Joakim Puhk - seni viimane eestlane ROK-is

Omaaegne suurärimees Joakim Puhk on seni viimane eestlane, kes kuulunud Rahvusvahelise Olümpiakomitee valitud seltskonda. 1936. aastal enne Berliini mänge valiti Joakim Puhk ROK-i liikmeks ning oli seda kuni surmani 1942. aastal. Tööstur ja majandustegelane Joakim Puhk sündis 25. mail 1888 Viljandis. Õppides Riia kaubanduskoolis, võttis ta osa 1905. aasta revolutsioonist, oli Venemaal vangis. 1917. aastal alustas äritegevust Eestis. Joakim Puhki isa Jaak Johann Puhk oli 1881. aastal asutanud perefirma, mis 1914. aastal sai nimeks J. Puhk & Pojad. Lisaks kaasomaniku staatusele perefirmas oli Joakim Puhk veel masinaehituse vabriku Ilmarine direktor. 1920. aasta Tartu rahu sõlmimisel oli Joakim Puhk kaubandusekspert ja aitas edaspidigi kaasa majanduselu korraldamisele. Hiljem oli ta nii Leedu kui Soome aukonsuliks ja võttis mõnda aega osa Rahvasteliidu tööst.

Joakim Puhki kokkupuuted spordiga piirdusid peamiselt kalavetel, olles üks Eesti esimesi spinningusportlasi. Tütar Mirjam Kaber on meenutanud: "Meil oli Harjumaal Pikaveski talu, mis asus Jägala jõe ääres. Seal ümbruses armastas isa tihti kalal ja jahil käia."

Küll aga oli Joakim Puhk paljude spordivõistluste toetaja ja finantseerija. Sageli annetas ta võistlusteks auhindu ja küllap sellepärast tehti just temale ettepanek kandideerida ROK-i liikmeks. Pärast F. Akeli kõrvalejäämist ROK-ist 1932. aastal oli Eesti olümpiakomiteel side rahvusvahelise organisatsiooniga suhteliselt nõrk. 1936. aasta Berliini olümpia ettevalmistuste käigus kerkis aga päevakorda vajadus oma ROK-i liikme järele. Puhki kasuks rääkisid tema teadmised ja ühiskondlik positsioon.

Joakim Puhki kandidatuur esitati 1936. aasta jaanuaris kõigepealt EOK-le. Seal leidis ta üksmeelse toetuse. "Joakim Puhk on õnnelik leid meie olümpiakomiteele sel keerulisel ajal," ütles Harald Tammer. Ning Soome ja Rootsi olümpiakomiteede soovitusel esitati Joakim Puhk ROK-i liikmekandidaadiks. Hääletamine andis taas üksmeelse heakskiidu ja Eesti oli Berliini mängude eelõhtul saanud oma esindaja ROK-is.

"Vaatamata oma suurele töökoormusele, eriti majandusalal, on Joakim Puhk oma avitavat kätt pakkunud ka spordiliikumisele, millesse ta alati suhtunud soojalt. Kui meil pärast Fr. Akeli tagasiastumist rahvusvahelisest olümpiakomiteest pikemat aega tekkis esindaja kriis, seda just enne Berliini olümpiamängusid, võttis selle tähtsa ja väljapaistva koha vastu Joakim Puhk. Ta võeti ka üksmeelselt vastu rahvusvahelise olümpiakomitee poolt," kirjutati Joakim Puhki 50. juubeli puhul.

Eesti edukus Berliinis ja Joakim Puhki teened leidsid ka rahvusvahelist märkimist samal 1936. aastal, mil teda autasustati Saksamaa olümpiaaumärgiga.

Joakim Puhk ja tema kolm venda arreteeriti 31. augustil 1940 Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi orderiga. Üks sellele otsusele allakirjutajatest oli endise riigikukutaja Viktor Kingissepa poeg Sergei Kingissepp. Nagu mitmed teisedki vahistatud viibis Joakim Puhk Tallinna Patarei vanglas kuni 1941. aasta sõjasündmusteni. Juuni lõpul saadeti ta koos teiste vangidega Kirovisse. Seal mõistis NSVL SA Rahvakomissari erinõupidamine ta 8. augustil 1942 surma mahalaskmise läbi.

Seni viimane eestlasest ROK-i liige Joakim Puhk lasti Kirovi vanglas maha sama aasta 14. septembril.

Viimati muudetud: 31.05.2004