühitsemata, algab see olümpiaad neli aastat pärast eelmise olümpiaadi algust. Olümpiaadid nummerdatakse järjestikuliselt alates esimestest nüüdisaegsetest olümpiamängudest (olümpiaadi mängudest), mida pühitseti Ateenas 1896. aastal.
Olümpiasümbol
 |
koosneb viiest omavahel põimunud rõngast (olümpiarõngast), mida kasutatakse kas ühe- või mitmevärvilisena. |
Rõngaste värvid ülalt vasakult on sinine, must ja punane ning alt vasakult kollane ja roheline. Kollane rõngas ühendab sinist ja musta ning roheline musta ja punast rõngast. Kogu kujund on korrapärane trapets, mis sümboliseerib viie maailmajao liitu ning kogu maailma sportlaste kohtumist olümpiamängudel ausas ning sõbralikus võistluses. Olümpiasümboli mõtte esitas Pierre de Coubertin 1913. aastal: kuuest värvusest (kaasa arvatud olümpialipu valge põhi) kuulub vähemalt üks kõigi maade rahvus(riigi)lipu värvuste hulka.
Olümpialipp
on valge, ilma ääristuseta põhjaga plagu, mille keskel asub viievärviline olümpiasümbol.
 |
 |
Esimene olümpialipp valmistati 1913. aastal Pariisis. 3 meetrit pika ja 2 meetrit laia lipu valgel põhjal on kujutatud olümpiarõngad (selle kujutise laius on 2 meetrit ja läbimõõt 60 cm). Esmakordselt heisati olümpialipp 5. aprillil 1914. aastal Pan-Egiptuse mängudel Aleksandrias. Lõpliku heakskiidu sai lipp 1914. aasta juunis Pariisis VI olümpiakongressil. Olümpiamängudel heisati olümpialipp esmakordselt 1920. aastal Antverpenis.
Olümpiadeviis
 |
 |
Olümpiadeviisiks on ladinakeelne "Citius, altius, fortius" (eesti keeles "Kiiremini, kõrgemale, tugevamini"). See väljendab läkitust, mille ROK adresseerib kõikidele olümpialiikumises osalejatele, kutsudes neid silma paistma kooskõlas olümpiavaimuga. Olümpiadeviisi idee pärineb prantsuse preestrilt Henri-Martin Didon'ilt. |
Olümpiaembleem
on terviklik kavand, kus olümpiarõngad on ühendatud mõne teise eristatava elemendiga.
 |
 |
 |
Iga olümpiaembleemi kavandi peab heaks kiitma ROK, see on embleemi igasuguse kasutamise eeltingimuseks. Olümpiaembleemi võivad kavandada nii rahvuslikud olümpiakomiteed kui olümpiamängude korralduskomiteed. Kõikidele olümpiamängudele kavandatakse oma embleem, mille elementide hulgas on kindlasti mänge korraldava linna sümbol, olümpiarõngad, linna nimi ning mängude toimumisaasta.
Olümpiahümn
- ametliku olümpiahümni muusika kirjutas Spyros Samaras ning originaalsõnad Kostis Palamas. Mõlemad autorid on pärit Kreekast.
 |
Spyros Samaras
|
Kostis Palamas |
Esmakordselt kasutati olümpiahümni 1896. aasta Ateena mängudel, ent ametlikuks olümpiahümniks kinnitati see alles ROK-i 55. istungjärgul 1958. aastal Roomas.
Olümpiatuli
on tuli, mis süüdatakse ROK-i volil päikesekiirte abil Olümpias Kreeka jumalate kuninganna Hera Templi varemete esisel.
 |
 |
Olümpiast liigub tuli erilise teatejooksuga tõrvikutest kantuna olümpialinna, kus põleb kogu mängude kestel olümpiastaadionil. Esmakordselt põles olümpiatuli 1928. aasta Amsterdami mängudel, Olümpias süüdati tuli esmakordselt 1936. aasta Berliini mängude eel.
 |
 |
 |
 |
 |
Olümpiatõotus
 |
on sümboolne tagatis, mis peab ülal hoidma olümpiamängude sportlikku vaimu. |
Olümpiatõotuse annavad sportlaste ja kohtunike esindajad olümpiamängude avatseremoonial. Sportlasvanne sisaldab lubadust ausalt võistelda, kohtunike vanne aga lubadust ausalt kohtunikukohust täita. Sportlasvanne anti esmakordselt 1920. aasta Antverpeni mängudel, kohtunike vanne 1972. aasta Müncheni mängudel.
Olümpiarituaalid
lisavad olümpiamängudele erilist pidulikkust ja tseremoniaalsust.
 |
Olümpialiikumisega kaasneb terve rida olulisi traditsioone, olümpiarituaale, mis eristavad olümpiamänge tavapärastest tiitlivõistlustest, lisades neile erilist pidulikkust ning tseremoniaalsust. Just olümpiarituaalid toovad välja kaasaegsete olümpiamängude sideme antiikmängudega. Pierre de Coubertin rääkis taoliste rituaalide vajalikkusest esmakordselt 1906. aastal. |
Olümpiamängude ava- ja lõputseremoonia
toimuvad alati olümpialinnas kindlate protseduurireeglite alusel.
 |
Olümpiamängude autasustamistseremoonia
ajal võitjad tõusevad autasustamispjedestaalile, heisatakse riikide rahvuslipud, mängitakse olümpiavõitjaks tulnu rahvushümni.
 |
 |
Esmakordselt toimus autasustamine sellise korra järgi 1932. aasta Los Angelese olümpiamängudel.
Olümpiamängude autasud
käivad kaasa olümpiamängude ja olümpialiikumisega.
 |
 |
Olümpiamängude ja olümpialiikumisega käivad kaasas mitmed autasud. Lisaks olümpiamängude autasudele annab ROK autasusid ka olümpialiikumise edendamise eest.
Olümpiamängude auhinnamedal
 |
 |
 |
 |
 |
Olümpiamängude mälestusmedal
 |
 |
Mälestusmedali saavad mängudel viibinud riikide delegatsioonide kõik liikmed rahvuslike olümpiakomiteede esildiste alusel. Nende medalite kujundamisel ei ole ROK seadnud piiranguid. |
Olümpiaorden
on ROK-i peamine autasu olümpialiikumise edendamise eest.
 |
Selle saavad isikud, kelle tegevus on olümpiaideede järgimisel eeskujuks, kel on silmapaistvaid saavutusi spordis või kes on andnud olulise panuse olümpialiikumisse. |
Olümpiaprintsiip
on "Tähtis pole mitte võit, vaid osavõtt".
 |
Olümpiaprintsiibiks nimetatakse Pierre de Coubertini formuleeritud tõdemust "Tähtis pole mitte võit, vaid osavõtt". Tõenäoliselt pärineb see algupäraselt Vana-Rooma luuletaja Ovidiuse teosest "Metamorphoses". |
Olümpiaküla
on olümpiamängudel osalejatele mõeldud elamisala.
 |
Esmakordselt oli olümpiaküla kasutusel 1924. aasta Pariisi olümpiamängudel. |
Olümpiamargid
 |
|
|
Olümpiamündid
 |
Esimesed spetsiaalsed meenemündid lasti olümpiamängude puhul käibele 1952. aastal Helsingis. Tänaseks on olümpiamünte välja andnud mitmed maailma riigid, sealhulgas ka Eesti. |
Olümpiamuuseumid
on loodud olümpiaajaloo paremaks säilitamiseks-tutvustamiseks mitmel pool maailmas, milledest kesksel kohal on muuseumid Olümpias (Kreeka) ja Lausanne'is (Shveits).
Kaasaegsete Olümpiamängude Ajaloo Muuseum Olümpias
The Historical Museum of the Modern Olympic Games
 |
 |
Kaasaegsete olümpiamängude ajaloo muuseumi (inglise keeles The Historical Museum of the Modern Olympic Games) eest kannab hoolt Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia (ROA). Muuseum asutati 1961. aastal Kreeka filatelistist metseeni Georgios Papastefanou initsiatiivil Olümpiafilateeliamuuseumi nime all, praeguse nime sai see pärast laiendamist 1972. aastal.
Olümpiamuuseum Lausanne'is
The Olympic Museum
 |
 |
Olümpiamuuseum (inglise keeles The Olympic Museum) tegutseb Rahvusvahelise Olümpiakomitee egiidi all. Olümpiamängude taaselustamise 40. aastapäeval 1934. aastal esmakordselt uksed avanud muuseum asub oma tänases asupaigas - toonase ROK-i presidendi Juan Antonio Samaranchi initsiatiivil valminud moodsas muuseumihoones - alates 1993. aastast. Muuseumis tegutseb olümpismi humanistlikke ideid ja spordi harivaid väärtusi tutvustav multidistsiplinaarne Olümpiauuringute keskus(inglise keeles Olympic Studies Centre), seal asuvad põhjalik raamatukogu ning arhiivid.
Viimati muudetud: 02.06.2004
 |
|
