|
|
IV EESTI SPORDI KONGRESSI LÕPPDOKUMENT
|
Vastu võetud IV Eesti Spordi Kongressil 04. aprillil 1998.a.
KOOSTÖÖST SPORTIMISTINGIMUSTE LOOMISEL
|
IV Eesti Spordi Kongressil osalejad on veendumusel, et spordi korraldamine ja edendamine peab toimuma aktiivses koostöös, mille eelduseks on kõigi osapoolte (riik - kohalikud omavalitsused - spordiorganisatsioonid ) vaheline:
- selge rollijaotus
- vastastikune usaldus ja avatus
IV Eesti Spordi Kongressi delegaadid kiidavad heaks Euroopa Spordi Harta vaimus esitatavad ettepanekud, et luua paremad tingimused (organisatsioonilised ja materiaalsed) spordi edendamiseks, spordi sotsiaalse tähtsuse suurendamiseks, otsustusprotsesside demokratiseerimiseks ja pöörduvad Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, valitsusasutuste, kohalike omavalitsuste ja spordiorganisatsioonide poole:
Kultuuriministeerium, Vabariigi Valitsus ja Riigikogu
- Pidada vajalikuks moodustada Vabariigi Valitsuse juurde erinevate osapoolte esindajatest koos-nev valitsuskomisjoni staatuses Eesti Spordi Nõukogu (ESN).
- Näha alates 1999. aastast riigieelarves ette üleriigilise tähtsusega spordiehitiste kaasajasta-mi-seks investeeringutena vähemalt 20 miljonit krooni, mille sihtsuunitluse ettepanekud esi-tab ESN.
- Võtta vastu põhimõtteline otsus, mis lõpetaks katsed Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse erasta-mi-seks ning annaks talle riigi ja Tallinna linna ühisomandis oleva spordikeskuse staatuse.
Kaitseministeerium
- Võtta oma haldusalasse riiklikud laskespordibaasid Elvas ja Põlvas ning osaleda nende munitsipaal-omandis olevate spordibaaside rekonstrueerimisel ja ekspluateerimisel, kus olulisel määral toimub kutsealuste noormeeste kehaline ettevalmistus ning kaitseväelaste sporditegevus.
Maavalitsused
- Pidada vajalikuks moodustada maavalitsuse juurde nõuandva õigusega spordinõukogu, kuhu on kaasatud nii maakonnas tegutsevate omavalitsuste, spordiorganisatsioonide kui ka koolide esindajad.
- Spordi nõukogu ettepanekul lülitada maakonna arengukavasse spordi korraldamise ja edendamise põhieesmärgid.
Valdade/linnade volikogud ja valitsused
- Pidada eriti vajalikuks valla või linna spordi arengukava olemasolu ja sellest tuleneva tegevuse finantskattega kindlustamist oma eelarves.
- Kindlustada elanikele sportimisvõimalused spordiehitiste kaasajastamise, vajadusel uute rajamise teel.
- Rakendada konkreetne tegevusprogramm oma piirkonna laste ja noorte kaasamiseks sportlikku tegevusse sõltumata nende organiseerumise vormist.
- Lugeda kohaliku spordi arengu aluseks spordiklubide olemasolu ning toetada igakülgselt nende asutamist ja tegevust.
- Pidada vajalikuks moodustada vallas / linnas nõuandva õigusega spordinõukogu, mis koostöö-organina analüüsib ja teeb ettepanekuid spordi korraldamiseks ning spordiklubide ja eraspordikoolide (olemasolul) toetamiseks oma piirkonnas.
Spordiorganisatsioonid
- Järgida oma põhikirjaliste eesmärkide realiseerimisel liikmete ühiseid soove ja vajadusi, otsustustes demokraatlikke põhimõtteid ning tegutseda avalikes huvides koostöös kohaliku omavalitsusega.
- Saades toetust kohalikult omavalitsuselt võtta endale ka vastutus kohaliku omavalituse poolt delegeeritud ülesannete elluviimise eest.
- Tihendada omavahelist koostööd, olla valmis suuremaks konsolideerumiseks spordi põhieesmärkide saavutamisel.
Viimati muudetud: 01.04.2004
|
|
