OLÜMPIAHARTA

Põhialused

1 Nüüdisaegse olümpismi põhimõtted visandas Pierre de Coubertin, kelle algatusel 1894.a. juunis peeti Pariisis rahvusvaheline atleetikakongress. Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK, inglise keeles IOC) moodustus 23. juunil 1894.

2 Olümpism on elufilosoofia, mis ülendab ja ühendab keha, tahte ja vaimu omadused harmooniliseks tervikuks. Seostades sporti kultuuri ja kasvatusega, püüdleb olümpism sellise elulaadi poole, mis rajaneb jõupingutustes leitud rõõmul, heade eeskujude kasvatuslikul väärtusel ja üleüldiste eetiliste põhimõtete austamisel.

3 Olümpismi eesmärgiks on seada sport kõikjal inimese harmoonilise arengu teenistusse, et soodustada rahumeelse ühiskonna rajamist, mis kannaks hoolt inimväärikuse säilitamise eest.

4 ROK-i poolt juhitav olümpialiikumine kasvab välja nüüdisaegsest olümpismist.

5 ROK-i kõrgeima võimu all hõlmab olümpialiikumine organisatsioone, sportlasi ja teisi isikuid, kes on nõus juhinduma Olümpiahartast. Olümpialiikumisse kuulumise kriteeriumiks on ROK-i tunnustus.

6 Olümpialiikumise eesmärgiks on anda panus rahumeelse ja parema maailma rajamisse, kasvatades noorsugu spordi kaudu, mida harrastatakse olümpialikus vaimus ja ilma igasuguse diskrimineerimiseta, mis eeldab vastastikust arusaamist sõpruse, solidaarsuse ja ausa mängu vaimus.

7 Viie ühendatud rõngaga sümboliseeritud olümpialiikumine on pidev ja universaalne. Tema kõrgpunktiks on maailma sportlaste toomine suurele spordipeole - olümpiamängudele.

8 Spordi praktiseerimine on inimõigus. Igal inimesel peab olema võimalus tegeleda spordiga vastavalt oma individuaalsetele vajadustele.

9 Olümpiaharta on ROK-i poolt vastuvõetud põhialuste, reeglite ja ametlike selgituste kogum. Harta hõlmab olümpialiikumise organiseerimist ja toimimist ning määrab kindlaks olümpiamängude pühitsemise tingimused.

1. PEATÜKK - Olümpialiikumine

1. Kõrgeim võim

1 ROK on olümpialiikumise kõrgeim võim.

2 Iga isik või organisatsioon, kes kuulub ükskõik mil viisil olümpialiikumisse, on kohustatud täitma Olümpiaharta reegleid ning alluma ROK-i otsustele.

2. ROK-i osa

ROK-i ülesanne on juhtida olümpismi edendamist vastavalt Olümpiahartale. Sel eesmärgil ROK:

1 ergutab spordi ja spordivõistluste koordineerimist, organiseerimist ja arengut;

2 teeb koostööd kompetentsete riiklike või eraorganisatsioonide ning võimuorganitega, püüdes sporti suunata inimsuse teenistusse;

3 kindlustab olümpiamängude regulaarse pühitsemise;

4 osaleb rahu propageerivatel üritutel, tegutseb eesmärgiga kaitsta olümpialiikumises osalevate liikmete õigusi ja võitleb igasuguse olümpialiikumist kahjustava diskrimineerimise vastu;

5 toetab sobivate vahenditega naiste osalemist spordi kõikidel tasanditel ja kõikides struktuurides, eriti rahvuslike ja rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide juhtorganites,lähtudes naiste ja meeste vahelise võrdsuse printsiibist;

6 toetab ja ergutab spordieetika esiletõstmist;

7 pühendab oma jõupingutused selle tagamisele, et spordis valitseks ausa mängu vaim ja keelustataks vägivald;

8 juhib dopinguvastast võitlust spordis ja osaleb rahvusvahelises võitluses narkootikumide vastu;

9 võtab kasutusele meetmeid, mille eesmärk on vältida sportlaste tervise ohustamist;

10 astub vastu igasugusele spordi või sportlaste kuritarvitamisele poliitilistel või ärilistel eesmärkidel;

11 julgustab spordiorganisatsioone ja riigivõime tagama sportlastele sotsiaalne ja professionaalne tulevik;

12 toetab spordi arendamist kõigi jaoks, mis on tipptasemel spordi üks aluseid, tipptasemel sport annab omakorda panuse spordi arendamiseks kõikide jaoks;

13 kannab hoolt, et olümpiamängud oleksid korraldatud tingimustes, mis demonstreerivad vastutustundlikku suhtumist keskkonnaprobleemidesse ning õhutab olümpialiikumist näitama üles vastutustundlikkust kekkonda puudutavate teemade suhtes, võtab kasutusele meetmeid, et nimetatud suhtumine peegelduks ka tema tegevuses;

14 toetab Rahvusvahelist Olümpiaakadeemiat (ROA, inglise keeles IOA);

15 toetab teisi institutsioone, kes on pühendunud olümpiakasvatusele.

3. Olümpialiikumisse kuulumine

1 Lisaks ROK-ile on olümpialiikumisse kaasatud rahvusvahelised föderatsioonid, rahvuslikud olümpiakomiteed, olümpiamängude organiseerimiskomiteed, rahvuslikud assotsiatsioonid, klubid ja neisse kuuluvad isikud, eriti sportlased kelle huvid moodustavad põhiosa olümpialiikumisest, kohtunikud, treenerid ja spordiga seotud tehniline personal. Peale nende on olümpialiikumisse kaasatud teised ROK-i poolt tunnustatud organisatsioonid ja institutsioonid.

2 Olümpialiikumisse kuulumisega ei sobi kokku maa või isiku mis tahes diskrimineerimine rassi, usu, poliitika või soo alusel või mõnel muul viisil.

4. ROK-i tunnustus

1 Selleks, et edendada olümpialiikumist üle kogu maailma, võib ROK tunnustada rahvuslike olümpiakomiteedena organisatsioone, kelle tegevus on seotud ROK-i missiooniga. Sellistel organisatsioonidel peab olema omal maal, kus see on võimalik, juriidilise isiku staatus. Nad peavad olema asutatud vastavuses Olümpiahartaga ja nende põhikirjad peavad olema ROK-i poolt heaks kiidetud.

2 ROK võib tunnustada rahvuslike olümpiakomiteede selliseid assotsiatsioone, mis on moodustatud maailmajao või ülemaailmsel tasandil, nagu seda on

Rahvuslike Olümpiakomiteede Assotsiatsioon (inglise keeles ANOC);

Aafrika Rahvuslike Olümpiakomiteede Assotsiatsioon (ANOCA);

Aasia Olümpianõukogu (OCA);

Panameerika Spordiorganisatsioon (PASO);

Okeaania Rahvuslikud Olümpiakomiteed (ONOC);

Euroopa Olümpiakomiteed (EOC);

eeldusel, et nende põhikirjad on kooskõlas Olümpiahartaga ja ROK-i poolt heaks kiidetud.

3 ROK võib tunnustada rahvusvahelisi föderatsioone vastavalt tingimustele, mis on esitatud määruses 29. Lisaks võib ROK tunnustada selliseid rahvusvaheliste föderatsioonide assotsiatsioone, nagu seda on

Suveolümpia Rahvusvaheliste Föderatsioonide Assotsiatsioon (ASOIF);

Rahvusvaheliste Talispordiföderatsioonide Assotsiatsioon (AIWF);

ROK-i Tunnustusega Rahvusvaheliste Spordiföderatsioonide Assotsiatsioon (ARISF);

Rahvusvaheliste Spordiföderatsioonide Üldassotsiatsioon (GAISF).

4 Rahvusvaheliste föderatsioonide ja rahvuslike olümpiakomiteede assotsiatsioonide tunnustamine ei mõjuta mingil viisil ühegi rahvusvahelise föderatsiooni ega ühegi rahvusliku olümpiakomitee õigust suhelda otseselt ROK-iga - ja vastupidi.

5 ROK võib tunnustada mitteriiklikke spordiga seotud organisatsioone, mis tegutsevad rahvusvahelisel tasandil ning mille põhikirjad ja tegevus on kooskõlas Olümpiahartaga.

6 ROK võib rahvusvahelistelt föderatsioonidelt, rahvuslikelt olümpiakomiteedelt ning muudelt assotsiatsioonidelt ja organisatsioonidelt oma tunnustuse tagasi võtta, kusjuures niisugused otsused jõustuvad viivitamatult.

5. ROK-i patronaaž

1 ROK võib möönda oma patronaaži rahvusvahelistele, maailmajao, regionaalsetele või ülemaailmsetele spordi suurüritustele, tehes seda tähtajaga ja tingimustel, mida ta peab sobivaks, ning tingimusel, et need toimuvad ranges vastavuses Olümpiahartaga ja on organiseeritud ROK-i poolt tunnustatud rahvuslike olümpiakomiteede või assotsiatsioonide kontrolli all asjassepuutuvate rahvusvaheliste föderatsioonide kaasabil ning kooskõlas nende tehniliste eeskirjadega.

2 Lisaks võib ROK-i Täitevkomitee möönda ROK-i patronaaži teistele ettevõtmistele tingimusel, et need teenivad olümpialiikumise eesmärki.

6. Perioodilised konsultatsioonid rahvusvaheliste föderatsioonide ja rahvuslike olümpiakomiteedega

ROK-i Täitevkomitee organiseerib perioodilisi kohtumisi rahvusvaheliste föderatsioonide ja rahvuslike olümpiakomiteedega vähemalt kord kahe aasta jooksul. Selliseid kohtumisi juhatab ROK-i president, kes määrab protseduuri ja päevakorra pärast konsulteerimist asjakohaste organitega.

7. Olümpiakongress

1 ROK organiseerib põhimõtteliselt iga kaheksa aasta tagant olümpia-kongressi, mis kutsutakse kokku ROK-i otsuse põhjal tema presidendi poolt kohas ja ajal, mille määrab ROK. Eesistujaks ja protseduuri määrajaks on ROK-i president. Olümpiakongressil on nõuandev iseloom.

2 Olümpiakongress koosneb ROK-i liikmetest ja auliikmetest, delegaatidest, kes esindavad rahvusvahelisi föderatsioone, rahvuslikke olümpiakomiteesid ja teisi ROK-i poolt tunnustatud organisatsioone. Lisaks hõlmab olümpiakongress ka sportlasi ja isikuid, kes on kutsutud kas personaalselt või organisatsiooni nimel, keda nad esindavad.

3 Olümpiakongressi päevakorra koostab ROK-i Täitevkomitee pärast konsulteerimist rahvusvaheliste föderatsioonide ja rahvuslike olümpiakomiteedega.

8. Olümpiasolidaarsus*

1 Olümpiasolidaarsuse eesmärk on organiseerida abi ROK-i poolt tunnustatud rahvuslikele olümpiakomiteedele, eriti neile, kes seda kõige enam vajavad. Seda abi antakse programmide vormis, mis on ühiselt välja töötatud ROK-i ja rahvuslike olümpiakomiteede poolt, vajaduse korral kasutatakse rahvusvaheliste föderatsioonide tehnilist abi.

2 Kõikide taoliste programmide realiseerimist juhib Olümpiasolidaarsuse Komisjon, kelle eesistujaks on ROK-i president.

* AMETLIK SELGITUS JA TÄIENDUS REEGLILE 8

Olümpiasolidaarsuse koostatud programmide eesmärgid on:

1 olümpialiikumise põhialuste edendamine;
2 sportlaste ja treenerite sporditehniliste teadmiste laiendamine;
3 sportlaste ja treenerite tehnilise taseme tõstmine stipendiumide abil;
4 sporditöötajate ettevalmistamine;
5 koostöö erinevate ROK-i komisjonidega, samuti aga organisatsioonide ja asutustega, kes teenivad selliseid eesmärke iseäranis olümpiakasvatuse ja spordipropaganda kaudu;
6 koostöös rahvuslike või rahvusvaheliste organitega luua lihtsad, funktsionaalsed rajatised sportimiseks;
7 toetada rahvuslike olümpiakomiteede juhendusel või nende patronaaži all korraldatavaid rahvuslikul, regionaalsel või kontinentaalsel tasemel võistlusi;
8 õhutada ühiseid rahvuslike olümpiakomiteede vahel toimivaid kahepoolseid või mitmepoolseid koostööprogramme;
9 nõuda, et valitsused ja rahvusvahelised organisatsioonid võtaksid spordi Ametliku Arenguabi programmi.

9. Olümpiamängud

1 Olümpiamängud on võistlused individuaal- ja võistkondlike spordialade sportlaste, aga mitte maade vahel. Nad ühendavad sportlasi, keda vastavad rahvuslikud olümpiakomiteed on selleks määranud ja kelle nimekirjad on aktsepteerinud ROK ning kes võistlevad asjassepuutuvate rahvusvaheliste föderatsioonide tehnilisel juhtimisel.

2 Kõigi olümpiamänge puudutavate küsimuste lõpliku otsustamise võim kuulub ROK-ile.

3 Olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest ja taliolümpia-mängudest. Mõlemad leiavad aset iga nelja aasta järel vastavalt punkti 4 sätetele allpool.

4 Esimesed taliolümpiamängud peeti 1924. aastal. Alates sellest ajast nummerdatakse neid pidamise järjekorras, XVII taliolümpiamängud peetakse aga 1994. aastal. Talispordialadeks loetakse spordialasid, mida harrastatakse lumel ja jääl.

10. Olümpiaad

1 Mõiste "olümpiaad" tähistab nelja järjestikuse aasta perioodi, mis algab ühtede olümpiaadi mängude avamisega ja lõpeb järgmiste olümpiaadi mängude avamisega.

2 Juhul, kui olümpiaadi mänge ei pühitseta, siis see olümpiaad algab neli aastat pärast eelmise olümpiaadi algust.

3 Olümpiaadid nummerdatakse järjestikuselt alates esimestest nüüdisaegsetest olümpiamängudest (olümpiaadi mängudest), mida pühitseti Ateenas 1896. aastal.

11. Õigused olümpiamängudele

Olümpiamängud on ROK eksklusiivne ainuomand, ROK omab kõiki õigusi ja sellega seonduvat, sealhulgas eriti ja ilma mingite piiranguteta kõiki õigusi Olümpiamängude korraldamiseks, kasutamiseks, ülekanneteks, lindistamisteks, esindamiseks, taaskorraldamiseks, ükskõik millises vormis ja milliste vahenditega juurdepääsu ja levitamist nii juba toimunud kui ka tulevikus toimuvatele Mängudele ja sellega seonduvale. ROK määrab tingimused Olümpiamängudega ning Olümpiamängudel toimunud spordivõistlustega ja -sündmustega seotud andmetele juurdepääsuks ja kasutamiseks. Kogu Olümpiamängudest saadav tulu kasutatakse Olümpialiikumise ja spordi arendamiseks.

12. Olümpiasümbol*

1 Olümpiasümbol koosneb viiest olümpiarõngast, mida kasutatakse iseseisvalt kas ühe- või mitmevärvilisena.

2 Rõngaste viis värvi on kohustuslikult sinine, kollane, must, roheline ja punane. Rõngad on kokku põimitud vasakult paremale. Sinine, must ja punane rõngas asetsevad ülal, kollane ja roheline all. Kogu kujund on korrapärane trapets, mille lühem külg on all - vastavalt ametlikule kavandile, mida säilitatakse ROK-i peakorteris ja mis on kujutatud allpool.

3 Olümpiasümbol sümboliseerib viie maailmajao liitu ja kogu maailma sportlaste kokkutulekut olümpiamängudel.

13. Olümpialipp*

Olümpialipul on ilma ääristuseta valge põhi. Selle keskel on viievär-viline olümpiasümbol. Selle kujundus ja proportsioonid peavad olema samad, mille Pierre de Coubertin esitas Pariisi kongressil 1914. aastal.

14. Olümpiadeviis*

Olümpiadeviis "Citius. Altius. Fortius." väljendab läkitust, mille ROK adresseerib kõigile olümpialiikumises osalejatele, kutsudes neid silma paistma kookõlas olümpiavaimuga.

15. Olümpiaembleem*

1 Olümpiaembleem on terviklik kavand, kus olümpiarõngad on ühendatud mõne teise eristatava elemendiga.

2 Mis tahes olümpiaembleemi kavand tuleb esitada kinnitamiseks ROK-i Täitevkomiteele. See kinnitus on embleemi igasuguse kasutamise eeltingimuseks.

16. Olümpiahümn*

Olümpiahümn on kinnitatud ROK-i 55. istungjärgul 1958. aastal Tokyos. Hümni partituuri säilitatakse ROK-i peakorteris.

17. Õigused olümpiasümbolile, -lipule, -deviisile ja -hümnile*

Kõik õigused olümpiasümbolile, olümpialipule, olümpiadeviisile ja olümpiahümnile kuuluvad ainult ROK-ile.

* AMETLIKUD SELGITUSED JA TÄIENDUSED REEGLITELE 12, 13, 14, 15, 16 JA 17 1

1.1 ROK võib võtta igasuguseid asjakohaseid meetmeid selleks, et saavutada olümpiasümbolile, -lipule, -deviisile ja -hümnile juriidiline kaitse nii rahvuslikul kui ka rahvusvahelisel alusel.

1.2 Isegi kui rahvuslik seadusandlus või kaubamärgi registreerimine lubab rahvuslikule olümpiakomiteele olümpiasümboli kaitse, võib see rahvuslik olümpiakomitee kasutada sellest tulenevaid õigusi ainult kooskõlas ROK-i Täitevkomiteelt saadud juhenditega.

2 Iga rahvuslik olümpiakomitee on ROK-i ees vastutav reeglitest 12, 13, 14, 15, 16 ja 17 ning nende ametlikest selgitustest ja täiendustest kinnipidamises omal maal. Ta peab võtma meetmeid, et keelata olümpiasümboli, -lipu, -moto ja -hümni selline kasutamine, mis on vastuolus nimetatud reeglite ja nende ametlike selgitustega. Ta peab püüdma saavutada kaitset ka mõistetele "olümpia" ja "olümpiaad" ROK-i huvides.

3 Rahvuslik olümpiakomitee võib igal ajal paluda ROK-i abi saavutamaks olümpiasümboli, -lipu, -deviisi ja -hümni kaitset, nagu on ette nähtud eespool, ja lahendamaks kolmandate osapooltega neis küsimustes tekkida võivad erimeelsused.

4 Rahvuslikud olümpiakomiteed võivad kasutada olümpiasümbolit, -lippu, -deviisi ja -hümni ainult oma mittetulundusliku tegevuse raames ning tingimusel, et selline kasutamine toetab olümpialiikumise arengut ega riiva selle väärikust, ja eeldusel, et asjassepuutuvad rahvuslikud olümpiakomiteed on hankinud ROK-i Täitevkomitee eelneva heakskiidu.

5 ROK ergutab koostöös asjassepuutuvate maade rahvuslike olümpiakomiteedega kasutama olümpiasümbolit postmarkidel, mida kompetentsed riigivõimud annavad välja koostöös ROK-iga, ta võib volitada olümpiasümboli kasutamist ROK Täitevkomitee poolt sätestatud tingimustel.

6 ROK võib luua ühe või mitu olümpiaembleemi, mida ta võib kasutada omal äranägemisel.

7

7.1 Olümpiaembleemi võib luua rahvuslik olümpiakomitee või olümpiamängude organiseerimiskomitee.

7.2 ROK-i Täitevkomitee võib olümpiaembleemi kavandi heaks kiita, kui ta leiab, et ei teki selle embleemi ja olümpiasümboli või teiste olümpiaembleemide äravahetamise ohtu.

7.3 Olümpiaembleemile mahutatud olümpiasümboli pindala ei tohi ületada 1/3 kogu embleemi pindalast. Olümpiaembleemil kujutatud olümpiasümbol peab olema täielikult välja joonistatud ning seda ei tohi mitte mingil viisil muuta.

7.4 Lisaks eeltoodule peab rahvusliku olümpiakomitee olümpiaembleem vastama järgmistele tingimustele:

7.4.1 Embleem peab olema kavandatud nii, et selle võib selgelt identifitseerida seostatuna asjassepuutuva rahvusliku olümpiakomitee maaga.

7.4.2 Embleemi iseloomulik element ei saa piirduda üksnes asjassepuutuva rahvusliku olümpiakomitee maa nimetuse või selle nimetuse lühendiga.

7.4.3 Embleemi iseloomulik element ei tohi viidata olümpiamängudele ega konkreetsele kuupäevale või sündmusele, mis limiteeriks selle ajaliselt.

7.4.4 Embleemi iseloomulik element ei tohi sisaldada motosid, nimetusi või teisi üldisi väljendeid, mis võivad luua mulje selle universaalsest või rahvusvahelisest iseloomust.

7.5 Lisaks punktides 7.1, 7.2 ja 7.3 toodud tingimustele peab organiseerimiskomitee olümpiaembleem vastama järgmistele tingimustele:

7.5.1 Embleem peab olema kavandatud selliselt, et selle seos asjassepuutuva organiseerimiskomitee poolt organiseeritavate olümpiamängudega oleks selgelt identifitseeritav.

7.5.2 Embleemi iseloomulik element ei saa piirduda üksnes asjassepuutuva organiseerimiskomitee maa nimetuse või selle nimetuse lühendiga.

7.5.3 Embleemi iseloomulik element ei tohi sisaldada motosid, nimetusi või teisi üldisi väljendeid, mis võivad luua mulje selle universaalsest või rahvusvahelisest iseloomust.

7.6 Kõik olümpiaembleemid, mis on kinnitatud ROK-i Täitevkomitee poolt enne eespool toodud tingimuste jõustumist, säilitavad kehtivuse.

7.7 Ükskõik kus ja millal on võimalik, peab rahvusliku olümpiakomitee olümpiaembleem võimaldama registreerimist (s.o. seadusliku kaitse saamist) rahvusliku olümpiakomitee poolt tema maal. Rahvuslik olümpiakomitee peab selle registreerimise teostama kuue kuu jooksul pärast olümpiaembleemi kinnitamist ROK-i Täitevkomitee poolt ja hankima ROK-ile registreerimistõendi. ROK-i Täitevkomitee võib olümpiaembleemile antud kinnituse tühistada, kui asjassepuutuvad rahvuslikud olümpiakomiteed ei astu kõiki võimalikke samme oma olümpiaembleemide kaitsmiseks ega informeeri ROK-i sellest kaitsest. Samamoodi peavad organiseerimiskomiteed eespool kirjeldatud viisil kaitsma oma olümpiaembleemi nii omal maal kui ka teistes maades, nagu otsustatud konsulteerimisel ROK-i Täitevkomiteega. Ükskõik millist rahvuslike olümpiakomiteede ja olümpiamängude organiseerimiskomiteede poolt hangitud kaitset ei tohi kasutada ROK-i vastu.

8 Ainult ROK-il on õigus kasutada olümpiasümbolit, -lippu, -deviisi või -hümni mis tahes reklaami-, kommerts- või kasusaamise eesmärkidel.

9 Olümpiaembleemi kasutamine mis tahes reklaami-, kommerts- või kasusaamise eesmärkidel peab olema kooskõlas tingimustega, mis on pandud kirja punktides 10 ja 11 allpool.

10 Ükskõik milline rahvuslik olümpiakomitee või organiseerimiskomitee, kes soovib oma olümpiaembleemi kasutada mis tahes reklaami-, kommerts- või kasusaamise eesmärkidel kas otseselt või kolmandate asjaosaliste kaudu, peab kinni pidama käesolevatest ametlikest selgitustest ja täiendustest ning kindlustama nende järgimise ka kolmandate asjaosaliste poolt.

11 Kõik lepingud ja kokkulepped, kaasa arvatud need, mille on sõlminud organiseerimiskomitee, peavad olema asjassepuutuva rahvusliku olümpiakomitee poolt alla kirjutatud või heaks kiidetud ning vastama järgmistele põhimõtetele:

11.1 Rahvusliku olümpiakomitee olümpiaembleemi kasutamine on seadusjõuline ainult kõnealuse rahvusliku olümpiakomitee maal; sellist embleemi, samuti rahvusliku olümpiakomitee mis tahes teisi olümpiaga seotud sümboleid, embleeme, märke või nimetusi ei tohi kasutada mis tahes reklaami-, kommerts- või kasusaamise eesmärkidel mõne teise rahvusliku olümpiakomitee maal ilma viimase eelneva kirjaliku nõusolekuta.

11.2 Samamoodi ei tohi organiseerimiskomitee olümpiaembleemi või ükskõik millist muud organiseerimiskomitee olümpiaga seotud sümbolit, embleemi, märki või nimetust kasutada mis tahes reklaami-, kommerts- või kasusaamise eesmärkidel rahvusliku olümpiakomitee maal ilma selle rahvusliku olümpiakomitee eelneva kirjaliku nõusolekuta.

11.3 Igal juhul ei tohi organiseerimiskomitee poolt sõlmitud mis tahes lepingu kehtivusaeg ulatuda kaugemale kui asjassepuutuvate olümpiamängude aasta 31. detsembrini.

11.4 Olümpiaembleemi kasutamine peab kaasa aitama olümpialiikumise arendamisele ega tohi riivata olümpialiikumise väärikust; igasugune olümpiaembleemi ja toodete või teenuste seostamine on keelatud, kui selline seos ei sobi kokku Olümpiaharta põhialustega või ROK-i osaga, nagu see on seal kirja pandud.

11.5 ROK-i nõudmisel peab iga rahvuslik olümpiakomitee või olümpiamängude organiseerimiskomitee esitama talle koopia mis tahes lepingust, kus ta on osapool.

12 ROK-i olümpiasümbolit ja olümpiaembleeme võib ROK või viimase poolt volitatud isik kasutada rahvusliku olümpiakomitee maal eeldusel, et oleksid täidetud järgmised tingimused:

12.1 Kõigi sponsorlus- ja hankelepete ning kõigi marketingialgatuste puhul peale nende, millele on viidatud punktis 12.2 allpool, kehtib tingimus, et selline kasutamine ei tohi põhjustada tõsist kahju asjassepuutuva rahvusliku olümpiakomitee huvidele ja et otsus peab olema vastu võtud ROK-i Täitevkomitee poolt konsulteerimisel selle rahvusliku olümpiakomiteega, kes saab osa säärase kasutamise puhtast tulust endale.

12.2 Kõikide litsentseerimiskokkulepete puhul kehtib tingimus, et rahvuslik olümpiakomitee saab poole sellise kasutamise puhtast sissetulekust, millest eelnevalt on maha arvatud kõik maksud ja väikekulutused. Rahvuslikku olümpiakomiteed informeeritakse igast sellisest kasutamisest ette.

Et soodustada olümpiamängude kajastamist, võib ROK oma äranägemise järgi volitada olümpiamängude ülekannete organiseerijaid kasutama ROK-i ja organiseerimiskomitee olümpiasümbolit ja olümpiaembleeme. Käesolevate selgituste punktide 12.1 ja 12.2 sätteid ei kohaldata ühegi sellise volitamise suhtes.

18. Olümpiatuli, olümpiatõrvik

1 Olümpiatuli on tuli, mis süüdatakse Olümpias ROK-i egiidi all.

2 Olümpiatõrvik on tõrvik või selle täpne koopia, milles põleb olümpiatuli.

3 ROK-ile kuuluvad kõik õigused, mis on seotud olümpiatule ja olümpiatõrvikute kasutamisega.

2. PEATÜKK - Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK)

19. Juriidiline staatus

1 ROK on rahvusvaheline mitteriiklik, mittetulunduslik, piiramatu kestusega ja juriidilise isiku staatusega assotsiatsioonivormis organisatsioon, mis on tunnustatud Šveitsi Föderaalnõukogu poolt.

2 Tema alaline asupaik on Šveitsis Lausanne'is.

3 ROK-i missioon on juhtida olümpialiikumist kooskõlas Olümpiahartaga.

4 Olümpiaharta sätete alusel vastuvõetud ROK-i otsused on lõplikud. Mis tahes vaidluse nende rakendamise või tõlgendamise suhtes võib lahendada üksnes ROK-i Täitevkomitee ja teatud juhtudel Spordi Arbitraažikohus (SAK, inglise keeles CAS).

20. Liikmed*

1 Liikmeksvalimine

1.1 ROK liikmed on kõik füüsilised isikud. ROK liikmete hulgas on tegevaid sportlasi, rahvuslike olümpiakomiteede ja rahvusvaheliste föderatsioonide presidente ja tipptaseme juhte. Vastavalt käesoleva reegli juurde kuuluva ametliku seletuse paragrahvis 2.8 tehtud täiendustele ülemineku perioodil, ei tohi ROK liikmete arv ulatuda üle 115.

1.2 ROK värbab ja valib oma liikmeid selliste isikute hulgast, keda ROK selleks sobivaks peab ning vastavuses käesoleva reegli juurde kuuluvale ametlikule seletusele.

1.3 ROK võtab oma liikmed vastu tseremoonial, kus uued liikmed kinnitavad alljärgneva vandega oma otsust täita neile antud kohustused:

"Pälvinud au saada Rahvusvahelise Olümpiakomitee liikmeks ja esindada teda omal maal , ning kinnitades, et olen teadlik oma vastutusest selles pädevuses, kohustun teenima olümpialiikumist oma parimate võimete kohaselt, austama ja kindlustama austust kõikide Olümpiaharta sätete ja ROK-i otsuste vastu, mida tunnistan vastuvaidlematult, hoidma end vaba mis tahes poliitilistest ja kommertslikest mõjutustest ning ükskõik millistest rassilistest või usulistest kaalutlustest ning kaitsma kõikides olukordades ROK-i ja olümpialiikumise huve."

1.4 ROK liikmed on tema esindajad.

1.5 ROK liikmed ei tohi aksepteerida valitsuste, organisatsioonide või teiste juriidiliste üksuste või füüsiliste isikute poolt väljastatud volikirju või mandaate, mis võiksid piirata või takistada nende tegevus- või hääletusvabadust.

1.6 ROK liikmed ei vastuta isiklikult ROK võlgade ja muude kohustuste eest.

2 Kohustused

Igal ROK liige on kohustatud:

2.1 osalema ROK istungitel;

2.2 osalema ROK Komiteede töös, mille koosseisu vastav liige on määratud

2.3 aitama edasi arendada olümpialiikumist;

2.4 jälgima kohalikul tasandil ROK programmide juurutamist, sealhulgas ka Olümpia solidaarsusprogrammide juurutamist;

2.5 informeerima ROK presidenti vähemalt üks kord aastas olümpialiikumise olukorrast ja selle vajadustest;

2.6 viivitamatult informeerima ROK presidenti asjaoludest, mis võivad takistada Olümpiaharta järgimist või mis mingil muul moel võivad mõjutada olümpialiikumist;

2.7 järgida igas olukorras reeglis 25 toodud Eetikakoodeksit;

2.8 täitma ROK presidendi poolt temale määratud kohustusi, sealhulgas vajaduse korral ka esindama ROK-d ükskõik millisel maal, territooriumil või organisatsioonis.

3 Liikmestaatuse lõpetamine

3.1 Igal ROK liikmel on õigus oma liikmestaatus lõpetada, selleks on vaja esitada vastavasisuline kirjalik avaldus ROK presidendile. Enne sellise avalduse rahuldamist võib ROK Täitevkomitee soovida lahkumisavalduse esitanud liikmega vestelda.

3.2 Iga ROK liige kaotab oma liikmestaatuse ilma igasuguste täiendavate formaalsusteta juhul kui teda ei valita uuesti vastavalt käesoleva reegli juurde kuuluva ametliku seletuse paragrahvile 2.6.

3.3 Vastavalt käesoleva reegli juurde kuuluva ametliku seltuse paragrahvis 2.8 tehtud täiendustele ülemineku perioodil, peab iga ROK liige esitama lahkumisavalduse hiljemalt selle kalendriaasta lõpuks, mil tal täitub 70. eluaasta.

3.4 Liikmestaatuse kaotamise põhjustavad järgnevad juhud:

3.4.1 Kui ROK liikme kandidatuur põhineb sellel, et liige on tegevsportlane ja ta lõpetab tegutsemise sportlasena, siis kaotab ta liikmestaatuse vastavalt käesoleva reegli juurde kuuluva ametliku seletuse paragrahvile 2.2.1. otsekohe, kui ta ei ole enam ROK Sportlaste Komisjoni liige.

3.4.2 Kui ROK liige on liikmeks valitud tulenevalt tema funktsioonidest ühes käesoleva reegli juurde kuuluva ametliku seletuse paragrahvides 2.2.2 ja 2.2.3 nimetatud organisatsioonides, siis kaotab ta liikmestaatuse otsekohe, kui ta lõpetab nimetatud funktsioonide täitmise.

3.5 Iga ROK liige, kelle kandidatuur on tõstatatud vastavalt käesoleva reegli juurde kuuluva ametliku seletuse paragrahvile 2.2.4, on kohustatud esitama lahkumisavalduse juhul, kui tema alaline elukoht või tegutsemispaik muutub ja ei asu enam sellel maal, millega seotult on esitatud tema nimi käesoleva reegli paragrahvis 5 toodud liikmete nimekirjas. Sellisel juhul lõpetab liikmestaatuse ROK istungil vastu võetud otsus.

3.6 Iga ROK liige loetakse liikmestaatusest loobunuks ning tema liikmestaatus lõpetatakse ilma temapoolsete lisaavaldusteta juhul, kui force majeure tõttu ei ole tal võimalik osaleda istungitel või aktiivselt osaleda ROK töös kahe aasta jooksul. Sellisel juhul lõpetab liikmestaatuse ROK istungil vastu võetud otsus.

3.7 ROK istung võib otsustada ROK liikme või auliikme liikmestaatuse ära võtta juhul kui nimetatud liige on oma vannet rikkunud või kui istung jõuab otsusele, et nimetatud liige on ROK huvid teadlikult unarusse jätnud või neid ohustanud või on käitunud viisil, mis ei ole ROK vääriline.

3.8 Ettepaneku liikme või auliikme välja heitmise kohta teeb ROK Täitevkomitee ning selle otsustab istungil osalevate vähemalt kahe kolmandiku liikmete häälteenamus. Liige, keda nimetatud otsus puudutab, omab õigust istungil osaleda ja tal on võimalus esitada oma seisukoht.

ROK Täitevkomiteel on õigus täiendavalt ära võtta nimetatud liikmelt kõik või osad tema liikmestaatusest tulenevad õigused, eelised ja funktsioonid perioodiks, mil ROK istung otsustab nimetatud liikme väljaheitmise.
ROK-st väljaheidetud liikmel ei ole õigust olla rahvusliku olümpiakomitee, rahvusliku olümpiakomiteega seotud assotsiatsiooni ega ka Olümpiamängude organiseerimiskomitee liige. Mitte mingitel tingimustel ei ole väljaheidetud liikmel õigust saada uuesti ROK liikmeks või auliikmeks.

4 Auliikmed

4.1 ROK Täitevkomitee võib teha ettepaneku, et ROK liige, kes lahkub ROKst peale vähemalt kümneaastast teenistust ja kes on osutanud ROKle silmapaistvaid teeneid, valitakse ROK auliikmeks. Auliikmeid palutakse osa võtma Olümpiamängudest, Olümpiakongressidest ja ROK istungitest, kus igale auliikmele on reserveeritud koht; auliikmed esinevad ROK presidendi palvel nõuandja rollis. Auliikmetel ei ole enam õigust hääletada.

4.2 ROK Täitevkomitee võib teha ettepaneku, et ROK valiks auliikmeks mõne väljapaistva isiku väljaspoolt ROKd, kes on osutanud ROKle silmapaistvaid teeneid. Sellistel auliikmetel ei ole õigust hääletada. Auliikmeid palutakse osa võtma Olümpiamängudest, Olümpiakongressidest ja ROK istungitest, kus igale auliikmele on reserveeritud koht. ROK president võib neid paluda osaleda ka teistel ROK üritustel ja koosolekutel.

5 Liikmete nimekiri

ROK Täitevkomitee viib sisse muudatused nimekirjas, kus on ära märgitud kõik ROK liikmed, sealhulgas ka kõik auliikmed. Kui liige valitakse tänu tema tegevusele sportlasena, vastavalt käesoleva reegli ametliku täienduse paragrahvile 2.2.1, või kui liikme kandidatuur on seotud tema funktsioonidega mõnes organisatsioonis, vastavalt nimetatud ametliku seletuse paragrahvidele 2.2.2. ja 2.2.3, siis tehakse vastav märge ka nimekirja.

* AMETLIK SELETUS JA TÄIENDUS REEGLILE 20

1 Sobivus

1.1 Ükskõik millist üle 18 aasta vanust füüsilist isikut võib esitada ROK liikmekandidaadiks, tingimusel, et: tema kandidatuur esitatakse vastavalt alltoodud paragrahvile 2.1.; ta vastab paragrahvis 2.1. esitatud tingimustele; tema kandidatuuri vaatab läbi Määramiskomisjon; ning ettepaneku tema valimise kohta ROK liikmeks teeb ROK istungile Täitevkomitee.
1.2 ROK liikmed valitakse vastavalt käesoleva ametliku täienduse tingimustele 8 aastaks. Vastavalt reegli 20 paragrahvile 3.3. võib neid uuesti valida.

2 ROK liikmte valimise protseduur

2.1. ROK liikmekandidaatide esitamine

Järgnevatel isikutel ja organisatsioonidel on õigus esitada üks või rohkem kandidaat ROK liikmestaatuse saamiseks:

ROK liikmed: igal ROK liikmel on õigus esitada üks või rohkem kandidaat ROK liikmestaatuse saamiseks;

ROK Sportlaste Komisjon: ROK Sportlaste Komisjonil on õigus esitada üks või rohkem kandidaat ROK liikmestaatuse saamiseks;

Rahvusvahelised Olümpiaspordi Föderatsioonid: Suveolümpia Rahvusvaheliste Föderatsioonide Assotsiatsioonil (ASOIF), Rahvusvahelise Talispordi Föderatsioonide Assotsiatsioonil (AIWF) ning kõigil nimetatud Assotsiatsioonide liikmeks olevatel Rahvusvahelistel Föderatsioonidel on õigus esitada üks või rohkem kandidaat ROK liikmestaatuse saamiseks;

Rahvuslikud olümpiakomiteed: rahvuslike olümpiakomiteede assotsiatsioonil (ANOC), Aafrika rahvuslike olümpiakomiteede assotsiatsioonil (ANOCA), Euroopa olümpiakomiteedel (EOC), Aasia Olümpianõukogul (OCA), Pan-Ameerika Spordiorganisatsioonil (PASO) ja Okeaania rahvuslikul olümpiakomiteel (ONOC) ning igal ROK poolt tunnustatud rahvuslikul olümpiakomiteel on õigus esitada üks või rohkem kandidaat ROK liikmestaatuse saamiseks.

Kõik kandidatuurid tuleb esitada ROK presidendile kirjalikus vormis. Lisaks peavad kandidaadid vastama paragrahvis 2.2. sätestatud tingimustele.

2.2. Kandidaatidele esitatavad tingimused

Kõik paragrahvis 2.1. nimetatud isikud või organisatsioonid, kes esitavad ühe või rohkem kandidaadi ROK liikmestaatuse saamiseks, vastavalt alltoodud paragrahvidele 2.2.1, 2.2.2 või 2.2.3, peavad iga kandidaadi kohta eraldi selgelt viitama, kas kandidatuur põhineb kandidaadi tegevusel sportlasena, vastavalt alltoodud paragrahvile 2.2.1, või kas kandidatuur on seotud kandidaadi funktsioonidega ühes alltoodud paragrahvides 2.2.2. või 2.2.3 nimetatud organisatsioonides.

2.2.1. Kui kandidatuur põhineb kandidaadi tegevusel sportlasena vastavalt reegli 20 paragrahvi 1.1. määratlusele, peab ta olema ROK Sportlaste Komisjoni sportlasest liige. Selline sportlasest liige peab olema valitud või määratud ROK Sportlaste Komisjoni hiljemalt selleks ajaks, mil väljastatakse kokkuvõte Olümpiaadist või Taliolümpiamängudest, mis järgnevad viimastele mängudele, millest nimetatud sportlane osa võttis.
Kandidatuuride esitamisel on ROK Sportlaste Komisjoni ülesandeks tagada, et suvispordialasid ja talispordialasid esindavate sportlaste arv oleks tasakaalus. Liikmete, kelle kandidatuur põhineb nende tegevusele sportlastena, koguarv ROKs ühe korraga ei tohi olla suurem kui 15.

2.2.2. Kui kandidatuur põhineb antud kandidaadi funktsioonidel rahvusvahelises föderatsioonis või rahvusvaheliste föderatsioonide assotsiatsioonis, peab kandidaat olema rahvusvahelise föderatsiooni, suveolümpia rahvusvaheliste föderatsioonide assotsiatsiooni või rahvusvahelise talispordi föderatsioonide assotsiatsiooni president või tipptaseme juht. Liikmete, kelle kandidatuur põhineb nende funktsioonidel nimetatud organisatsioonides, koguarv ROKs ühe korraga ei tohi olla suurem kui 15.

2.2.3. Kui kandidatuur põhineb antud kandidaadi tegevusel rahvuslikus olümpiakomitees või rahvusliku olümpiakomitee kontinentaalses- või ülemaailmses assotsiatsioonis, peab kandidaat olema kas rahvusliku olümpiakomitee, ANOC, ANOCA, EOC, PASO või ONOC president või tipptaseme juht. Sellisel kandidatuuril põhinevate liikmete arv ei tohi olla suurem kui üks liige iga maa kohta. Sellisel kandidatuuril põhinevate liikmete koguarv ROKs ei tohi olla suurem kui 15.

2.2.4. Kõik teised kandidatuurid peavad olema seotud nimetatud kandidaadi isikuga, ta peab olema kodanik maal, kus on tema alaline elupaik või millega on seotud tema põhihuvid ning kus on olemas ka ROK poolt tunnustatud rahvuslik olümpiakomitee. Sellisel kandidatuuril põhinevate liikmete arv ei tohi olla suurem kui üks liige iga maa kohta. Sellisel kandidatuuril põhinevate liikmete koguarv ROK-is ei tohi olla suurem kui 70.

2.3. Määramiskomisjon

2.3.1. Määramiskomisjon moodustatakse seitsmest liikmest, kellest kolm valib ROK Eetikakomisjon, kolm valib ROK istung ning ühe valib ROK Sportlaste Komisjon. Määramiskomisjoni liikmed valitakse neljaks aastaks ning neid tohib uuesti tagasi valida.

2.3.2. Määramiskomisjoni ülesandeks on kontrollida igat kandidaati vastavalt alltoodud paragrahvile
2.4.2. ja esitada iga kandidaadi kohta ROK Täitevkomiteele kirjalik aruanne.

2.3.3. Määramiskomisjon organiseerib oma tegevust ise; komisjon valib oma esimehe ja sekretäri, viimane võib ka mitte olla komisjoni liige.

2.4. Kandidaatide kontrollimine Määramiskomisjoni poolt

2.4.1. ROK president edastab talle esitatud kandidatuuri Määramiskomisjoni esimehele, kes alustab koheselt kontrollimist ning laseb avada antud kandidaadi kohta toimiku. Väljaarvatud erndjuhud, peab Määramiskomisjon kontrollima igat kandidaati, kelle avaldus on edastatud Määramiskomisjoni esimehele kolm kuud enne järgmist ROK istungit, selline periood võimaldab Täitevkomiteel esitada kandidatuur nimetatud istungile õigeaegselt.

2.4.2 Kui ROK president on Määramiskomisjoni esimehele kellegi kandidatuuri edastanud, siis on Määramiskomisjoni esimees kohustatud sellest koheselt oma kolleege informeerima ning nendega nõu pidama; Määramiskomisjon kogub nimetatud kandidaadi kohta kasulikku informatsiooni, eriti mis puudutab tema professionaalset ja materiaalset olukorda, tema karjääri ja tegevust spordis; Komisjon võib paluda kandidaadil esitada soovitusi konkreetsetelt isikutelt; Komisjon võib kutsuda kandidaadi intervjuule.

2.4.3. Määramiskomisjon kinnitab kõikide kandidaatide tõepärasuse ja vajadusel ka kandidaadi staatuse tegevsportlasena või funktsioonides, millega antud kandidaati seostatakse.

2.4.4. Kui Määramiskomisjonil on olemas kogu vajalik informatsioon kandidaadi kohta, esitab ta Täitevkomiteele kirjaliku aruande, milles ta loetleb põhjused miks ta peab või ei pea nimetatud kandidaati sobivaks ROK liikmeks. Lisaks teeb Määramiskomisjon oma aruandes vastava märkme, kui kandidaat on tegevsportlane vastavalt ülaltoodud paragrahvile 2.2.1 või kui tema kandidatuur on seotud tema funktsioonidega ühes ülaltoodud paragrahvides 2.2.2 ja 2.2.3 nimetatud organisatsioonidest.

2.5. ROK Täitevkomitee toimimisviis

2.5.1. Ainult ROK Täitevkomiteel on õigus esitada kandidatuur ROK istungile.

2.5.2. Peale Määramiskomisjoni aruande saamist ja sellega tutvumist, otsustab Täitevkomitee, kas teha või mitte teha ettepanek nimetatud kandidaadi ROK liikmeks valimise kohta. Vajaduse korral võib Täitevkomitee kandidaadiga vestelda. Kui Täitevkomitee otsustab teha ettepaneku antud kandidaadi valimiseks, siis peab ta ROK istungile esitama hiljemalt 30 päeva enne istungi algust vastava kirjaliku ettepaneku, millele on lisatud ka Määramiskomisjoni aruanne. Täitevkomitee märgib ära ka iga kandidatuuri päritolu ja vajadusel märgib ka, kas kandidaat on tegevsportlane vastavalt ülaltoodud paragrahvile 2.2.1 või kas tema kandidatuur on seotud tema funktsioonidega ühes ülaltoodud paragrahvides 2.2.2 ja 2.2.3 nimetatud organisatsioondest. Täitevkomitee võib esitada ühe liikme valimiseks mitu kandidatuuri.

2.6. ROK istungi toimimisviis

2.6.1.Ainult ROK istung tohib valida ROK liikmeid.

2.6.2. Kõik Täitevkomitee poolt ROK liikmestaatuse saamiseks esitatud kandidatuurid pannakse istungil salajasele hääletusele; otsus langetatakse vastavalt häälteenamusele.

2.6.3. Määramiskomisjoni esimees võib istungil esitada Komisjoni seisukoha.

2.7. Toimimisviis liikmete tagasivalimisel

ROK sobivate liikmete tagasivalimine kaheksa aasta pikkuseks perioodiks toimub vastavalt ülaltoodud paragrahvides 2.4, 2.5 ja 2.6 esitatud tingimustele; seda protsessi on võimalik kiirendada ja lihtsustada.

2.8. Tingimused üleminekuperioodiks

Kinnitatud õigused ROK nendele liikmetele, kelle valimine jõustus enne ROK 110nda istungi avamist (11.detsembril 1999), on järgnevad:

2.8.1. Iga ROK liige, kelle valimine on jõustunud enne ROK 110nda istungi avamist (11.detsembril 1999), peab esitama lahkumisavalduse selle kalendriaasta lõpuks, mil tal täitub 80 eluaastat, välja arvatud juhul kui ta valiti enne 1966ndat aastat. Kui liige jõuab nimetatud vanusesse ajal, mil ta on tegev ROK presidendi, asepresidendi või Täitevkomitee liikme ametikohal, siis jõustub tema lahkumine järgmise ROK istungi lõppemisega.

2.8.2. Lisaks, ROK liikmed, kelle valimine on jõustunud enne ROK 110nda istungi avamist (11.detsembril 1999) ja kes ei ole ületanud nimetatud ealist piirangut vastavalt ülaltoodud paragrahvile 2.7.1., valib ROK istung uuesti, üks kolmandik 2007ndal aastal, üks kolmandik 2008ndal aastal ja üks kolmandik 2009ndal aastal, vastavalt käesoleva sundmääruse paragrahvis 2.6. kehtestatud tingimustele. ROK 111ndal istungil tõmmatakse loosi, mille abil otsustatakse liikmete nimetatud valimine vastavatel aastatel.

2.8.3. Aastal 2000 toimuvaks Olümpiaadiks valitakse ROK Sportlaste Komisjoni kaheksa sportlast. Neli liiget, kes said kõige rohkem hääli, valitakse kaheksaks aastaks ning neli ülejäänud liiget valitakse neljaks aastaks.

2.8.4. Aastal 2002 toimuvateks Taliolümpiamängudeks valitakse ROK Sportlaste Komiteesse neli sportlast. Kaks liiget, kes said kõige rohkem hääli, valitakse kaheksaks aastaks ning kaks ülejäänud liiget valitakse neljaks aastaks.

2.8.5. Juhul kui ROK 110ndal istungil valiti ROK liikmeteks ROK Sportlaste Komisjoni liikmed, siis lõpeb nende liikmeks olemise tähtaeg otsekohe peale Olümpiaadi või Taliolümpiamängude lõputseremooniat, mis toimub neli aastat peale seda, kui nad valiti ROK Sportlaste Komitee liikmeteks.

2.8.6. Paragrahvides 21., 2.3, 2.4, 2.5.2 ja 2.6.2 toodud tingimusi rakendatakse tegevsportlaste valimisel alates 1.jaanuarist 2000.

2.8.7. ROK liikmete koguarv võib kuni 31.detsembrini 2003 ulatuda 130ni.

21. Organisatsioon

ROK-i organid on:
1 Istungjärk,
2 Täitevkomitee,
3 President.
4 Juhul, kui tekib kahtlus ühe või teise ROK-i organi pädevuse kindlakstegemisel, kasutatakse väljendit "ROK" ilma muu täpsustuse või lisandita "istungjärgu" tähenduses, võttes arvesse volituste delegeerimise, mida on võidud teha Täitevkomitee kasuks.

22. Istungjärgud

1 ROK-i liikmete üldkoosolek, mida nimetatakse istungjärguks, peetakse vähemalt kord aastas. Erakorraline istungjärk tuleb kokku presidendi algatusel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete kirjalikul nõudmisel.

2 Istungjärgu pidamise koha määrab ROK; erakorralise istungjärgu toimumise koha määrab president. Teadaanded istungjärkude või erakorraliste istungjärkude kohta saadab president koos päevakorraga välja vähemalt üks kuu enne istungjärgu algust.

3 Istungjärgu organiseerimist, kaasa arvatud kõik sellega seotud finantküsimused, reguleerivad "Istungjärkude organiseerimise juhend" ja teised ROK-i Täitevkomitee poolt antud sellekohased juhtnöörid.

4 Istungjärk on ROK-i kõrgeim organ. Ta võtab vastu, muudab ja tõlgendab Olümpiahartat. Tema otsused on lõplikud. Vastavalt Täitevkomitee ettepanekule valib istungjärk ROK-i liikmed.

5 Istungjärk võib delegeerida oma volitusi Täitevkomiteele.

23. Täitevkomitee

1 Koosseis

Täitevkomiteesse kuuluvad president, neli asepresidenti ja kümme lisaliiget. Need liikmed peavad kuuluma istungjärgu koosseisu.
Istungjärk jälgib, et igal valimisel järgitakse ülalmainitud printsiipi.

2 Valimised

Kõik Täitevkomitee liikmed valib istungjärk salajasel hääletamisel antud häälte enamusega.

3 Mandaatide kestus

3.1 3.1. Presidendi mandaadi kestus on määratletud alljärgnevas reeglis 24. Asepresidentide ja Täitevkomitee ülejäänud kümne lisaliikme mandaatide kestus on neli aastat.

3.2 Täitevkomitee liikmete mandaadid jõustuvad selle istungjärgu lõpust, kus nad valiti; kohe pärast valimist võivad nad aga osaleda Täitevkomitee koosolekutel nõuandvas pädevuses. Nende mandaadid kaotavad kehtivuse viimase korralise istungjärgu lõpus, mis toimub sellel aastal, kui nende volituste aeg lõpeb.

4 Mandaatide uuendamine

4.1 Presidendi mandaadi uuendamise tingimused on toodud allpool reeglis 24.

4.2 Asepresidendi võib tema ametikohale tagasi valida minimaalselt nelja aasta pärast. Asepresidenti ei tohi valida Täitevkomiteesse nelja aasta jookusl alates tema mandaadi lõppemisest, välja arvatud valimine presidendi ametikohale.

4.3 Täitevkomitee lisaliikmeid ei tohi Täitevkomiteesse tagasi valida nelja aasta jooksul alates tema mandaadi lõppemisest, välja arvatud valimine presidendi või asepresidendi ametikohale.

5 Vakantsed kohad

5.1 Presidendi vakantset ametikohta on käsitletud allpool reeglis 24.

5.2 Asepresidendi ametikoha vabaksjäämisel valib ROK uue asepresidendi oma järgmisel istungjärgul. Selline uus asepresident on ametis nii kaua, kuni asendatava asepresidendi mandaat aegub. Seejärel on ta otsekohe tagasivalitav ükskõik millisele ametikohale Täitevkomitees.

5.3 Mõne teise ametikoha vabaksjäämisel Täitevkomitees valib ROK Täitevkomitee uue liikme oma järgmisel istungjärgul. Niisugune uus liige viib lõpuni selle liikme mandaadi, keda ta asendab. Seejärel on ta otsekohe tagasivalitav mis tahes ametisse Täitevkomitees.

6 Volitused ja kohustused

Täitevkomitee korraldab ROK-i asjaajamist. Eriti täidab ta järgmisi kohustusi:

6.1 jälgib Olümpiahartast kinnipidamist;

6.2 kannab täielikku vastutust ROK-i haldamise eest;

6.3 kinnitab ROK-i sisemise korralduse, struktuuriskeemi ja kõik sisekorra eeskirjad;

6.4 vastutab ROK-i finantside kasutamise eest ja koostab aastaaruande;

6.5 esitab istungjärgule ettekande kõikidest reeglite ning ametlike selgituste ja täienduste muutmise suhtes tehtud ettepanekutest;

6.6 esitab ROK-i istungjärgule nende inimeste nimed, keda ta soovitab valida ROK-i liikmeteks;

6.7 ta kontrollib Olümpiamängude korraldajaks kandideerijate vastuvõtmist ja valimist

6.8 ta nimetab ja omistab ROK aumärke;

6.9 koostab ROK-i istungjärkude päevakorra;

6.10 vastavalt presidendi ettepanekule määrab ametisse ja vallandab peadirektori ning peasekretäri. President otsustab nende edutamise, sanktsioneerimise ja tasustamise;

6.11 säilitab ROK-i arhiivi;

6.12 jõustab vormis, mida ta peab kohaseimaks (reeglid, määrused, normatiivid, põhisuunad, juhendid, instruktsioonid), kõik eeskirjad, mis on vajalikud tagamaks Olümpiaharta nõuetekohane rakendamine ja olümpiamängude organiseerimine;

6.13 täidab kõiki teisi kohustusi, mis on talle antud istungjärgu poolt.

Täitevkomitee tuleb kokku, kui ta on kokku kutsutud presidendi poolt viimase algatusel või tema liikmete enamuse nõudmisel.

24. President

1 ROK valib presidendi kaheksaks aastaks salajasel hääletusel oma liikmete hulgast, tegevusvolitusi pikendatakse üks kord neljaks aastaks. Kandidatuur esitatakse kolm kuud enne istungjärgu algust, kus valimine aset leiab.

2 Välja arvatud allpool punktis 3 sätestatud juhtum, valib presidendi istungjärk, mis peetakse olümpiaadi teisel aastal.

3 Kui president ei ole võimeline oma ametikohustusi täitma, asendab teda vanem asepresident, kuni järgmisel ROK-i istungjärgul valitakse uus president. See uus president täidab presidendi kohustusi kuni asendatud presidendi ametiaja lõpuni. Seejärel on president tagasivalitav vastavalt ülaltoodud punkti 1 esimesele lausele.

4 President juhib kogu ROK-i tegevust ja esindab teda alaliselt.

5 President asutab alalisi või teatavaks otstarbeks vajalikke komisjone ja töörühmi, kus iganes ilmneb nende järele vajadus, määrab kindlaks nende tegevusjuhendid ja volitused, nimetab liikmed. President otsustab ka nende laialisaatmise, kui ta leiab, et nad on oma mandaadi ammendanud. Selliste komisjonide ja töörühmade ühtegi koosolekut ei tohi pidada ilma ROK-i presidendi eelneva nõusolekuta. President on ameti poolest kõikide komisjonide ja töörühmade liige ja talle kuulub vanemus, mil ta iganes osaleb nende koosolekul.

Sportlaste Komisjon moodustatakse peamiselt sportlastest, kelle valivad olümpiamängudel osalevad sportlased. Valimised viiakse läbi olümpiaadil ja taliolümpiamängudel vastavalt ROK Täitevkomitee poolt vastu võetud määrusele ja koostöös Sportlaste Komisjoniga, see edastatakse rahvusvahelistele föderatsioonidele ja rahvuslikele olümpiakomiteedele üks aasta enne neid Olümpiamänge, kus sellised valimised toimuvad.

25. ROK Eetikakomisjon - meetmed ja sanktsioonid

1 ROK Eetikakomisjoni ülesandeks on arendada ja uuendada peamisi eetikaprintsiipe, sealhulgas ka Eetikakoodeksit, mis põhineb Olümpiahartas väljatoodud väärtustel ja printsiipidel. Lisaks tegeleb Eetikakomisjon kaebustega, mis on seotud nimetatud eetikaprintsiipide eiramisega ning Eetikakoodeksi rikkumisega; vajaduse korral teeb Eetikakomisjon Täitevkomiteele ettepanekuid rakendatavate sanktsioonide osas.

2. ROK istungjärgu või Täitevkomitee poolt kasutusele võetavad meetmed või sanktsioonid seoses:

2.1 Olümpialiikumisega:

2.1.1 ROK liikmete ja auliikmetega:

a. noomitus, mille esitab Täitevkomitee;
b. ajutine kõrvaldamine teatud perioodiks, mille otsustab Täitevkomitee. Kõrvaldamine võib mõjutada kõiki või osa selle isiku liikmestaatusest tulenevaid õigusi, eeliseid ja funktsioone.

Sanktsioone võib rakendada nende ROK liikmete või auliikmete puhul, kes oma käitumisega ohustavad ROK huve. Ülalnimetatud meetmeid ja sanktsioone võib kasutada korraga.
Vastavalt Täitevkomitee otsusele võib liige või auliige kaotada kogu uurimisperioodiks oma liikmestaatusest tulenevad õigused, eelised ja funktsioonid. Liikme või auliikme väljaheitmine on sätestatud reeglitega 20.3.7 ja 20.3.8.

2.1.2. rahvusvaheliste föderatsioonide suhtes:

a) jätta olümpiamängude programmist välja
- spordiala (otsustab istungjärk);
- distsipliin (Täitevkomitee);
- võistlusala (Täitevkomitee);
b) tühistada tunnustus (istungjärk);

2.1.3. rahvusvaheliste föderatsioonide assotsiatsioonide suhtes: tühistada tunnustus (istungjärk);

2.1.4. rahvuslike olümpiakomiteede suhtes:

a) sportlaste olümpiamängudele ülesandmise õiguse äravõtmine (Täitevkomitee);
b) ajutine kõrvaldamine (Täitevkomitee);
sel puhul määrab Täitevkomitee igal üksikul juhul kindlaks tagajärjed asjassepuutuva rahvusliku olümpiakomitee ja selle sportlaste jaoks;
c) tunnustuse ajutine või jääv tühistamine (istungjärk);
tunnustuse jääva tühistamise korral minetab rahvuslik olümpiakomitee kõik talle Olümpiaharta järgi antud õigused;
d) istungjärgu või olümpiakongressi organiseerimise õiguse äravõtmine (istungjärk);

2.1.5. rahvuslike olümpiakomiteede assotsiatsioonide suhtes: tunnustuse tühistamine (istungjärk);

2.1.6. olümpialinna, olümpiamängude organiseerimiskomitee või rahvusliku olümpiakomitee suhtes: olümpiamängude organiseerimise õiguse tühistamine (istungjärk).

2.2. Olümpiamängude kontekstis:

2.2.1. individuaalvõistlejate ja võistkondade suhtes: ajutine või alaline mittelubamine või olümpiamängudelt kõrvaldamine; kõrvaldamise puhul tuleb mis tahes omandatud medalid ja diplomid tagastada ROK-ile (Täitevkomitee);

2.2.2 mis tahes delegatsiooni ametnike, mänedžeride ja teiste liikmete, samuti kohtunike ja zürii liikmete suhtes: ajutine või alaline mittelubamine või olümpiamängudelt kõrvaldamine (Täitevkomitee);

2.2.3 kõikide teiste akrediteeritud isikute suhtes: akrediteeringu tühistamine (Täitevkomitee).

2.2.4 Ühtegi Olümpiamängudega seoses tehtud otsust ei saa vaidlustada juhul, kui nimetatud Olümpiamängude lõpetamisest on möödunud kolm aastat.

3 Enne mis tahes abinõu või sanktsiooni rakendamist võib kompetentne ROK-i organ teha hoiatuse.

4 Igal üksikisikul, võistkonnal või ükskõik millisel indiviidil või juriidilisel isikul on õigus olla ära kuulatud ROK-i organi poolt, kes on kompetentne määrama karistuslikku abinõu või sanktsiooni antud isikule, võistkonnale või juriidilisele isikule. Õigus olla ära kuulatud käesoleva sätte tähenduses hõlmab õiguse olla tuttav süüdistustega ja õiguse esineda isiklikult või esitada kirjalik eneseõigustus.

5 Iga istungjärgu või Täitevkomitee määratud abinõu või sanktsioon tehakse asjaosalisele teatavaks kirjalikult.

6 Kõik abinõud ja sanktsioonid kehtivad niikaua, kuni kompetentne organ ei otsusta teisiti.

26. Protseduurid

1 Tavaline protseduur

1.1 President või tema äraolekul see kohalviibiv asepresident, kes on sellel ametikohal olnud kauem, juhatab istungjärke ja Täitevkomitee koosolekuid. Presidendi ja asepresidentide äraolekul on juhatajaks kohalviibiv Täitevkomitee liige, kes on sellel ametikohal olnud kauem.

1.2 Istungjärguks nõutav kvoorum on pool ROK-i liikmete üldarvust pluss üks. ROK-i Täitevkomitee koosolekuks nõutav kvoorum on kuus liiget.

1.3 Otsused võetakse vastu antud häälte enamusega; põhialuste või reeglite muutmiseks on vajalik istungjärgul viibivate ROK-i liikmete 2/3 enamus (mainitud enamus koosneb vähemalt 30 liikmest). Muudatused eeskirjades või ametlikes selgitustes ja täiendustes jõustuvad viivitamatult, kui istungjärk ei otsusta teisiti. Küsimus, mis ei ole märgitud istungjärgu päevakorda, tuleb arutamisele, kui seda nõuab 1/3 liikmetest või kui juhataja selleks volituse annab.

1.4 Igal liikmel on üks hääl. Nõutava enamuse arvutamisel ei võeta arvesse hääletamisest loobujaid, tühje või rikutud hääletussedeleid. Volitusega hääletamine ei ole lubatud. Hääletamine on salajane, kui juhataja nii otsustab või vähemalt veerand kohalolevatest liikmetest seda nõuab. Häälte pooleksjagunemisel on otsustavaks koosoleku juhataja hääl.

1.5 Punktide 1.3 ja 1.4 sätteid rakendatakse isikute või olümpialinnade valimise puhul. Kui aga on (või jääb) ainult kaks kandidaati, osutub valituks see kandidaat, kes saab suurema arvu hääli.

1.6 ROK liige ei tohi hääletada järgmistes olukordades:

kui hääletamine puudutab Olümpiamängude korraldajalinna valimist ning kandideerijaks on linn, mis asub liikme kodumaal;

kui hääletamine puudutab istungi, Olümpiakongressi või mingi muu koosoleku või ürituse korralduspaiga valimist, mille kandidaadiks on linn või asutus, mis asub liikme kodumaal;

kui hääletamine puudutab ROK liikmestaatuse andmist kandidaadile, kes on pärit liikmega samalt maalt;

kui hääletamine puudutab Täitevkomitee mistahes ametikohale või mingile muule ametikohale kandideerijat, kes on pärit liikmega samalt maalt;

kui hääletamine puudutab mingit muud asjaolu seoses maaga või selle maa rahvusliku olümpiakomiteega kust liige pärit on;

Kahtluse korral otsustab esimees, kas vastaval liikmel on õigus hääletamisel osaleda.

1.7. Kõikide valimiste eeskirjad kehtestab ROK-i president.

1.8. Kõik ROK-i istungjärke puudutavad protseduuriküsimused, mida ei hõlma Olümpiaharta, otsustab istungjärgu juhataja.

1.9. Juhataja kuulutab istungjärgu lõppenuks.

2 Protseduur tungiva vajaduse korral

2.1 Tungiva vajaduse korral võivad president või Täitevkomitee esitada ROK-i liikmetele resolutsiooni hääletamiseks kirja teel. Nende otsuse esitamiseks seatakse äärmine tähtaeg. Kui saadud kirjalike vastuste arv antud tähtaja möödudes ei ole vähem kui pool ROK-i liikmete üldarvust pluss üks ning kui saadud vastuste arv, kus on hääletatud esitatud resolutsiooni poolt, ulatub vajaliku enamuseni, siis on resolutsioon vastu võetud. Tulemuse peab ROK-i liikmetele viivitamatult kirjalikult teatavaks tegema. Kui nõutava häälteenamuse arvutamisel tekib kahtlusi ühe või mitme vastuse formaalses kehtivuses - eriti posti viibimise või muude iseäralike asjaolude tõttu - või nende sisulises kehtivuses, otsustab niisuguste vastuste kehtivuse ja arvessevõtmise viimase abinõuna president.

2.2 ROK-i president võib toimida või teha otsuse, kui asjaolud ei lase seda teha istungjärgul või Täitevkomiteel. Selline toiming või otsus tuleb esitada ratifitseerimiseks kompetentse organi poolt.

2.3 Resolutsioone, otsuseid või toiminguid, mis on vastu võetud kooskõlas käesoleva protseduuriga tungiva vajaduse korral, ei kohaldata Olümpiaharta muutmiseks.

27. Keeled

1 ROK-i ametlikud keeled on prantsuse ja inglise keel.

2 Kõikidel ROK-i istungjärkudel peab olema tagatud sünkroontõlge saksa, hispaania, vene ja araabia keelde.

3 Olümpiaharta ja kõigi teiste ROK-i dokumentide prantsuse ja ingliskeelse teksti erinevuse puhul eelistatakse prantsuskeelset teksti, kui kirjalikult ja selgesõnaliselt ei ole sätestatud teisiti.

28. ROK-i vahendid

1 ROK võib vastu võtta kingitusi ja annetusi ning otsida kõiki teisi vahendeid, mis võimaldavad tal täita oma ülesandeid. ROK kogub tulusid oma õiguste kasutamisest, kaasa arvatud teleülekannete õigus, samuti olümpiamängude pühitsemisest.

2 ROK võib anda osa tuludest, mis on saadud teleülekannete kasutamise õigusest, rahvusvahelistele föderatsioonidele, rahvuslikele olümpiakomiteedele, kaasa arvatud olümpiasolidaarsuse programm, ja olümpiamängude organiseerimiskomiteedele.

3. PEATÜKK - Rahvusvahelised föderatsioonid

29. Rahvusvaheliste föderatsioonide tunnustamine

Olümpialiikumise edendamiseks võib ROK tunnustada rahvusvaheliste föderatsioonidena rahvusvahelisi mitteriiklikke organisatsioone, kes haldavad üht või mitut spordiala maailma tasandil ja hõlmavad neid spordialasid rahvuslikul tasandil haldavaid organisatsioone. Tunnustuse saamiseks peavad need organisatsioonid rakendama Olümpialiikumise Dopinguvastast Koodeksit ja efektiivselt läbi viima võistlustevälisel ajal kindlaksmääratud reeglitele vastavaid teste. Äsja ROK-i poolt tunnustatud rahvusvaheliste föderatsioonide tunnustamine on kahe aasta või mis tahes muu ROK-i Täitevkomitee poolt kindlaksmääratud aja jooksul ajutine. Säärase perioodi lõpus langeb tunnustus ära, kui puudub ROK-i vastavasisuline kirjalik kinnitus. Mis puudutab rahvusvaheliste föderatsioonide osa olümpialiikumises, siis peavad nende põhikirjad, tegevus ja üritused olema kooskõlas Olümpiahartaga. Oma spordiala haldamisel säilitab iga rahvusvaheline föderatsioon sõltumatuse ja autonoomia.

30. Rahvusvaheliste föderatsioonide osa

1 Rahvusvaheliste föderatsioonide ülesanne on:

1.1 välja töötada ja kehtestada olümpismi ideest kantud reeglid, mis reguleerivad vastavate spordialade tegevust, ja tagada nende rakendamine;

1.2 kindlustada oma spordialade ülemaailmne areng;

1.3 aidata kaasa Olümpiahartas seatud eesmärkide saavutamisele, seda eriti olümpismi ja olümpiahariduse levitamise abil;

1.4 kooskõlas Olümpiahartaga töötada välja oma kriteeriumid kvalifitseerumiseks olümpiamängude võistlustele ja esitada need kinnitamiseks ROK-ile;

1.5 võtta enda kanda vastutus tehnilise kontrolli ja juhtimise eest oma spordialal olümpiamängudel ja ROK-i patronaaži all toimuvatel mängudel;

1.6 anda tehnilist abi olümpiasolidaarsuse programmi praktilisel elluviimisel.

2 Lisaks võivad rahvusvahelised föderatsioonid:

2.1 formuleerida ROK-ile adresseeritud ettepanekuid, mis puudutavad Olümpiahartat ja olümpialiikumist üldse, kaasa arvatud olümpiamängude organiseerimine ja pidamine;

2.2 avaldada oma arvamust olümpiamängude korraldaja kandidatuuride suhtes, eriti mis puudutab kandideerivate linnade tehnilisi võimalusi;

2.3 teha koostööd olümpiakongresside ettevalmistamisel;

2.4 ROK-i palvel osaleda ROK-i komisjonide töös.

4. PEATÜKK - Rahvuslikud olümpiakomiteed

31. Rahvuslike olümpiakomiteede missioon ja osa*

1 Rahvuslike olümpiakomiteede missioon on kooskõlas Olümpiahartaga arendada ja kaitsta olümpialiikumist oma maades.

2 Rahvuslikud olümpiakomiteed:

2.1 propageerivad olümpismi põhialuseid sporditegevuse rahvuslikul tasandil ja aitavad muul viisil kaasa olümpismi lülitamisele kehalise kasvatuse ning spordi õppeprogrammidesse üldhariduslikes ja kõrgkoolides. Nad hoolitsevad selliste institutsioonide loomise eest, mis pühendavad end olümpiakoolitusele. Eriti tegelevad nad rahvuslike olümpiaakadeemiate ja olümpiamuuseumide rajamise ja tegevusega ning olümpialiikumisega seotud kultuuriprogrammidega;

2.2 kindlustavad oma maal kinnipidamise Olümpiahartast;

2.3 ergutavad nii tipp- kui ka rahvaspordi arengut;

2.4 aitavad koolitada sporditöötajaid kursuste korraldamisega ja kindlustavad, et säärased kursused aitaksid kaasa olümpismi põhialuste propageerimisele;

2.5 peavad oma kohuseks astuda välja igasuguse diskrimineerimise ja vägivalla vastu spordis;

2.6 võitlevad ROK-i ja rahvusvaheliste föderatsioonide poolt keelatud ainete ja menetluste kasutamise vastu, iseäranis pöördudes oma maa kompetentsete võimude poole selleks, et kogu meditsiinilist kontrolli saaks teostada optimaalsetes tingimustes.

3 Rahvuslikel olümpiakomiteedel on ainuõigus esindada oma maad olümpiamängudel, samuti ROK-i patronaaži all peetavatel regionaalsetel, maailmajao või ülemaailmsetel kompleksvõistlustel.

4 Rahvuslikel olümpiakomiteedel on õigus nimetada oma maal linn, mis võiks taotleda olümpiamängude korraldamist.

5 Rahvuslikud olümpiakomiteed peavad töötama saavutamaks harmoonilist koostööd riiklike võimudega; nad peavad andma oma panuse spordi propageerimise ja arendamise programmide loomisel. On soovitatav, et valitsusorganid toetaksi rahvuslikke olümpiakomiteesid nende eesmärkide saavutamisel, kuna sport toetab haridust, tervishoidu, majanduslikku ja sotsiaalset korda. Rahvuslikud olümpiakomiteed säilitavad siiski oma autonoomia ja seisavad vastu igasugusele survele, kaasa arvatud poliitilise, usulise või majandusliku iseloomuga surve, mis võib takistada kinnipidamist Olümpiahartast.

6 Rahvuslikel olümpiakomiteedel on õigus:

6.1 formuleerida ROK-ile adresseeritud ettepanekuid, mis puudutavad Olümpiahartat ja olümpialiikumist üldse, kaasa arvatud olümpiamängude organiseerimine ja läbiviimine;

6.2 esitada oma arvamusi kandidatuuride kohta olümpiamängude korraldamiseks;

6.3 teha koostööd olümpiakongresside ettevalmistamisel;

6.4 ROK-i taotlusel osaleda ROK-i komisjonide tegevuses.

7 ROK aitab rahvuslikel olümpiakomiteedel oma mitmesuguste osakondade ja olümpiasolidaarsuse programmi kaudu täita oma missiooni.

8 Oma missiooni täitmiseks võivad rahvuslikud olümpiakomiteed teha koostööd valitsus- või valitsusväliste organitega. Ometi ei tohi nad end siduda ühegi sellise tegevusega, mis on vastuolus Olümpiahartaga.

9 Peale abinõude ja sanktsioonide, mis on ette nähtud Olümpiaharta vastu eksimisel, võib ROK pärast rahvusliku olümpiakomitee ärakuulamist ajutiselt katkestada või tagasi võtta oma tunnustuse, kui:

9.1 sellise rahvusliku olümpiakomitee tegevus on takistatud asjassepuutuval maal kehtivate õigussätete või eeskirjade toime, teiste spordi- või muude organisatsioonide aktsioonide tõttu;

9.2 kui sellisesse rahvuslikku olümpiakomiteesse kuuluvate või temas esindatud rahvuslike föderatsioonide või teiste organisatsioonide tahte teostamine või väljendamine on takistatud asjassepuutuval maal kehtivate õigussätete või eeskirjade toime, teiste spordi- või muude organisatsioonide aktsioonide tõttu.

32. Rahvuslike olümpiakomiteede koosseis*

1 Ükskõik, milline nende koosseis ka poleks, peavad rahvuslikesse olümpiakomiteedesse kuuluma:

1.1. ROK liikmed sellel maal, juhul kui neid on. Sellistel liikmetel on õigus hääletada rahvuslike olümpiakomiteede üldkoosolekutel. Lisaks, ROK liikmed kes on valitud vastavalt reegli 20 juurde kuuluva ametliku täienduse paragrahvile 2.2.4. on rahvusliku olümpiakomitee Täitevkomitee endised liikmed, mille piirides neil on õigus hääletada;

1.2 kõik rahvuslikud föderatsioonid, mis on olümpiamängude programmi arvatud spordialasid haldavate rahvusvaheliste föderatsioonide liikmed või nende poolt määratud esindajad (vähemalt viis sellist rahvuslikku föderatsiooni). Peab olema tõestatud, et need rahvuslikud föderatsioonid korraldavad spetsiifilist ja reaalset sporditegevust oma maal ja rahvusvaheliselt, eriti võistluste korraldamise ja neist osavõtu organiseerimisega ning sportlaste treeningprogrammide elluviimisega. Rahvuslik olümpiakomitee ei tohi tunnustada rohkem kui üht rahvuslikku föderatsiooni igal rahvusvahelise föderatsiooni poolt juhitud spordialal. Peale selle peavad sellised rahvuslikud föderatsioonid või nende poolt valitud esindajad moodustama rahvuslikus olümpiakomitees ja tema täidesaatvas organis hääletajate enamuse;

1.3 tegevsportlased või erruläinud sportlased, kes on osa võtnud olümpiamängudest; viimased peavad lahkuma oma ametikohalt kolmanda olümpiaadi lõpul, arvates viimastest olümpiamängudest, kus nad osalesid.

2 Rahvuslik olümpiakomitee võib arvata oma liikmeks:

2.1 selliseid rahvuslikke föderatsioone, mille rahvusvahelised föderatsioonid on ROK-i poolt tunnustatud, kuid mille spordialad ei kuulu olümpiamängude programmi;

2.2 kompleksseid spordirühmi ja teisi sportliku orientatsiooniga organisatsioone või nende esindajaid, samuti selle maa kodanikke, kes võiksid aidata tõsta rahvusliku olümpiakomitee tegevuse efektiivsust või kellel on silmapaistvaid teeneid spordi ja olümpismi arendamisel.

3 Olümpiamänge puudutavate küsimuste otsustamisel võetakse arvesse ainult rahvusliku olümpiakomitee täidesaatva organi ja olümpiamängude programmi kuuluvaid spordialasid esindavate ja rahvusvaheliste föderatsioonide liikmeks olevate rahvuslike föderatsioonide hääli.

4 Valitsused või muud riiklikud võimuorganid ei tohi määrata ühtegi rahvusliku olümpiakomitee liiget. Ometi võib rahvuslik olümpiakomitee oma äranägemisel otsustada selliste võimuorganite esindajate valimise oma liikmeks.

5 Enne kui organisatsioon saab eksisteerida rahvusliku olümpiakomiteena ja enne kui tal on õigus saada selleks, peab ROK antud organisatsiooni tunnustama. Tunnustuse saab anda ainult organisatsioonile, kelle jurisdiktsioon kattub maaga, mis on tema asutamispaigaks ja kus asub tema peakorter.

* AMETLIKUD SELGITUSED JA TÄIENDUSED REEGLITELE 31 JA 32

1

1.1 Selleks, et saada ROK-i tunnustust, peab soovi avaldanud rahvuslik olümpiakomitee täitma kõik reeglis 32 kirjeldatud tingimused. Sellisel juhul peab soovi avaldanud rahvuslik olümpiakomitee esitama ROK-ile heakskiitmiseks oma põhikirja kaks koopiat kas prantsuse või inglise keeles. Soovi avaldav rahvuslik olümpiakomitee peab igalt rahvusvaheliselt föderatsioonilt, mille liikmeks on tema koosseisu kuuluv rahvuslik föderatsioon, hankima ROK-i jaoks tõendi, mis kinnitaks, et selline rahvuslik föderatsioon on asjassepuutuva rahvusvahelise föderatsiooni täieõiguslik liige.

1.2 Iga soovi avaldav rahvuslik olümpiakomitee, kelle põhikiri on ROK-i poolt heaks kiidetud, saadab ROK-ile sellest koopia koos tunnustusetaotluse ja oma täidesaatva organi liikmete nimekirjaga; kõik kolm dokumenti peavad olema tõestatud kui ehtsad koopiad komitee presidendi ja peasekretäri poolt.

2 Iga rahvusliku olümpiakomitee põhikiri peab olema alati vastavuses Olümpiahartaga ja viimasele selgesõnaliselt viitama. Kui on kahtlusi rahvusliku olümpiakomitee põhikirja tähenduse või tõlgendamise suhtes või kui on olemas vasturääkivusi põhikirja ja Olümpiaharta vahel, jääb peale viimane.

3 Igasugustest hilisematest muudatustest ROK-i poolt juba kinnitatud põhikirjades tuleb viimasele teatada koos palvega need heaks kiita. ROK-ile tuleb saata koopiad nende koosolekute protokollidest, kus on toimunud liikmete valimised või asendamised. Kõikide dokumentide koopiate õigsust peavad kinnitama rahvusliku olümpiakomitee president ja peasekretär.

4 Rahvusliku olümpiakomitee üldkogu peab toimuma vähemalt kord aastas.

5 Rahvusliku olümpiakomitee täidesaatva organi liikmeid peab uuendama vähemalt iga nelja aasta järel üldkogu kokkutulekul, mille päevakorda on lülitatud sellise uuendamise punkt.

6 Rahvusliku olümpiakomitee liikmed, välja arvatud need, kes pühenduvad spordi administreerimisele, ei tohi oma funktsioonide täitmise eest vastu võtta mingisugust palka ega lisatasu. Küll aga võib katta nende reisi-, majutus- ja teised õigustatud kulutused, mis on tehtud nende kohustuste täitmisel.

7 Rahvuslikud olümpiakomiteed, kes kaotavad ajutiselt või lõplikult ROK-i tunnustuse, kaotavad seejärel ka kõik neile ROK-i poolt antud õigused, mis on üldjoontes järgmised:

7.1 kutsuda või esitleda end kui "rahvuslik olümpiakomitee";

7.2 kasutada oma olümpiaembleeme;

7.3 saada toetust olümpiasolidaarsuse programmi toimimisest;

7.4 võtta osa ROK-i juhitud või tema patronaazi all toimuvatest üritustest (kaasa arvatud regionaalsed mängud);

7.5 saata võistlejaid, võistkonna ametiisikuid ja muud võistkonnapersonali olümpiamängudele;

7.6 kuuluda ükskõik millisesse rahvuslike olümpiakomiteede assotsiatsiooni.

8 Rahvuslikud olümpiakomiteed täidavad järgmisi ülesandeid:

8.1 Nad koostavad, organiseerivad ja juhivad oma delegatsioone olümpiamängudel ja regionaalsetel, maailmajao või ülemaailmsetel kompleksvõistlustel, mis toimuvad ROK-i patronaazi all. Nad otsustavad sportlaste ülesandmise vastavalt rahvuslike föderatsioonide poolt tehtud ettepanekutele. Selline valik ei tohi rajaneda üksnes sportlase sportlikel tulemustel, vaid ka tema võimel olla oma maa sportivale noorsoole eeskujuks. Rahvuslikud olümpiakomiteed peavad kindlustama rahvuslike föderatsioonide poolt ettepandud nimekirjade igakülgse vastavuse Olümpiaharta sätetele.

8.2 Nad hoolitsevad oma delegatsiooni liikmete varustuse, transpordi ja majutuse eest. Nad sõlmivad delegatsiooni liikmete kasuks adekvaatse kindlustuslepingu, võttes arvesse surma, invaliidistumise ja haigestumise riski, meditsiinilised ja farmatseutilised kulutused ning vastutuse kolmandate osapoolte eest. Nad on vastutavad oma delegatsiooni liikmete käitumise eest.

8.3 Neil on ainuõigus ette kirjutada ja määrata riietus ja varustus, mida delegatsiooni liikmed kannavad või kasutavad olümpiamängudel ja kõikidel nendega seotud võistlustel ja tseremooniatel. Otsustamise ainuõigus ei laiene eririietusele ja -varustusele, mida nende delegatsiooni sportlased kannavad ja kasutavad tegelike võistluste ajal. Käesoleva reegli tähenduses piirdub eririietus ja -varustus sellise riietuse ja varustusega, mis on tunnustatud rahvusliku olümpiakomitee poolt, sest tänu oma eriomadustele mõjutab see riietus ja varustus oluliselt sportlaste sooritust. Mis tahes reklaam niisuguse eririietuse ja -varustuse suhtes tuleb esitada asjassepuutuvale rahvuslikule olümpiakomiteele heakskiitmiseks, kui see sisaldab mis tahes viite, väljendatud või juurdemõeldava, olümpiamängudele.

9 On soovitav, et rahvuslikud olümpiakomiteed:

9.1 organiseeriksid regulaarselt (kui võimalik, igal aastal) olümpiapäeva või -nädala eesmärgiga edendada olümpialiikumist;

9.2 lülitavad oma tegevusse kultuuri ja kunsti propageerimise spordi ja olümpismi valdkonnas;

9.3 osalevad olümpiasolidaarsuse programmides;

9.4 otsivad finantseerimise selliseid allikaid, mis võimaldaksid neil säilitada igas suhtes oma autonoomia. Fondide loomine peab olema kooskõlas Olümpiahartaga ning toimuma nii, et rahvusliku olümpiakomitee väärikust ja sõltumatust ei kahjustataks.

33. Rahvuslikud föderatsioonid

Selleks, et saada tunnustatud rahvusliku olümpiakomitee poolt ja aktsepteeritud kui selle liige, peab rahvuslik föderatsioon harrastama spetsiifilist ja reaalset sporditegevust, olema ROK-i poolt tunnustatud rahvusvahelise föderatsiooni liige ja korraldama oma tegevust nii, et see oleks vastavuses nii Olümpiaharta kui ka oma rahvusvahelise föderatsiooni eeskirjadega.

34. Rahvusliku olümpiakomitee maa ja nimetus

1 Väljend "maa" tähendab Olümpiahartas igasugust maad, riiki, territooriumi või viimase osa, mida ROK oma kindlates veendumustes käsitab kui tunnustatud rahvusliku olümpiakomitee tegevuspiirkonda.

2 Rahvusliku olümpiakomitee nimetus peab peegeldama vastava maa territoriaalset ulatust ja traditsioone ning olema heaks kiidetud ROK-i poolt.

35. Lipp, embleem ja hümn

Rahvusliku olümpiakomitee poolt kasutuselevõetud lipp, embleem ja hümn, mis on seotud tema tegevusega, kaasa arvatud olümpiamängud, peavad olema ROK-i Täitevkomitee poolt heaks kiidetud.

5. PEATÜKK - Olümpiamängud

I OLÜMPIAMÄNGUDE ORGANISEERIMINE JA HALDAMINE

36. Olümpiamängude pühitsemine*

1 Olümpiaadi mänge peetakse selle olümpiaadi esimesel aastal, mida nendega pühitsetakse.

2 Alates 1994. aastast, XVII taliolümpiamängude aastast, hakatakse selliseid mänge läbi viima teisel kalendriaastal pärast aastat, millega olümpiaad algab.

3 Olümpiamängude võõrustamise au usaldab ROK linnale, mis määratakse olümpialinnaks.

4 Enne olümpialinna valimist peavad kandideerivad linnad panema ROK-i Täitevkomiteele kinnitamiseks ette aja, millal olümpiamängud kavatsetakse pidada.

5 Olümpiamängude mittepidamine selle aasta jooksul, mil nad tuleks pidada, toob endaga kaasa olümpialinna õiguste tühistamise.

* AMETLIKUD SELGITUSED JA TÄIENDUSED REEGLILE 36

Olümpiaadi mängude ja taliolümpiamängude võistluste kestus ei tohi ületada 16 päeva. Kui võistlusi ei ole plaanitud pühapäevadele ja riiklikele pühadele, siis võib olümpiamängude kestust ROK-i Täitevkomitee heakskiitmisel vastavalt pikendada.

37. Olümpialinna valimine*

1 Ükskõik millise korraldajalinna valimine on ainult ROK eesõigus.

2 Linn võib taotleda Olümpiamängude korraldusõigust ainult sel juhul kui vastava maa rahvuslik olümpiakomitee on tema kandidatuuri heaks kiitnud. Taotluse Olümpiamängude korraldamiseks koos rahvusliku olümpiakomitee heakskiiduga peab ROKle esitama linna ametlik esindaja. Linna ametlik esindaja ja rahvuslik olümpiakomitee peavad garanteerima, et Olümpiamängud korraldatakse vastavalt ROK poolt esitatud tingimustele ja nii, et ROK korraldusega rahule jääb. Kui korraldajalinnaks kandideerib korraga ühe maa mitu linna, siis peab rahvuslik olümpiakomitee otsustama, milline neist esitab oma taotluse ROKle.

3 Linnad, kelle kandidatuur on rahvusliku olümpiakomitee poolt heaks kiidetud, peavad alluma antud reegli juurde kuuluvas ametlikus täienduses sätestatud tingimustele.

4 Olümpiamängude korraldamisõigust ei anta linnale enne, kui antud maa valitsus ei esita ROKle dokumenti, milles ta garanteerib ROKle, et antud maa austab ja peab kinni Olümpiahartast.

5 Iga linn, kes taotleb Olümpiamängude korraldamisõigust, peab kirjalikult kinnitama, et ta peab kinni ROK Täitevkomitee poolt korraldajalinnale esitatud tingimustest ning täidab ka tehnilisi normatiive, mida rahvusvaheline föderatsioon igale Olümpiamängude programmi kuuluvale spordialale esitatab. ROK Täitevkomitee määratleb toimimisviisi, mida korraldajalinnad järgima peavad.

6 Iga kandideeriv linn on kohustatud esitama ROK Täitevkomiteed rahuldavaid finantsgarantiisid. Selliseid garantiisid võib anda kas korraldajalinn ise, mingi kohalik, regionaalne või rahvuslik ühing, riik või mingi kolmas osapool. ROK teatab nõutavate garantiide vormi ja sisu vähemalt kuus kuud enne ROK istungjärku, kus Olümpiamängude toimumine määratakse.

7 Peale põhjalikku tutvumist hindamiskomisjoni aruandega kandidaatide kohta, toimub korraldajalinna valimine maal, kes ei ole antud Olümpiamängude korraldamiseks ühtegi kandidaati esitanud. Välja arvatud erandjuhud, toimub korraldajalinna valimine seitse aastat enne Olümpiamängude toimumist.

8 ROK sõlmib korraldajalinna ja antud maa rahvusliku olümpiakomiteega kirjaliku kokkuleppe, kus on detailselt määratletud kõik nende kohustused. Selline kokkulepe sõlmitakse kohe peale korraldajalinna valimist.

* AMETLIKUD SELGITUSED JA TÄIENDUSED REEGLILE 37

1 Rahvuslik olümpiakomitee kontrollib ja on kaasvastutav korraldajaks kandideeriva linna tegevuse eest alates päevast, mil linn esitab ROKle avalduse kandideerida Olümpiamängude korraldajalinnaks.

2 Kõik linnad, kes esitavad taotluse saada Olümpimängude korraldajalinnaks, peavad alluma kandidatuuri vastuvõtmise protseduuri nõuetele, mille täitmist kontrollib ROK Täitevkomitee, kes ühtlasi ka määrab sellise protseduuri täpsed detailid.

3 Olümpiamängude korraldajalinnaks kandideerivate linnade taotlused vaatab läbi korraldajalinnade määramiskomisjon.

4 ROK president määrab kaks määramiskomisjoni korraldajaks kandideerivate linnade kontrollimiseks. Nende koosseis, inter alia, on järgnev:

Olümpiaadi korral, kolm liiget, kes esindavad rahvusvahelisi föderatsioone; kolm liiget, kes esindavad rahvuslikke olümpiakomiteesid; neli ROK liiget; üks liige, kelle esitab Sportlaste Komisjon; üks liige, kes esindab Rahvusvahelist Paraolümpia Komiteed (IPC) ning spetsialistid, kelle nõuandeid vajalikuks peetakse; ja

Taliolümpiamängude korral, kaks liiget, kes esindavad rahvusvahelisi föderatsioone; kaks liiget, kes esindavad rahvuslikke olümpiakomiteesid; kolm ROK liiget; üks liige, kelle esitab Sportlaste Komisjon; üks liige, kes esindab Rahvusvahelist Paraolümpia Komiteed (IPC) ning spetsialistid, kelle nõuandeid vajalikuks peetakse.

Iga kandideerivate linnade määramiskomisjoni esimees peab olema üks ROK liikmetest. Need komisjonid uurivad kõiki esitatud linnade kandidatuure, kontrollivad planeeritavaid toimumiskohti ning esitavad ROKle iga kandidaadi kohta kirjaliku aruande hiljemalt kaks kuud enne ROK selle istungjärgu algust, kus valitalse Olümpiamängude korraldajalinn.
Sellise komisjoni ükski liige ei tohi olla selle maa kodanik, kus asub Olümpiamängude korraldajalinnaks kandideeriv linn.

5 Määramiskomisjoni aruande põhjal koostab ROK Täitevkomitee nimekirja linnadest, kes kandideerivad Olümpiamängude korraldajalinnaks, ning esitab selle ROK istungile, kes valib korraldajalinna.

38. Olümpiamängude läbiviimise koht

1 Kõik spordivõistlused peavad toimuma olümpialinnas, kui ta ei saa ROK-ilt õigust korraldada teatud võistlused teistes sama maa linnades või paikades. Mis tahes sellesisulise palve peab ROK-ile esitama kirjalikult enne kandideerivate linnade hindamise komisjoni visiiti. Ava- ja lõputseremooniad tuleb korraldada olümpialinnas endas.

2 Kui taliolümpiamängudel on geograafilistel või topograafilistel põhjustel võimatu korraldada teatud spordialasid või võistlusi olümpialinna maal, võib ROK erandkorras lubada nende pidamise naabermaal.

3 Rahvuslik olümpiakomitee, olümpiamängude organiseerimiskomitee ja olümpialinn peavad kindlustama, et olümpiamängude ajal ning nendele eelneval või järgneval nädalal ei toimuks olümpialinnas endas või selle lähemas ümbruses või teistes võistluspaikades ilma ROK-i Täitevkomitee nõusolekuta ühtki tähtsat rahvuslikku või rahvusvahelist kohtumist või spordisündmust.

39. Organiseerimiskomitee

1 ROK usaldab olümpiamängude organiseerimise nii olümpialinna maa rahvuslikule olümpiakomiteele kui ka olümpialinnale endale. Selleks otstarbeks moodustab rahvuslik olümpiakomitee organiseerimiskomitee, kes oma loomise hetkest hakkab suhtlema otseselt ROK-iga, kellelt ta saab juhendeid.

2 Organiseerimiskomiteel peab olema juriidilise isiku staatus.

3 Organiseerimiskomitee täitevorganisse peavad kuuluma:

- ROK-i liige või liikmed vastaval maal;
- rahvusliku olümpiakomitee president ja peasekretär;
- vähemalt üks liige, kes esindab olümpialinna ja on määratud selle poolt.

Täitevorganisse võivad samuti kuuluda avalike võimude esindajad ja teised juhtivad tegelased.

4 Moodustamisest likvideerimise lõpuni juhindub organiseerimiskomitee kogu oma tegevuses Olümpiahartast, lepingust, mis on sõlmitud ROK-i, rahvusliku olümpiakomitee ja olümpialinna vahel, ning ROK-i Täitevkomitee juhenditest.

5 Ettekirjutatud juhiste või võetud kohustuste rikkumise korral on ROK-il õigus igal ajal ja viivitamatult täide saates võtta olümpialinnalt, organiseerimiskomiteelt ja rahvuslikult olümpiakomiteelt ära olümpiamängude organiseerimise õigus olenemata sellega ROK-ile tekitatud kahjude kompenseerimisest.

40. Vastutus

Rahvuslik olümpiakomitee, organiseerimiskomitee ja olümpialinn on ühiselt ja üksikult vastutavad kõikide enesele individuaalselt või kollektiivselt võetud kohustuste täitmise eest, mis on seotud olümpiamängude organiseerimise ja korraldamisega, välja arvatud nende mängude organiseerimise ja korraldamise finantsvastutus, mille võtavad ühiselt ja üksikult enda kanda olümpialinn ja organiseerimiskomitee, kahjustamata mis tahes teise osapoole kohustusi, eriti neid, mis võivad tuleneda garantiidest, mis antakse reegli 37 punkti 6 kohaselt. ROK-ile ei tulene sellest mingit finantsvastutust.

41. Side rahvuslike olümpiakomiteede ja organiseerimiskomitee vahel*

1 Atašeed

1.1 Eesmärgiga hõlbustada organiseerimiskomitee ja rahvuslike olümpiakomiteede vahelist koostööd, võib iga rahvuslik olümpiakomitee pärast konsulteerimist organiseerimiskomiteega määrata ametisse atašee.

1.2 Atašee tegutseb organiseerimiskomitee ja oma rahvusliku olümpiakomitee vahendajana ja peab olema alalises kontaktis mõlema komiteega, et aidata lahendada reisi-, majutamis- ja muid probleeme.

1.3 Olümpiamängude ajal peab ata?ee olema kvoodiväliselt akrediteeritud oma rahvusliku olümpiakomitee delegatsiooni liikmena. Ata?ee ei pea olema võõrustava maa kodanik.

2 Delegatsioonijuhid

2.1 Olümpiamängude ajal vastutab rahvusliku olümpiakomitee võistlejate, ametiisikute ja muu võistkonnapersonali eest delegatsioonijuht, kelle nimetab tema rahvuslik olümpiakomitee ja kelle ülesanne - lisaks rahvusliku olümpiakomitee poolt talle määratud muudele funktsioonidele - on pidada sidet ROK-i, rahvusvaheliste föderatsioonide ja organiseerimiskomiteega.

2.2 Delegatsioonijuht elab olümpiakülas ja tal on juurdepääs meditsiini-, treening- ja võistlusrajatistele, samuti pressikeskustele ja olümpiapere hotellile.

3 Koordineerimiskomisjon

3.1 Eesmärgiga täiustada koostööd ROK-i, organiseerimiskomitee, rahvusvaheliste föderatsioonide ja rahvuslike olümpiakomiteede vahel, loob President võimalikult ruttu peale Olümpiamängude korraldajalinna määramist koordineerimiskomisjoni, kes juhib nimetatud osapoolte vahelisi töösuhteid. See komisjon, kuhu kuuluvad ROK-i, rahvusvaheliste föderatsioonide, rahvuslike olümpiakomiteede ja sportlaste esindajad, jälgib organiseerimiskomitee edusamme, abistab organiseerimiskomiteed, kontrollib ja omab ülevaadet Olümpiamängude korraldamisega seotud aruannetest ja aktidest, aitab hoida sidet ühelt poolt organiseerimiskomitee ja teiselt poolt ROK-i, rahvusvaheliste föderatsioonide ja rahvuslike olümpiakomiteede vahel, lahendab osapoolte vahel tekkivaid ükskõik milliseid erimeelsusi ja vaidlusi ning täidab ükskõik milliseid lisavolitusi, mida talle annab ROK-i Täitevkomitee.

3.2 Kui koordineerimiskomisjon teatab, et ei ole võimeline mingit probleemi lahendama või kui mõni osapool keeldub täitmast koordineerimiskomisjoni mingit otsust, esitab koordineerimiskomisjon ROK Täitevkomiteele vastavasisulise avalduse koos täieliku ülevaatega olukorrast; Täitevkomitee otsus antud asja kohta on lõplik.

3.3 Olümpiamängude ajal delegeeritakse koordineerimiskomisjoni ülesanded ROK-i Täitevkomiteele ja koordineerimiskomitee esimehele võib esitada kutse osaleda igapäevastel koordineerivatel koosolekutel organiseerimiskomiteega.

* AMETLIKUD SELGITUSED JA TÄIENDUSED REEGLILE 41

Koordineerimiskomisjonil on järgmised ülesanded:

1 Kindlustada, et kõik rahvusvahelised föderatsioonid ja rahvuslikud olümpiakomiteed oleksid täielikult informeeritud kõikidest arengutest, mis on seotud olümpiamängudega.

2 Kindlustada, et ROKi Täitevkomitee oleks täielikult informeeritud kõikidest organiseerimiskomitee, rahvusvaheliste föderatsioonide ja rahvuslike olümpiakomiteede poolt avaldatud arvamustest asjus, mis puudutavad olümpiamänge.

3 Pärast konsulteerimist ROKi Täitevkomitee ja organiseerimiskomiteega, selgitada välja valdkonnad, kus võib sisse seada tulusa rahvuslike olümpiakomiteede vahelise koostöö, eriti mis puudutab õhutransporti, veoseid, majutuskohtade rentimist lisaametiisikutele, protseduure piletite jaotamiseks rahvusvahelistele föderatsioonidele, rahvuslikele olümpiakomiteedele ja kindlaksmääratud reisibüroodele.

4 Pärast ROK-i Täitevkomitee heakskiitu soovitada organiseerimiskomiteele ja arutada temaga:

4.1 majutus- ja varustusküsimuste korraldamist olümpiakülas, võistluste ja treeningute toimumiskohti;

4.2 osavõtukulutusi, organiseerimiskomitee poolt pakutavat majutust ning muid teenuseid;

4.3 osavõtjate ja ametiisikute transpordi- ja majutustingimusi ning teisi küsimusi, mis võivad tema arvates olla seotud võistlejate ja ametiisikute heaoluga.

5 Kontrollida võistlus-, treening- ja teisi rajatisi ning teha ettekanne ROK-i Täitevkomiteele probleemide kohta, mida ta ise ei suuda lahendada.

6 Kooskõlastada delegatsioonijuhtide seisukohti organiseerimiskomiteega.

7 Moodustada ROK Täitevkomitee heakskiidul vastavad töögrupid, kes tegelevad Olümpiamängude organiseerimise spetsiifiliste valdkondadega ja kes esitavad koordineerimiskomisjonile aruandeid soovitatavate parenduste kohta komisjoni töös.

8 Pärast olümpiamänge teha analüüs mängude organiseerimise kohta ja esitada see ROK-i Täitevkomiteele.

42. Olümpiaküla*

1 Eesmärgiga koondada kõik võistlejad, võistkondade ametiisikud ja muu võistkonnapersonal ühte kohta, teeb organiseerimiskomitee olümpiaküla kättesaadavaks vähemalt kaks nädalat enne avatseremooniat ja jätab selle avatuks kolmanda päevani pärast olümpiamängude lõputseremooniat; taliolümpia puhul on küla kättesaadav vastavalt kaheksa päeva enne avatseremooniat ja mitte kauem kui kolm päeva peale lõputseremooniat. Olümpiaküla peab vastama nõudmistele, mis on esitatud ROK-i Täitevkomitee poolt väljaantud "Olümpiaküla juhis".

2 ROK-i Täitevkomitee on kehtestanud olümpiakülla majutatud võistkonna ametiisikute ja muu võistkonnapersonali kvoodid, mis on ära toodud "Spordivõistluste ja akrediteerimise kirjendite juhis".

* AMETLIKUD SELGITUSED JA TÄIENDUSED REEGLILE 42

1 Kui ROK volitab organiseerimiskomiteed korraldama võistlusi teistes kohtades peale olümpialinna, võib ROK-i Täitevkomitee nõuda organiseerimiskomiteelt võistlejate, võistkonna ametiisikute ja muu võistkonnapersonali varustamist ametlike majutuskohtadega vastavas paigas või selle lähedal samadel tingimustel, mis on näidatud eespool.

2 Organiseerimiskomitee kannab kõik võistlejate, võistkonna ametiisikute ning muu võistkonnapersonali toitlustamis- ja majutuskulud olümpiakülas, samuti nende kohaliku transpordi kulud.

43. Olümpiamängude programmi kuuluvaid spordialasid juhtivate rahvusvaheliste föderatsioonide ruumid ja rajatised

Olümpiamängude puhul peab organiseerimiskomitee omal kulul tagama rahvusvahelistele föderatsioonidele, kelle hallatud spordialad on arvatud nende mängude programmi, kõik ruumid ja rajatised, mis on vajalikud tehnilise iseloomuga küsimuste lahendamiseks.
Peale selle peab organiseerimiskomitee tagama rahvusvahelistele föderatsioonidele nende palvel ja kulul ning eeldusel, et ROK-i Täitevkomitee on selle heaks kiitnud, administratiivsed ja tehnilised rajatised ning majutusruumid, mis võimaldaksid neil korraldada oma kongresse ja teisi kokkutulekuid olümpialinnas.

44. Kultuuriprogramm*

1 Organiseerimiskomitee peab organiseerima kultuuriürituste programmi, mis tuleb esitada ROK-i Täitevkomiteele eelnevaks heakskiitmiseks.

2 See programm peab teenima harmooniliste suhete, vastastikuse arusaamise ja sõpruse tugevdamist osavõtjate ja teiste olümpiamänge külastajate vahel.

* AMETLIKUD SELGITUSED JA TÄIENDUSED REEGLILE 44

1 Kultuuriprogramm peab sisaldama:

1.1 kultuuriüritusi, mis on organiseeritud olümpiakülas ja sümboliseerivad inimkultuuri universaalsust ja mitmekesisust;

1.2 teisi sama eesmärgiga üritusi, mis on organiseeritud peamiselt olümpialinnas ja kus teatud arv tasuta kohti on reserveeritud ROK-i poolt akrediteeritud osavõtjatele.

2 Kultuuriprogramm peab katma vähemalt kogu perioodi, mil olümpiaküla on avatud.

II OLÜMPIAMÄNGUDEL OSALEMINE

45. Osalemisreeglistik*

Et olla kõlblik olümpiamängudel osalemiseks, peab võistleja täielikult nõustuma Olümpiahartaga, samuti asjassepuutuva rahvusvahelise föderatsiooni reeglitega, mis on ROK-i poolt heaks kiidetud. Ta peab olema üles antud oma rahvusliku olümpiakomitee poolt. Olümpiamängudel peavad kõik võistlejad:

- austama ausa mängu ja vägivallatuse vaimu ja spordiväljakutel vastavalt käituma;
- hoiduma kasutamast aineid ja menetlusi, mis on ROK-i või rahvusvaheliste föderatsioonide reeglitega keelatud;
- austama ja täitma kõigis aspektides ROK-i meditsiinireeglistikku.

* AMETLIKUD SELGITUSED JA TÄIENDUSED REEGLILE 45

1 Iga rahvuslik föderatsioon koostab oma spordialale osalemiskriteeriumid kooskõlas Olümpiahartaga. Need kriteeriumid tuleb esitada ROK-i Täitevkomiteele heakskiitmiseks.

2 Osalemiskriteeriumide rakendamise kohustus lasub rahvusvahelistel föderatsioonidel, nende liikmeks olevatel föderatsioonidel ja rahvuslikel olümpiakomiteedel nende vastavates vastutusvaldkondades.

3 Ükski olümpiamängudel osalev sportlane ei tohi olümpiamängude ajal lubada kasutada oma isikut, nime, pilti või sportlikku sooritust reklaami eesmärgil, välja arvatud juhul kui ROK Täitevkomitee seda lubab.

4 Võistleja olümpiamängudele ülesandmine või tema osalemine ei tohi sõltuda mingitest finantskaalutlustest.

46. Võistlejate kodakondsus*

1 Iga olümpiamängudel võistleja peab olema teda üles andva rahvusliku olümpiakomitee maa kodanik.

2 Kõik vaidlused, mis on seotud selle maa kindlaksmääramisega, mida võistleja võib esindada olümpiamängudel, lahendab ROK-i Täitevkomitee.

* AMETLIKUD SELGITUSED JA TÄIENDUSED REEGLILE 46

1 Võistleja, kes on üheaegselt kahe või enama maa kodanik, võib esindada neist ainult ühte omal valikul. Kui võistleja on esindanud olümpiamängudel, maailmajao või regionaalsetel mängudel või asjassepuutuva rahvusvahelise föderatsiooni poolt tunnustatud maailma- või regionaalsetel meistrivõistlustel ühte maad, siis ei tohi ta mõnda teist maad enam esindada, kui ta ei vasta tingimustele, mis on toodud allpool punktis 2 ja puudutavad isikuid, kes on muutnud oma kodakondsust või omandanud uue kodakondsuse.

2 Võistleja, kes on esindanud olümpiamängudel, maailmajao või regionaalsetel mängudel või asjassepuutuva rahvusvahelise föderatsiooni poolt tunnustatud maailma- või regionaalsetel meistrivõistlustel ühte maad ja on muutnud oma kodakondsust või omandanud uue kodakondsuse, ei tohi kolm aastat pärast sellist kodakondsuse muutmist või uue kodakondsuse omandamist olümpiamängudel esindada oma uut maad. Seda perioodi võib asjassepuutuvate rahvuslike olümpiakomiteede ja rahvusvahelise föderatsiooni kokkuleppel ning ROK-i Täitevkomitee heakskiidul lühendada või isegi tühistada.

3 Kui ühinenud riik, provints või ülemeredepartemang, maa või asumaa omandab sõltumatuse või kui maa liidetakse teise maa koosseisu piiride muutmise tõttu või kui ROK tunnustab uut rahvuslikku olümpiakomiteed, võib võistleja jätkata selle maa esindamist, kuhu ta kuulub või kuulus. Soovi korral võib ta esindamiseks valida oma maa või olla olümpiamängudele üles antud oma uue rahvusliku olümpiakomitee poolt, kui selline on olemas. Sellise erivaliku võib teha ainult üks kord.

4 Kõikidel teistel juhtudel, mida pole selgesõnaliselt mainitud käesolevates selgitustes, eriti neil puhkudel, kui võistleja peaks esindama maad, mille kodanik ta ei ole, või kui tal tuleks valida, millist maad ta kavatseb esindada, võib kõik üldise ja individuaalse iseloomuga otsused teha ROK-i Täitevkomitee, seda eriti spetsiifiliste nõuete küsimuses, mis on seotud võistlejate rahvuse, kodakondsuse ja alalise elukohaga, kaasa arvatud igasugune ooteperiood.

47. Vanusepiirang

Olümpiamängudel ei saa olla võistlejatele vanusepiiranguid peale nende, mis tervislike põhjuste tõttu on ette kirjutatud rahvusvahelise föderatsiooni võistlusmäärustes.

48. Meditsiinireeglistik

1. ROK kehtestab meditsiinireeglistiku, kus muu hulgas nähakse ette dopingu kasutamise keeld, seatakse sisse keelatud ravimite ja menetluste klasside nimekiri, nähakse ette võistlejate kohustus alluda meditsiinilisele kontrollile ja läbivaatusele ning sätestatakse sanktsioonid, mida rakendatakse sellest meditsiinireeglistikust üleastumise korral. Meditsiinireeglistik hõlmab samuti sätteid, mis on seotud sportlaste meditsiinilise teenindamisega; seda rakendatakse kõikide olümpiamängudest osavõtjate suhtes.

2. ROK-i president nimetab ametisse Meditsiinikomisjoni, kelle volituste hulka kuuluvad järgmised kohustused:

2.1. töötada välja ROK-i meditsiinireeglistik ja esitada see ROK-i Täitevkomiteele kinnitamiseks;
2.2 vastavalt ROK-i Täitevkomitee juhenditele täita ROK-i meditsiinireeglistikku.

3. Meditsiinikomisjoni liikmed ei tohi olümpiamängudel tegutseda meditsiinialal ühegi rahvusliku olümpiakomitee delegatsiooni teenistuses ega osaleda diskussioonidel, mis on seotud nende rahvusliku olümpiakomitee delegatsiooni liikmete poolse ROK meditsiinireeglistiku eiramisega.

49. Ülesandmised*

1 Võistlejaid võivad olümpiamängudele üles anda ainult ROK-i poolt tunnustatud rahvuslikud olümpiakomiteed. Ülesandmiste lõpliku aktsepteerimise õigus on ROK-i Täitevkomiteel.

2 Ülesandmiste esitamisel lähtub rahvuslik olümpiakomitee ainult rahvuslike föderatsioonide soovitustest. Kui rahvuslik olümpiakomitee need heaks kiidab, eraldab ta need nimekirjad organiseerimiskomiteele. Organiseerimiskomitee peab kinnitama nende kättesaamist. Rahvuslikud olümpiakomiteed peavad kontrollima rahvuslike föderatsioonide poolt soovitatud nimekirjade kehtivust ja kindlustama, et kedagi ei ole välja jäetud rassilistel, usulistel või poliitilistel põhjustel või muude diskrimineerimisvormide tõttu.

3 Rahvuslikud olümpiakomiteed saadavad olümpiamängudele ainult selliseid võistlejaid, kelle ettevalmistus on kõrgetasemeliseks rahvusvaheliseks võistluseks küllaldane. Rahvuslik föderatsioon võib oma rahvusvahelise föderatsiooni kaudu pöörduda ROK-i Täitevkomitee poole, kui ta on ülesandmiste asjus tehtud rahvusliku olümpiakomitee otsuse vastu.

* AMETLIKUD SELGITUSED JA TÄIENDUSED REEGLILE 49

1 Olümpiamängudeks esitatavate sportlaste ülesandmiste menetlused ja tähtajad on ära toodud ROK Täitevkomitee poolt kinnitatud "Spordivõistluste ja akrediteerimise kirjendite juhis".

2 Kõik ülesandmised peavad olema trükitud spetsiaalsele ROK-i Täitevkomitee poolt kinnitatud plangile ja olema saadetud nii mitmes eksemplaris, kui on määranud organiseerimiskomitee.

3 Olümpiamängudel osalemise eeltingimusena peab iga võistleja nõustuma kõikide Olümpiahartas sisalduvate nõuetega ja tema spordiala haldava rahvusvahelise föderatsiooni reeglitega. Võistleja peab olema rahvusvahelise föderatsiooni poolt nõutavalt kvalifitseeritud. Rahvuslik olümpiakomitee, kes võistleja üles annab, tagab omal vastutusel, et võistleja on täielikult tuttav Olümpiaharta ja ROK-i meditsiinikoodeksiga ning täidab neid.

4 Juhul, kui maal ei ole mõne spordiala rahvuslikku föderatsiooni, kuid on tunnustatud rahvuslik olümpiakomitee, võib viimane esitada sellise spordiala võistlejaid olümpiamängudele individuaalselt tingimusel, et ROK-i Täitevkomitee ja seda spordiala haldav rahvusvaheline föderatsioon selle heaks kiidavad.

5

5.1 Ülesandmisplank peab sisaldama osalemistingimuste teksti ja järgmise deklaratsiooni, mille võistlejad peavad alla kirjutama:

"Saades aru, et võistlejana olümpiamängudel osalen ma püsiva rahvusvahelise ja ajaloolise tähtsusega sündmuses, ja silmas pidades minu osalemise aktsepteerimist selles, luban ma olümpiamängude ajal end filmida, näidata televisioonis, fotografeerida ja muul viisil jäädvustada tingimustel ja eesmärkidel, mis Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) nüüd või tulevikus olümpiamängude ja olümpialiikumise edendamise suhtes heaks kiidab.
Samuti nõustun ma kinni pidama hetkel kehtivast Olümpiahartast ja iseäranis Olümpiaharta sätetest, mis puudutavad kõlblikkust osalemiseks olümpiamängudel (kaasa arvatud reegel 45 ja selle ametlikud selgitused), ROK-i meditsiinikoodeksist (reegel 48 ja selle ametlikud selgitused), massiteabevahendeid (reegel 59 ja selle ametlikud selgitused) ja kaubamärkide lubatavat identifitseerimist olümpiamängudel kantaval riietusel ja kasutataval varustusel (reegli 61 ametlike selgituste punkt 1).
Rahvuslik olümpiakomitee ja rahvuslik spordialaliit on juhtinud asjakohastele reeglitele minu tähelepanu."

5.2 Samale plangile kirjutavad alla ka asjassepuutuv rahvuslik föderatsioon ja rahvuslik olümpiakomitee, kes tagavad, et võistleja tähelepanu on pööratud kõigile asjassepuutuvatele reeglitele.

5.3 Ülesandmisplank peab sisaldama osalemistingimuste teksti ning järgmise deklaratsiooni, millele peavad alla kirjutama treenerid, teised võistkonna ettevalmistajad ja ametiisikud.

"Saades aru, et treenerina/ametiisikuna olümpiamängudel osalen ma püsiva rahvusvahelise ja ajaloolise tähtsusega sündmuses, ja silmas pidades minu osalemise aktsepteerimist selles, luban ma olümpiamängude ajal end filmida, näidata televisioonis, fotografeerida ja mingil muul viisil jäädvustada tingimustel ja eesmärkidel, mis Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) nüüd või tulevikus olümpiamängude ja olümpialiikumise edendamise suhtes heaks kiidab.
Samuti nõustun ma kinni pidama hetkel kehtivast Olümpiahartast ja iseäranis Olümpiaharta sätetest, mis puudutavad kõlblikkust osalemiseks olümpiamängudel (kaasa arvatud reegel 45 ja selle ametlikud selgitused), ROK-i meditsiinikoodeksit (reegel 48 ja selle ametlikud selgitused), massiteabevahendeid (reegel 59 ja selle ametlikud selgitused) ja kaubamärkide lubatavat identifitseerimist olümpiamängudel kantaval riietusel ja kasutataval varustusel (reegli 61 ametlike selgituste punkt 1) ja arbtraazi Spordi Arbitraazikohtus (reegel 74).
Rahvuslik olümpiakomitee ja minu rahvuslik spordialaliit on juhtinud asjakohastele määrustele minu tähelepanu".

6 Ülesandmised on kehtivad vaid siis, kui ülatoodud tingimused on täidetud.

7 Nõudeile vastavalt ülesantud delegatsiooni, võistkonna või individuaalvõistleja loobumine ilma ROK-i Täitevkomitee nõusolekuta loetakse Olümpiaharta rikkumiseks ja toob kaasa distsiplinaarmeetmed.

8 Ilma Täitevkomitee vastava otsuseta ja ilma vastava kirjaliku märkuseta korraldajalinna lepingus, on olümpiaadil osalevate sportlaste arv maksimaalselt kümme tuhat (10 000) ja ametnike arv maksimaalselt viis tuhat (5 000).

50. Olümpiaharta rikkumine

ROK-i Täitevkomitee võib tühistada iga Olümpiaharta vastu eksinud isiku akrediteeringu Veel enam, eksinud võistleja või võistkond diskvalifitseeritakse ja ta kaotab mis tahes saavutatud positsiooni eelised; iga tema poolt võidetud medal, samuti ükskõik milline talle antud diplom võetakse ära.

III OLÜMPIAMÄNGUDE PROGRAMM

51. Olümpiaspordialad

Olümpiaspordialadeks loetakse spordialasid, mida haldavad järgmised rahvusvahelised föderatsioonid:

1 olümpiaadi mängud:

- Rahvusvaheline Amatöörkergejõustiku Föderatsioon (IAAF);
- Rahvusvaheline Sõudeföderatsioon (FISA);
- Rahvusvaheline Sulgpalliföderatsioon (IBF);
- Rahvusvaheline Pesapalli Assotsiatsioon (IBA)
- Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon (FIBA);
- Rahvusvaheline Amatöörpoksi Assotsiatsioon (AIBA);
- Rahvusvaheline Aerutamisföderatsioon (FIC);
- Rahvusvaheline Jalgrattaliit (UCI);
- Rahvusvaheline Ratsutamisföderatsioon (FEI);
- Rahvusvaheline Vehklemisföderatsioon (FIE);
- Rahvusvaheline Jalgpalliföderatsioonide Assotsiatsioon (FIFA);
- Rahvusvaheline Võimlemisföderatsioon (FIG);
- Rahvusvaheline Tõstespordiföderatsioon (IWF);
- Rahvusvaheline Käsipalliföderatsioon (IHF);
- Rahvusvaheline Maahokiföderatsioon (FIH);
- Rahvusvaheline Judoföderatsioon (IJF);
- Rahvusvaheline Amatöörmaadluse Föderatsioon (FILA);
- Rahvusvaheline Amatöörujumise Föderatsioon (FINA);
- Rahvusvaheline Moodsa Viievõistluse Liit (UIMP);
- Rahvusvaheline Tenniseföderatsioon (ITF);
- Rahvusvaheline Lauatenniseföderatsioon (ITTF);
- Rahvusvaheline Laskespordi Föderatsioon (ISSF);
- Rahvusvaheline Vibuspordiföderatsioon (FITA);
- Rahvusvaheline Triatloni Liit (ITU)
- Rahvusvaheline Purjespordi Föderatsioon (ISAF)
- Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon (FIVB);
- Rahvusvaheline Purjespordiliit (IYRU);

2 taliolümpiamängud:

- Rahvusvaheline Laskesuusatamise Föderatsioon (IBU);
- Rahvusvaheline Bobisõidu- ja Kelgutamisföderatsioon (FIBT);
- Ülemaailmne Curlinguföderatsioon (WCF);
- Rahvusvaheline Jäähokiföderatsioon (IIHF);
- Rahvusvaheline Kelguspordi Föderatsioon (FIL);
- Rahvusvaheline Uisutamisliit (ISU);
- Rahvusvaheline Suusaföderatsioon (FIS).

52. Spordiprogramm, spordialade, distsipliinide ja võistlusalade lülitamine programmi

ROK koostab olümpiamängude programmi, mis sisaldab ainult olümpiaspordialasid.

1 Olümpiamängude programmi lülitatud olümpiaspordialad

1.1 Et olla lülitatud olümpiamängude programmi, peab olümpiaspordiala vastama järgmistele kriteeriumidele:

1.1.1 olümpiaadi mängude programmi võib lülitada ainult spordialasid, mida laialdaselt harrastavad mehed vähemalt seitsmekümne viiel maal ja neljas maailmajaos ning naised vähemalt neljakümnel maal ja kolmes maailmajaos;

1.1.2 taliolümpiamängude programmi võib lülitada spordialasid, mida laialdaselt harrastatakse vähemalt kahekümne viiel maal ja kolmes maailmajaos;

1.1.3. Olümpiamängude programmi lülitatakse spordialad, kus rakendatakse Olümpialiikumise Dopinguvastast Koodeksit ja eriti kus viiakse läbi võistlusvälist dopingukontrolli vastavalt Ülemaailmse Dopinguvastase Agentuuri määrustikule.

1.1.4. spordiala lülitatakse olümpiamängude programmi vähemalt seitse aastat enne konkreetseid olümpiamänge, mille suhtes ei ole seejärel lubatud teha mingeid muudatusi.

2 Distsipliinid

2.1 Distsipliinil, mis on ühest või mitmest võistlusalast koosneva olümpiaspordiala haru, peab olümpiamängude programmi lülitamiseks olema tunnustatud rahvusvaheline seisund.

2.2 Distsipliinide programmilülitamise standardid on samad, mida nõutakse olümpiaspordialade programmi lülitamisel.

2.3 Distsipliin lülitatakse programmi vähemalt seitse aastat enne konkreetseid olümpiamänge, mille suhtes ei ole seejärel lubatud teha mingeid muudatusi.

3 Võistlusalad

3.1 Võistlusala, mis on olümpiaspordialal või ühes selle distsipliinidest peetav võistlus, mille tulemuseks on paremusjärjestus, toob kaasa autasustamise medalite ja diplomitega.

3.2 Et olla lülitatud olümpiamängude programmi, peab võistlusaladel olema tunnustatud rahvusvaheline seisund nii arvuliselt kui geograafiliselt levikult ning need peavad olema vähemalt kaks korda lülitatud maailma või maailmajao meistrivõistluste programmi.

3.3 Olümpiamängude programmi saab lülitada ainult võistlusalasid, mida mehed harrastavad vähemalt viiekümnel maal ja kolmes maailmajaos ning naised vähemalt kolmekümne viiel maal ja kolmes maailmajaos.

3.4 Võistlusalad lülitatakse programmi neli aastat enne konkreetseid olümpiamänge, mille suhtes ei ole seejärel lubatud teha mingeid muudatusi.

4 Spordialade, distsipliinide ja võistlusalade programmi lülitamise kriteeriumid

4.1 Et kuuluda Olümpiamängude programmi, peab iga spordiala, distsipliin või võistlusala vastama käesolevas reeglis täpsustatud tingimustele.

4.2 Spordialad, distsipliinid või võistlusalad, kus sooritus sõltub olulisel määral mehaanilisest tõukejõust, ei ole aktsepteeritavad.

4.3 Kui ROK ei otsusta vastupidiselt, ei või üksainus võistlusala kaasa tuua üheaegselt nii individuaalset kui ka võistkondlikku paremusjärjestust.

4.4 Olümpiamängude programmi lülitatud spordialad, distsipliinid või võistlusalad, mis enam ei vasta käesoleva reegli kriteeriumidele, võivad sellest hoolimata teatud erandjuhtudel jääda ROK-i otsuse põhjal olümpiatraditsioonide jätkamiseks programmi.

5 Rahvusvaheliste föderatsioonide olümpiamängudel osalemise teated

Rahvusvahelised föderatsioonid, kes haldavad spordialasid, mis on lülitatud olümpiamängude programmi, peavad ROK-ile kinnitama oma osavõttu vastavatest olümpiamängudest mitte hiljem, kui ROK-i istungjärgu ajal, mis valib nende mängude olümpialinna.

6 Distsipliini või võistlusala erandlik programmilülitamine

Erandjuhtudel, vastavalt asjassepuutuva rahvusvahelise föderatsiooni ja organiseerimiskomitee kokkuleppele, võib ROK kalduda kõrvale ajalistest piirangutest, mis on toodud eespool punktides 2 ja 3, ning lülitada distsipliini või võistlusala konkreetse olümpiaadi olümpiamängude programmi.

7 Spordiala, distsipliini või võistlusala programmi võtmise või sellest väljajätmise pädevus

Spordiala programmi võtmine või sellest väljajätmine kuulub ROK-i istungjärgu pädevusse. Distsipliini või võistlusala programmi võtmine või sellest väljajätmine kuulub ROK-i Täitevkomitee pädevusse.

53. Olümpiamängude programm

1 Olümpiamängude programmi peab kuuluma vähemalt viisteist olümpiaspordiala. See nõutud miinimum ei kehti taliolümpiamängude suhtes.

2 Kõikide olümpiamängude järel vaatab ROK olümpiamängude programmi uuesti läbi.

3 Igal sellisel läbivaatamisel võib spordialade, distsipliinide või võistlusalade programmi võtmise tingimusi revideerida ja spordiala, distsipliini või võistlusala programmi võtmise või sellest väljajätmise otsustavad ROK-i kompetentsed organid.

54. Rahvusvaheliste föderatsioonide organiseeritud kvalifikatsioonivõistlused

1 Teatud spordialadel võivad rahvusvahelised föderatsioonid organiseerida kvalifikatsioonivõistlusi või mingil muul viisil piirata võistlejate osavõttu, eriti võistkondade arvu olümpiamängude võistkondlikel aladel.

2 Piirangute ja kvalifikatsioonivõistluste süsteemid alluvad Olümpiaharta sätetele selles ulatuses, mille määrab ROK-i Täitevkomitee. Kvalifitseerimiseeskiri peab olema esitatud heakskiitmiseks ROK-i Täitevkomiteele. ROK informeerib rahvuslikke olümpiakomiteesid kõikides küsimustes, mis puudutavad rahvusvaheliste föderatsioonide organiseeritud kvalifikatsioonivõistlusi.

3 Reeglid 59, 69 ja 70 ei ole rakendatavad kvalifikatsioonivõistluste suhtes.

55. Organiseerimiskomitee organiseeritud eelolümpiavõistlused

1 Kooskõlas ROK-i Täitevkomiteele heakskiitmiseks esitatud eeskirjaga võib organiseerimiskomitee organiseerida eelolümpiavõistlusi, mille eesmärgiks on järele proovida spordirajatisi, mida kasutatakse olümpiamängudel.

2 Eelolümpiavõistlused peavad igal spordialal toimuma asjassepuutuva rahvusvahelise föderatsiooni tehnilise järelevalve all.

3 Eelolümpiavõistlused alluvad Olümpiaharta sätetele ROK-i Täitevkomitee poolt määratud ulatuses.

56. Olümpiamängudel osalemine*

ROK-i Täitevkomitee fikseerib ülesandmiste arvu pärast konsulteerimist asjassepuutuvate rahvusvaheliste föderatsioonidega kaks aastat enne Olümpiamängude toimumist.

* AMETLIKUD SELGITUSED JA TÄIENDUSED REEGLILE 56

1 Individuaalvõistlusaladel ei tohi ülesandmiste arv ületada maailmameistrivõistlusteks ettenähtud võistlejate arvu ja ühelgi võistlusalal ei tohi see ületada kolme ühe maa kohta. ROK-i Täitevkomitee võib teha erandi mõne talispordiala suhtes.

2 Võistkondlikel spordialadel ei tohi võistkondade arv ületada kahtteistkümmend kummalegi soole ja olla mitte vähem kui kaheksa võistkonda.

3 Eesmärgiga kindlustada mõningatel individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel õiglane varuvõistlejate arvu jaotus ja võttes arvesse fakti, et mõnel teisel spordialal on igalt maalt võistlusala kohta lubatud üks ülesandmine ilma igasuguse varuta, võib ROK-i Täitevkomitee pärast konsulteerimist asjassepuutuvate rahvusvaheliste föderatsioonidega suurendada või vähendada varuvõistlejate arvu.

57. Tehniline korraldus*

1 Olümpiamängude tehnilise korraldusega seotud küsimustes, kaasa arvatud võistluste ajagraafik, peab organiseerimiskomitee konsulteerima asjassepuutuvate rahvusvaheliste föderatsioonidega. Ta peab tagama, et eri olümpiaspordialasid koheldaks ja haarataks kaasa võrdväärselt.

2 Lõpliku otsuse võistlusalade ajagraafiku ja päevakavade suhtes langetab ROK-i Täitevkomitee. Pärast konsulteerimist organiseerimiskomiteega antakse kõikide võistlusalade läbiviimine otseselt vastutada asjassepuutuvatele rahvusvahelistele föderatsioonidele.

3 Iga rahvusvaheline föderatsioon vastutab oma spordiala tehnilise kontrolli ja juhtimise eest; kõik võistlus- ja treeningpaigad ning kogu spordiinventar peavad vastama tema eeskirjadele.

4 Hiljemalt kolm aastat enne olümpiamängude avamist peavad rahvusvahelised föderatsioonid pärast konsulteerimist organiseerimiskomiteega informeerima ROK-i ja rahvuslikke olümpiakomiteesid tehniliste seadmete, spordiinventari ja -varustuse valikust, mida kasutatakse olümpiamängudel. Rahvusvaheline föderatsioon võib nõuda, et vastavalt ROKi Täitevkomitee juhendile, peab nimetatud spordiinventari tootma üks või mitu konkreetset firmat.

5 Asjassepuutuva rahvusvahelise föderatsiooni soovituse alusel ROK-i Täitevkomitee poolt määratud üldarvu piirides nimetab rahvusvaheline föderatsioon igal spordialal vajalikud tehnilised ametiisikud (kohtunikud, vanemkohtunikud, ajamõõtjad, inspektorid) ja apellatsioonižürii. Need täidavad oma ülesandeid vastavuses selle rahvusvahelise föderatsiooni juhtnööridega ja koordineeritult organiseerimiskomiteega.

6 Ükski otsuse vastuvõtmisel osalenud ametiisik ei tohi olla selle zürii liige, kes lahendab otsuse suhtes tekkinud vaidlust.

7 Žüriide otsustest tuleb teatada ROK-i Täitevkomiteele nii kiiresti kui võimalik.

8 Žüriid otsustavad oma spordiala kõik tehnilised küsimused ja nende otsused, kaasa arvatud nendega seotud sanktsioonid, ei kuulu edasikaebamisele, kuid ei välista edaspidiseid meetmeid ja sanktsioone, mida võib rakendada ROK-i Täitevkomitee või istungjärk.

9 Organiseerimiskomitee peab tagama olümpiakülast eraldi rajatised kõikide rahvusvaheliste föderatsioonide poolt nimetatud tehniliste ametiisikute majutamiseks. Tehnilisi ametiisikuid ja žüriide liikmeid ei tohi majutada olümpiakülla. Nad ei kuulu rahvuslike olümpiakomiteede delegatsioonidesse ja on vastutavad ainult oma rahvusvahelise föderatsiooni ees.

* AMETLIKUD SELGITUSED JA TÄIENDUSED REEGLILE 57

1 Tehnilised sätted, mis puudutavad rahvusvahelisi föderatsioone olümpiamängudel

Rahvusvahelistel föderatsioonidel on järgmised õigused ja kohustused:

1.1 Kehtestada oma spordialadel, distsipliinidel ja võistlusaladel tehnilised eeskirjad, mis hõlmavad, kuid ei piirdu nendega, tulemuste normatiive, varustuse, vahendite ja rajatiste tehnilisi iseloomustusi, tehniliste liikumiste, harjutuste või mängude reegleid, tehnilise diskvalifitseerimise eeskirju ning kohtunikutegevuse ja ajamõõtmise reegleid.

1.2 Kindlaks määrata olümpiavõistluste lõplikud tulemused ja paremusjärjestus.

1.3 Alludes ROK-i võimule, teostada olümpiamängude võistluste ja treeningute ajal tehnilist jurisdiktsiooni oma spordialade võistlus- ja treeningpaikades.

1.4 Asjassepuutuva rahvusvahelise föderatsiooni ettepanekul valida ROK-i poolt määratud üldarvu piirides vanemkohtunikke, kohtunikke ja teisi tehnilisi ametiisikuid võõrustavalt maalt ja välismaalt. Teistest maadest peale võõrustava maa tulnud vanemkohtunike, kohtunike ja teiste tehniliste ametiisikute majutuse, transpordi ja vormiriietuse peale tehtud kulutused tasub organiseerimiskomitee.

1.5 Kooskõlastatult organiseerimiskomiteega delegeerida kaks esindajat oma spordiala rajatiste ja vahendite ülesseadmise ajal jälgima, et nende reegleid oleks arvestatud, ja kontrollima tehniliste ametiisikute ning kohtunike majutuse, toitlustamise ja transpordi tingimusi.

1.5.1 Igast rahvusvahelisest föderatsioonist peavad kaks delegaati olema kohal vähemalt viis päeva enne oma spordiala esimese võistlusala algust, et korraldada kõik vajalik, mis puudutab ülesandmisi.

1.5.2 Selliste delegaatide õigustatud kulutused sel perioodil ja kuni olümpiamängude lõpuni (äriklassi lennupiletite maksumus, kui lennu pikkus ületab 2500 km, või II klass, kui lennu pikkus ei ulatu 2500 km-ni, toit ja öömaja) tasub organiseerimiskomitee.

1.5.3 Erandjuhtudel, kui tehnilistel põhjustel on vajalik delegaatide kohalolek või lisavisiitide organiseerimine, tuleb kohesed korraldused teha organiseerimiskomiteel pärast seda, kui ta on asjast teatanud ROK-ile. Lahkarvamuste korral langetab otsuse ROK-i Täitevkomitee.

1.6 Kindlustada, et kõik võistlejad täidaksid Olümpiaharta reeglite 59 ja 61 sätteid.

1.7 ROK-i ja rahvuslike olümpiakomiteede egiidi all jälgida enne olümpiamänge (eelvõistlustel) ja olümpiamängude ajal ROK-i reeglite täitmist selles, mis puutub osavõtjate kõlblikkusse.

1.8 Koostada ja üle vaadata "tehnilised küsimustikud" kandideerivate linnade jaoks.

2 Tehnilised sätted, mis nõuavad rahvusvaheliste föderatsioonide ja organiseerimiskomitee omavahelist kooskõlastamist enne esitamist ROK-i Täitevkomiteele kinnitamiseks:

2.1 Spordiala programmi igapäevane ajakava olümpiamängudel.

2.2 Väljaspool olümpiarajatisi aset leidvate võistlusalade (näit. purjetamine, maraton, käimine, jalgratta maanteesõit, ratsutamise kolmevõistlus) trassikirjeldused.

2.3 Treeningrajatiste nõuded enne olümpiamänge ja nende ajal.

2.4 Võistluspaikade tehniline varustus, mis ei ole määratletud ega loetletud rahvusvaheliste föderatsioonide tehnilistes määrustikes.

2.5 Tehnilised vahendid võistlustulemuste kindlaksmääramiseks.

2.6 Rahvusvaheliste föderatsioonide ametiisikute (näiteks vanemkohtunike ja kohtunike) vormiriietus olümpiamängude ajal.

3 Rahvusvaheliste föderatsioonide ettepanekud, mis nõuavad ROK-i Täitevkomitee heakskiitu:

3.1 Olümpiamängude programmi koostamine oma vastavatel spordialadel, võistlusalade kaasa- ja väljaarvamine vastavalt ROK-i poolt kehtestatud reeglitele, kriteeriumidele ja tingimustele.

3.2 Olümpiamängudel osalevate sportlaste ja võistkondade arvu kindlaksmääramine võistlusalade ja maade lõikes.

3.3 Kvalifikatsioonivõistluste süsteemi kindlaksmääramine kolm aastat enne olümpiamänge.

3.4 Sportlaste grupeerimise ja valikusüsteemi väljatöötamine kvalifikatsioonivõistlusteks (või võistkondade jaotamine eelvõistlusgruppidesse).

3.5 Varuvõistlejate arvu kindlaksmääramine nii individuaalsetel kui ka võistkondlikel spordi- ja võistlusaladel.

3.6 Võistlejate arvu määramine ja väljavalimine dopingukontrolliks.

3.7 Nende võistlejate nimekirja koostamine, kellele rahvusvaheline föderatsioon on maailma ja maailmajao meistrivõistlustel andnud välja naissugu tõendavad tunnistused, mis kehtivad olümpiamängude jaoks - lisaks neile tunnistustele, mis ROK andis välja eelmistel olümpiamängudel.

3.8 Olümpiamängudeks valmistumise kontrollimiseks rohkem kui kahe tehnilise delegaadi saatmine või täiendavate visiitide korraldamine peale nende, mida näeb ette Olümpiaharta.

3.9 Rahvusvaheliste föderatsioonide poolt igasuguste vahenditega tehtavad mis tahes visuaalsed ja audiovisuaalsed salvestused olümpiavõistlustest; nende salvestuste igasugune kasutamine kommertseesmärkidel on keelatud.

58. Noortelaager

ROK-i Täitevkomitee volitusel võib organiseerimiskomitee olümpiamängude ajal omal vastutusel organiseerida rahvusvahelise noortelaagri.

59. Olümpiamängude valgustamine massiteabevahendites*

1 Olümpialiikumise eesmärgiks on, et Olümpiamängude kajastamine meedias levitaks ja propageeriks olümpismi ideed.

2 Tagamaks olümpiamängudele kõige täielikum valgustamine uudistes eri massiteabevahendite kaudu ja maksimaalselt lai auditoorium, määrab kõik vajalikud sammud kindlaks ROK-i Täitevkomitee ja viib ellu organiseerimiskomitee.

3 Kõik massiteabevahendeid olümpiamängudel puudutavad küsimused, kaasa arvatud isikut tõendava olümpiakaardi ja akrediteerimiskaartide väljaandmine ja äravõtmine, kuuluvad ROK-i Täitevkomitee pädevusse.

* AMETLIKUD SELGITUSED JA TÄIENDUSED REEGLILE 59

1 ROK-i Täitevkomitee koostab dokumendi pealkirjaga "Meediateatmik".

2 "Meediateatmik" on lahutamatu osa lepingust, mis sõlmitakse ROK-i, rahvusliku olümpiakomitee ja olümpialinna vahel, kui peetakse läbirääkimisi olümpiamängude üle.

3 Iga olümpiamänge kajastav isik akrediteeritakse vastavalt tingimustele, mis on kirja pandud "Meediateatmikus". Akrediteerimistaotlused saadetakse määratud tähtajaks ROK-ile rahvuslike olümpiakomiteede poolt, välja arvatud lepingu sõlminud ringhäälingud ja tunnustatud rahvusvahelised teadeteagentuurid, kelle taotlused saadetakse otse ROK-ile.

4 Akrediteerimine tagab juurdepääsu olümpiavõistlustele. Kui vajalikuks osutuvad piirangud, teeb ROK kõik jõupingutused selleks, et rahuldada akrediteeritud ajakirjanike õigustatud nõudmisi.

5 Olümpiamängude kestel ei tohi ükski sportlane, treener, ametiisik, pressiata?ee või keegi teine akrediteeritud osaleja mingil juhul olla samaaegselt akrediteeritud või toimida ajakirjanikuna või mis tahes teises ajakirjandusega seotud rollis.

60. Publikatsioonid*

ROK-i poolt nõutud publikatsioonid trükitakse ja levitatakse organiseerimiskomitee kulul.

* AMETLIKUD SELGITUSED JA TÄIENDUSED REEGLILE 60

1 Iga spordiala jaoks antakse prantsuse, inglise ja võõrustava maa keeles välja selgitav bro?üür, mis sisaldab üldprogrammi ja -korralduse ja mille organiseerimiskomitee jagab välja ROK-ile, asjassepuutuvatele rahvusvahelistele föderatsioonidele ja kõikidele rahvuslikele olümpiakomiteedele hiljemalt aasta enne olümpiamängude avamist.

2 Vastavalt ROK-i Täitevkomitee juhenditele peab organiseerimiskomitee hiljemalt kuus kuud enne taliolümpiamänge ja üks aasta enne olümpiaadi mänge välja jagama meditsiinilise bro?üüri.

3

3.1 Kõik olümpiaadi mängude jaoks trükitud dokumendid (näiteks kutsed, ülesantute nimekirjad, sissepääsupiletid, programmid), samuti sel puhul välja antud märgid peavad olema varustatud olümpiaadi numbriga ja selle linna nimega, kus seda pühitsetakse.

3.2 Taliolümpiamängude puhul peavad olema ära näidatud linna nimi ja mängude number.

4 Kahe aasta jooksul pärast olümpiamängude lõpetamist trükib organiseerimiskomitee ROK-ile vähemalt prantsuse ja inglise keeles täieliku ja lõpetatud ametliku aruande olümpiamängude pühitsemise kohta.

5 ROK-i Täitevkomitee määrab küsimused, mida tuleb käsitleda organiseerimiskomitee ametlikus aruandes. Selle aruande üks eksemplar saadetakse tasuta igale ROK-i liikmele ja auliikmele, samuti igale osalenud rahvusvahelisele föderatsioonile ja rahvuslikule olümpiakomiteele ja 100 eksemplari saadetakse ROK-i Sekretariaadile.

6 Kõikide käesolevates ametlikes selgitustes viidatud dokumentide ja publikatsioonide korrektuurid esitatakse ROK-i Täitevkomiteele eelnevaks kinnitamiseks.

61. Propaganda ja reklaam*

1 Olümpiaterritooriumil on keelatud igasugune meeleavaldamine või poliitiline, usuline või rassiline propaganda. Mis tahes vormis reklaam staadionidel ja teistes võistluspaikades või nende kohal, kuivõrd need loetakse olümpiaterritooriumi osadeks, on keelatud. Reklaamtahvlite ja reklaammärkide paigaldamine ei ole lubatud staadionidel ega teistel spordiareenidel.

2 Ainult ROK-i Täitevkomitee on pädev määrama põhimõtted ja tingimused, millele vastavalt otsustatakse igasuguse reklaamivormi kasutamine.

* AMETLIKUD SELGITUSED JA TÄIENDUSED REEGLILE 61

1 Sportlaste või teiste olümpiamängudel osalejate poolt kantaval või kasutataval spordiriietusel, lisanditel või üldisemalt võttes ühelgi riietus- või varustusesemel ei tohi esineda mingisugust reklaami- või propagandamaterjali, ei kommertslikku ega teistsugust, välja arvatud asjassepuutuva eseme või varustuse tootja identifikatsioon - nagu on määratletud allpool punktis 8 - eeldusel, et selline identifikatsioon ei ole reklaami eesmärkidel silmatorkavalt tähistatud.

1.1 Tootja identifikatsioon ei tohi riietus- või varustusesemel olla nähtav rohkem kui ühes kohas.

1.2 Varustus: igat tootja identifikatsiooni, mis on suurem kui 10% selle varustuse välispinnast, mis on nähtav võistluse ajal, peetakse silmatorkavalt tähistatuks. Sellegipoolest ei tohi tootja identifikatsioon olla suurem kui 60 cm².

1.3 Peakatted (näiteks mütsid, kiivrid, päikeseprillid, kaitseprillid) ja kindad: igat tootja identifikatsiooni, mis ületab 6 cm², peetakse silmatorkavalt tähistatuks.

1.4 Riietus (näiteks T-särgid, spordipüksid, treeningpluusid ja treeningpüksid): igat tootja identifikatsiooni, mis on suurem kui 12 cm², peetakse silmatorkavalt tähistatuks.

1.5 Jalanõud: on vastuvõetav, et tuleb esile normaalne tootja eristav kujundusmall. Tootja nimi ja/või logo võivad samuti välja paista maksimaalselt kuni 6 cm², kas normaalse eristava kujundusmalli osana või sõltumatult normaalsest kujundusmallist.

1.6 Rahvusvahelise spordiföderatsiooni kehtestatud erireeglite puhul võib erandeid eespool mainitud reeglitest heaks kiita ROK-i Täitevkomitee.
Iga käesoleva klausli sätetest üleastumine toob kaasa asjas-sepuutuva isiku diskvalifitseerimise või akrediteeringu tühistamise. ROK-i Täitevkomitee otsus selles küsimuses on lõplik.
Võistlejate numbrid ei tohi sisaldada mingisugust reklaami ja neil peab olema organiseerimiskomitee olümpiaembleem.

2 Et olla kehtivad, peavad kõik organiseerimiskomitee lepingud, mis sisaldavad ükskõik millise reklaami elemente, kaasa arvatud õigus või litsents olümpiamängude embleemi või maskoti kasutamiseks, olema vastavuses Olümpiahartaga ja täitma ROK-i Täitevkomitee poolt välja antud juhendeid. Sama kehtib ka nende lepingute kohta, mis puudutavad ajamõõtevahendeid, tabloosid, TV programmide tunnussignaale. Nende eeskirjade rikkumised kuuluvad ROK-i Täitevkomitee pädevusse.

3 Igat maskotti, mis on loodud olümpiamängude jaoks, käsitatakse olümpiaembleemina, mille disain peab olema esitatud ROK-i Täitevkomiteele kinnitamiseks. Sellist maskotti ei tohi kasutada kommertseesmärkidel ühegi rahvusliku olümpiakomitee maal ilma kõnealuse komitee eelneva kirjaliku loata.

4 Organiseerimiskomitee kindlustab rahvuslikul ja rahvusvahelisel tasandil olümpiamängude embleemi ja maskoti omandikaitse ROK-i kasuks. Ometi võib ainult organiseerimiskomitee ja pärast tema likvideerimist võõrustava maa rahvuslik olümpiakomitee kasutada sellist embleemi ja maskotti, samuti teisi tähiseid, kujundeid, märke, plakateid, esemeid ja dokumente, mis on seotud olümpiamängudega nende ettevalmistamise ja toimumise ajal ning lõpetamise järel mitte kauem, kui olümpiamängude kalendriaasta lõpuni. Pärast selle perioodi möödumist kuuluvad kõik õigused, mis on seotud embleemi, maskoti ja teiste tähiste, kujundite, märkide, plakatite, esemete ja dokumentidega, täielikult ROK-ile. Organiseerimiskomitee ja/või rahvuslik olümpiakomitee toimivad selles suhtes vastavalt olukorrale ja vajalikul määral usaldusisikutena ainult ROK-i kasuks.

5 Käesolevate ametlike selgituste ja täienduste sätted kehtivad analoogiliselt ka kõikide ROK-i istungjärgu või olümpiakongressi orgkomiteede poolt allakirjutatud lepingute suhtes.

6 Võistlejate ja kõigi ametliku seisundiga isikute vormiriietusel võib olla nende rahvusliku olümpiakomitee lipp või olümpiaembleem või organiseerimiskomitee loal organiseerimiskomitee olümpiaembleem. Rahvusvaheliste föderatsioonide ametiisikud võivad kanda oma föderatsiooni vormiriietust ja embleemi.

7 Kõigil tehnilistel spordivahenditel, seadmetel või teistel agregaatidel, mida sportlased või teised olümpiamängudel osalejad ei kanna ega kasuta, kaasa arvatud ajamõõtevarustus ja tablood, ei tohi identifikatsiooni olla suuremad kui 1/10 kõnesoleva seadme, vahendi või agregaadi kõrgusest ja mitte kõrgemad kui 10 cm.

8 Sõna "identifikatsioon" all mõeldakse eseme tootja nime, markeeringu, kaubamärgi, logo või mis tahes muu tunnusmärgi normaalset esiletoomist mitte rohkem kui üks kord ühel esemel.

62. Muusikateosed*

ROK peab olema määratud eriomaselt seoses olümpiamängudega tellitud muusikateoste autoriõiguse omanikuks. Organiseerimiskomitee ja asjassepuutuv rahvuslik olümpiakomitee peavad kindlustama, et selline protseduur laabuks ROK-i rahuldaval viisil.

* AMETLIKUD SELGITUSED JA TÄIENDUSED REEGLILE 62

ROK-i Täitevkomitee võib nende muusikateoste kasutamise kõik õigused anda organiseerimiskomiteele, seejärel aga võõrustava maa rahvuslikule olümpiakomiteele nelja-aastaseks perioodiks arvestades olümpiamängude lõputseremooniast tasu eest, mis arvestatakse selle teose kasutamise üldtulust. ROK-i Täitevkomitee volitab organiseerimiskomiteed kasutama olümpiamängude kestel mitteainuõiguslikult olümpiahümni ilma mingi kasutusmaksu tasumiseta.

63. Organiseerimiskomitee kommertsreklaam enne olümpiamänge

Kui ROK-i Täitevkomitee ei otsusta teisiti, peab iga organiseerimiskomitee kindlustama, et kaheaastase perioodi jooksul, mis eelneb tema vastutada olevate olümpiamängude avamisele, hoiduksid kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellega ta viib ellu lepinguid, nende olümpiamängudega seotud mis tahes vormis reklaamist.

IV PROTOKOLL

64. Kutsed*

Kutsed olümpiamängudest osavõtuks saadab ROK välja üks aasta enne avatseremooniat. Need tuleb saata kõikidele tunnustatud rahvuslikele olümpiakomiteedele.

* AMETLIKUD SELGITUSED JA TÄIENDUSED REEGLILE 64

1 Kutsed olümpiamängudest osavõtuks peavad olema vormistatud järgmiselt: "Rahvusvahelisel Olümpiakomiteel on au kutsuda Teid osalema ....... olümpiaadi mängudel (või ........... taliolümpiamängudel), mis toimuvad (kus) ........ (millal) ....... "

2 Kutsed peavad olema välja saadetud üheaegselt kas tähitud lennupostiga või erikulleriga. Rahvuslikud olümpiakomiteed vastavad kutsele kirjalikult ja vastused peavad jõudma ROK-ini nelja kuu jooksul arvates kutsete väljasaatmise kuupäevast.

3 Iga olümpiamängudest osavõtuks saadetud kutse kättesaamisest peab rahvuslik olümpiakomitee teatama ROK-ile - kättesaamisel ja kirjalikult.

4 Hiljemalt kaks kuud enne olümpiamängude avatseremooniat peab iga rahvuslik olümpiakomitee informeerima organiseerimiskomiteed kirjalikult oma delegatsiooni liikmete ligikaudsest arvust.

65. Isikut tõendav olümpiakaart

1. Olümpia isiku- ja akrediteerimistunnistus on dokument, mis annab selle omanikule õiguse osaleda Olümpiamängudel.

2. Olümpia isiku- ja akrediteerimistunnistus kinnitab selle omaniku isiku ja moodustab koos passi või omaniku valduses oleva teise ametlikult kehtiva reisidokumendiga sellise dokumendi, mis tagab sissepääsu maale, kus asub Olümpiamänge organiseeriv linn. See annab dokumendi valdajale õiguse jääda sellele maale seniks, kuni ta on teostanud oma ülesanded seoses Olümpiamängudega nende kestuse ajal ja perioodil, mille pikkus ei ole rohkem kui üks kuu enne ja üks kuu peale Olümpiamänge.

3. Olümpia isiku- ja akrediteerimistunnistuse annab ROK nendele isikutele, kes vastavad akrediteerimisnõuetele. ROK Täitevkomitee võib osa või kogu selle õiguse delegeerida Olümpiamängude korralduskomiteele, kes sellisel juhul garanteerib Olümpia isiku- ja akrediteerimistunnistuse kättesaadavuse kõigile ROKi poolt määratud isikutele.

4. Olümpia isiku- ja akrediteerimistunnistusega seonduvad detailid, sealhulgas täpsustused, kategooriad ja rahvastik, eelised, protseduurid ja tähtajad, on ära märgitud väljaandes "Kirjendid spordivõistluste ja akrediteerimise juhendis", mille ROK Täitevkomitee on kasutusele võtnud.

66. Akrediteerimiskaart

Akrediteerimiskaart tagab ulatuses, mis on vajalik igal üksikul juhul ja mis on seejuures ära näidatud, juurdepääsu võistluspaikadele ja üritustele, mis on ROK-i poolt antud organiseerimiskomitee vastutada. ROK määrab kindlaks isikud, kellel on õigus omada selliseid kaarte, ja kehtestab nende väljaandmise tingimused ja korra. Organiseerimiskomitee ülesandeks on kaartide väljaandmine selleks õigust omavatele isikutele.

67. Olümpialipu kasutamine

1 Suuremõõtmeline olümpialipp peab lehvima kogu olümpiamängude aja lipumastis, mis on paigutatud silmapaistvale kohale peastaadionil, kus ta heisatakse olümpiamängude avatseremoonial ja langetatakse lõputseremoonial.

2 Olümpiaküla, samuti kõik võistlus- ja treeningpaigad ja muud kohad, mis on organiseerimiskomitee vastutusel, peavad olema ehitud suure hulga olümpialippudega.

3 Koos muude lippudega peab olümpialinnas lehvima suur hulk olümpialippe.

68. Olümpiatule kasutamine

1 Organiseerimiskomitee vastutab olümpiatule toomise eest olümpiastaadionile. Kõik asjassepuutuva rahvusliku olümpiakomitee egiidi all korraldatavad pidulikud talitused, mis on seotud olümpiatule teekonnaga või saabumisega, peavad austama olümpiaprotokolli. Kõik korraldused, mis on seotud olümpiatule teekonnaga, kiidab heaks ROK-i Täitevkomitee.

2 Olümpiatuli tuleb paigutada väljapaistvale paigale, selgesti nähtavana ja seal, kus staadioni konstruktsioon võimaldab, nähtavana ka väljastpoolt staadioni.

69. Ava- ja lõputseremooniad*

1 Ava- ja lõputseremooniad korraldatakse kooskõlas ROK-i poolt määratud protokolliga. Nad peavad peegeldama ja propageerima olümpismiprintsiipe.

2 Avatseremoonia ei tohi toimuda varem kui päev enne olümpiaadi mängude ja taliolümpiamängude võistlusi. Lõputseremoonia leiab aset olümpiaadi mängude ja taliolümpiamängude võistluste viimasel päeval.

3 Nende tseremooniate üksikasjaliku programmi koostab organiseerimiskomitee ja see esitatakse heakskiitmiseks ROK-i Täitevkomiteele.

* AMETLIKUD SELGITUSED JA TÄIENDUSED REEGLILE 69

1 Avatseremoonia

1.1 Olümpiamängud kuulutab avatuks võõrustava maa riigipea.

1.2 Riigipea võtavad staadioni sissepääsu juures vastu ROK-i president ja organiseerimiskomitee president. Seejärel juhatavad kaks presidenti riigipea tema looži ametlikul tribüünil.

1.3 Sellele järgneb osavõtjate paraad. Iga ametlikku vormirõivastusse riietatud delegatsiooni ees peab kantama transparenti delegatsiooni nimetusega ja selle lippu, mida kannab üks delegatsiooni liikmetest. Osalevate delegatsioonide lipud, samuti nimetransparendid annab välja organiseerimiskomitee ja need on kõik võrdse suurusega. Nimetransparentide kandjad määrab organiseerimiskomitee.

1.4 Ühelgi paraadist osavõtjal ei ole lubatud kanda lippe, plakateid, vimpleid, fotoaparaate või muid nähtavaid lisandeid või esemeid, mis ei kuulu tema vormiriietuse juurde.

1.5 Delegatsioonide paraad toimub tähestikulises järjekorras vastavalt võõrustava maa keelele, välja arvatud Kreeka, kes avab paraadi, ja võõrustav maa, kes läheb viimasena. Paraadist võivad osa võtta ainult need olümpiamängudel osalevad sportlased, kellel on õigus majutusele olümpiakülas, neid juhivad maksimaalselt kuus ametiisikut iga delegatsiooni kohta.

1.6 Delegatsioonid saluteerivad riigipeale ja ROK-i presidendile nende loozist möödumisel. Lõpetanud marssimise, siirdub iga delegatsioon tema jaoks reserveeritud kohtadele, et jälgida tseremooniat, välja arvatud lipukandja, kes jääb väljakule.

1.7 ROK-i president siirdub organiseerimiskomitee presidendi saatel kõnetribüünile, mis asetseb väljakul autribüüni vastas. Organiseerimiskomitee president annab edasi läkituse, mis kestab maksimaalselt kolm minutit, ning seejärel lisab sõnad:
"Mul on au kutsuda kõnelema ......., Rahvusvahelise Olümpiakomitee president."

1.8 Seejärel peab ROK-i president kõne, milles ta viitab Pierre de Coubertin‘ile, lisades lõppu:
"Mul on au kutsuda .......... (riigipea) kuulutama nüüdisaegsed ........... olümpiaadi mängud (või .......... taliolümpiamängud) avatuks."

1.9 Riigipea kuulutab mängud avatuks, öeldes:
"Ma kuulutan avatuks ........... (linna nimi) mängud tähistamaks nüüdisaja ........ (nr.) olümpiaadi (või ......... taliolümpiamänge)."

1.10 Olümpiahümni mängimise ajal tuuakse staadionile horisontaalselt lahti laotatud olümpialipp, mis heisatakse areenil seisvasse lipumasti.

1.11 Teatejooksjad kannavad staadionile olümpiatõrviku. Viimane jooksja teeb ringi staadionirajal, enne kui süütab olümpiatule, mida ei kustutata enne, kui olümpiamängud on kuulutatud lõppenuks. Olümpiatule süütamisele järgneb sümboolne tuvide vallapäästmine.

1.12 Kõikide delegatsioonide lipukandjad moodustavad poolringi ümber kõnetribüüni. Võõrustava maa võistleja läheb kõnetooli. Hoides oma vasakus käes olümpialipu nurka ning tõstes oma parema käe üles, annab ta järgmise pühaliku vande: "Kõikide võistlejate nimel ma luban, et võtame osa neist olümpiamängudest, austades ja järgides neid reegleid, mille kohaselt olümpiamänge peetakse tõelises sportlikus vaimus, spordi kuulsuseks ja meie võistkondade auks."

1.13 Kohe seejärel tõuseb kõnetribüünile võõrustava maa kohtunik ja annab samal viisil järgmise vande: "Kõikide kohtunike ja ametiisikute nimel ma luban, et täidame neil olümpiamängudel oma kohustusi täiesti erapooletult tõeliselt sportlikus vaimus, austades ja järgides neid reegleid, mille järgi olümpiamänge peetakse.."

1.14 Seejärel mängitakse või lauldakse võõrustava maa hümni. Lipukandjad siirduvad neile reserveeritud kohtadele, et jälgida kunstilist programmi.

1.15 Juhul, kui ROK-i nõusolekul toimub mõnes teises olümpiapaigas täiendav avatseremoonia, määrab selle protokolli ROK-i Täitevkomitee vastavalt organiseerimiskomitee ettepanekule.

2 Lõputseremoonia

2.1 Lõputseremoonia peab toimuma staadionil pärast kõikide võistlusalade lõppemist. Olümpiamängudest osavõtjad, kellel oli majutusõigus olümpiakülas, võtavad istet neile reserveeritud tribüünidel. Osavõtvate delegatsioonide lipukandjad ja nimetransparentide kandjad sisenevad staadionile ühes rivis ja samas korras ning võtavad sisse samad kohad nagu olümpiamängude avatseremoonia ajal. Nende järel marsivad sportlased, tegemata vahet kodakondsuse järgi.

2.2 Lipukandjad moodustavad kõnetribüüni taha poolringi.

2.3 ROK-i president ja organiseerimiskomitee president tõusevad kõnetribüünile. Kreeka hümni saatel heisatakse Kreeka lipp masti, mis seisab paremal pool peamasti, mida kasutati võitjate lippude heiskamiseks. Seejärel heisatakse peamasti võõrustava maa lipp tema hümni esitamise saatel. Lõpuks heisatakse vasakpoolsesse lipumasti järgmisi olümpiamänge võõrustava maa lipp selle maa hümni helide saatel.

2.4 Olümpialinna linnapea liitub ROK-i presidendiga kõnetribüünil ja ulatab talle olümpialipu. ROK-i president annab selle edasi järgmiste olümpiamängude olümpialinna linnapeale. Lipp tuleb järgmiste olümpiamängudeni välja panna selle linna peamunitsipaalhoones.

2.5 Pärast organiseerimiskomitee presidendi läkitust peab ROK-i president olümpiamängude lõpukõne, mille ta lõpetab sõnadega: "Ma kuulutan ....... olümpiaadi mängud (või ..... taliolümpiamängud) lõppenuks ja vastavalt traditsioonile kutsun kõikide maade noorsugu nelja aasta pärast kogunema ........ (juhul, kui linna ei ole veel valitud, asendatakse linna nimi sõnadega: "kohas, mis selleks saab valitud"), et koos meiega pühitseda seal ...... olümpiaadi mänge (või ..... taliolümpiamänge)."

2.6 Seejärel kõlavad fanfaarihelid; kustutatakse olümpiatuli ja olümpiahümni helide saatel langetatakse olümpialipp aeglaselt mastist ning kantakse lahtiselt horisontaalasendis väljakult ära, saadetuna lipukandjatest. Kõlab hüvastijätulaul.

70. Võidu-, medali- ja diplomitseremooniad*

Võidutseremooniaid tuleb pidada vastavuses ROK-i poolt määratud protokolliga. Medalid ja diplomid paneb välja organiseerimiskomitee. Nendega autasustab ROK, kellele need kuuluvad.

* AMETLIKUD SELGITUSED JA TÄIENDUSED REEGLILE 70

1 Võidutseremoonia

1.1 Olümpiamängude ajal annab medalid üle ROK-i president (või tema poolt valitud liige) asjassepuutuva rahvusvahelise föderatsiooni presidendi (või selle asetäitja) saatel, kui võimalik, siis vahetult pärast võistlusala lõppu paigas, kus võistlus peeti, ja järgmisel viisil: võistlejad, kes tulid esimeseks, teiseks ja kolmandaks, kandes oma ametlikku või spordiriietust, võtavad sisse koha poodiumil, seistes näoga autribüüni poole, võitja veidi kõrgemal teise koha saajast, kes seisab temast paremal, ja kolmanda koha saajast, kes seisab temast vasakul. Tehakse teatavaks nende ja teiste diplomisaajate nimed. Võitja delegatsiooni lipp heisatakse keskmisesse masti, teise ja kolmanda koha saanute lipud keskmise masti kõrval asuvatesse vastavalt paremasse ja vasakusse masti vaadates areeni poole. Kui mängitakse lühendatult võitja delegatsiooni hümni, seisavad medalivõitjad näoga lippude poole.

2 Medalid ja diplomid

2.1 Individuaalvõistlustel on esimeseks auhinnaks kullatud hõbemedal ja diplom, teiseks auhinnaks hõbemedal ja diplom ning kolmandaks auhinnaks pronksmedal ja diplom. Medalitel peab olema märgitud spordiala ja võistlusala, mille eest autasu antakse, ning nende külge peab olema kinnitatud eemaldatav kett või lint, mille abil riputatakse medal sportlasele kaela. Võistlejad, kes on saavutanud IV, V, VI, VII ja VIII koha, saavad samuti diplomi, kuid ei saa medalit. Juhul, kui esimesele, teisele ja kolmandale kohale pretendeerivad mitu võrdset tulemust, on medali ja diplomi õigus igal võistlejal.

2.2 Medalite diameeter peab olema vähemalt 60 mm ja paksus 3 mm. Esimese ja teise koha medalid peavad olema valmistatud hõbedast, mille proov on vähemalt 925 - 1000. Esikohamedal peab olema üle kullatud vähemalt 6 grammi puhta kullaga.

2.3 Medalite ja diplomite kavandid esitab organiseerimiskomitee ROK-i Täitevkomiteele eelnevaks kirjalikuks heakskiitmiseks.

2.4 Võistkondlikel spordialadel ja teiste spordialade võistkondlikel võistlusaladel saab võitnud võistkonna iga liige, kes on osa võtnud vähemalt ühest mat?ist või võistlusest olümpiamängude ajal, ülekullatud hõbemedali ja diplomi, teise koha saanud võistkonna iga liige hõbemedali ja diplomi ning kolmanda koha saanud võistkonna iga liige pronksmedali ja diplomi. Nende võistkondade ülejäänud liikmed saavad ainult diplomi. IV, V, VI, VII ja VIII koha võitnud võistkondade liikmetele antakse diplomid.

2.5 Kõik võistlejad, võistkondade ametiisikud, muu võistkonnapersonal, ROK-i liikmed ja olümpiamängudel viibivad ROK-i poolt tunnustatud rahvusvaheliste föderatsioonide ja rahvusvaheliste olümpiakomiteede presidendid ja peasekretärid, samuti aga ka vastavate rahvusvaheliste föderatsioonide poolt ROK-i sätestatud normide piires ametlikult nimetatud vanemkohtunikud, kohtunikud, ajamõõtjad, inspektorid, piirikohtunikud jt. saavad mälestusdiplomi ja mälestusmedali.

2.6 Taliolümpiamängudel väljaantavad medalid ja diplomid peavad erinema olümpiaadi mängudel väljaantavatest medalitest ja diplomitest.

2.7 Mälestusmedaleid ja -diplomeid ei anta niisuguse delegatsiooni liikmetele, kes on olümpiamängudelt eemale jäänud..

2.8 Olümpiamängudel antakse välja ainult eespool kirjeldatud autasud.

2.9 Kui olümpiavõistleja on diskvalifitseeritud, tuleb tema medal(id) ja diplom(id) tagastada ROK-ile.

2.10 Organiseerimiskomitee peab kindlustama käesolevas reeglis viidatud medalite autoriõiguse üleandmise kõikidelt nende kujundajatelt ROK-i kasuks, kes automaatselt tunnistatakse autoriõiguse omanikuks. Kui maa seadusandlus näeb ette, et üleandmine peab olema vormistatud kirjalikult, on organiseerimiskomitee kohustatud koostama vajaliku dokumendi ja esitama selle ROK-ile allakirjutamiseks, kes seega saab niisuguse autoriõiguse ainuvaldajaks.

2.11 Olümpiamängude lõppedes annab organiseerimiskomitee ROK-ile üle kõikide vermitud medalite valuvormid ning kõik järelejäänud medalid ja diplomid. Samuti annab organiseerimiskomitee ROK-ile aru kõikide vermitud medalite ja proovitööde kohta.

3 Mälestusrinnamärgid

Iga sportlane, kellel on õigus medalile, saab mälestusrinnamärgi, nagu määrab ROK-i Täitevkomitee.

71. Aunimestik

1 ROK ei koosta mingit ülemaailmsest maadevahelist paremusjärjestust. Aunimestiku, mis koosneb kõikide võistlusalade medaliomanike ja diplomisaajate nimedest, koostab organiseerimiskomitee, kes toimetab selle ROK-i kätte.

2 Kõikide võistlusalade medalivõitjate nimed tuleb silmapaistvalt jäädvustada peastaadionil.

3 Kõik ükskõik millistel olümpiamängudel osalenud sportlased saavad ROK-ilt mälestusrinnamärgi.

72. Protokoll

1 Üksnes ROK-il on õigus olümpiamängude ajal kehtestada protokoll, mida rakendatakse kõikides võistluspaikades, mis on antud organiseerimiskomitee vastutuse alla.

2 Olümpiamängude ajal asetuvad kõikidel olümpiaüritustel ettepoole ROK-i liikmed ja auliikmed oma vanemusjärjestuses, ROK-i president ja asepresidendid eesotsas; järgnevad organiseerimiskomitee liikmed, rahvusvaheliste föderatsioonide presidendid ja rahvuslike olümpiakomiteede presidendid.

73. Tseremooniate programm

1 Kõikide tseremooniate kõikide programmide üksikasjad tuleb esitada ROK-i Täitevkomiteele heakskiitmiseks vähemalt kuus kuud enne olümpiamänge.

2 Kultuuriprogrammide üksikasjad tuleb edastada talle samaks ajaks.

Arbitraaž

Kõik seoses Olümpiamängudega tekkivad vaidlused on õigus lahendamiseks esitada ainult Spordi Arbitraažikohtule vastavalt spordialasele arbitraažikoodeksile.

Kehtib jaanuarist 2000.
Rahvusvaheline Olümpiakomitee
Lausanne. Šveits
Jaanuar 2000

Viimati muudetud: 01.06.2004