Eesti Olümpiakomitee on Eesti spordi- ja olümpiaorganisatsioon, kes

● kuulub rahvusvahelisse olümpialiikumisse, austab Olümpiahartat ja Olümpialiikumise Anti-Dopingu Koodeksit ning täidab Rahvusvahelise Olümpiakomitee otsuseid;

● taotleb spordiliikumise tasakaalustatud arengut Eestis: elanikkonna tervise, liikumisharrastuse, võistlus- ja saavutusspordi edendamist, spordiorganisatsioonide ja nende liikmete järjepidevat täiustumist;

● propageerib vastavalt Eesti Olümpiakomitee missioonile ja eesmärkidele ning Eesti Spordi harta põhimõtetele olümpismi aateid ja rahu, edendab liikumist naised spordis, järgib rangelt spordieetikat, võitleb dopingu kasutamise vastu ning hoolitseb keskkonnasäästlikkuse eest.

I ÜLDSÄTTED, MISSIOON, EESMÄRGID JA PÕHITEGEVUSED

Artikkel 1. Nimi ja asukoht

1.1. Mittetulundusühingu nimi on Eesti Olümpiakomitee, lühendatult EOK.

1.2. Eesti Olümpiakomitee (edaspidi EOK) asukoht on Tallinn.

Artikkel 2. Staatus

2.1. EOK on avalikes huvides ja heategevuslikel eesmärkidel tegutsev keskne mitteriiklik spordiorganisatsioon, kes ühendab spordialaliite, spordiühendusi, maakondade ja linnade spordiliite ja Olümpiahartas sätestatud tingimustel füüsilisi isikuid.

2.2. EOK lähtub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja teistest õigusaktidest, Olümpiahartast, Olümpialiikumise Anti-Dopingu Koodeksist ja käesolevast põhikirjast.

2.3. EOK on oma tegevuses sõltumatu nii poliitilisest, religioossest kui majanduslikust survest, mis võiks takistada Olümpiaharta sätete täitmist, missiooni saavutamist ja spordi arendamist. EOK ei tohi arendada tegevust, mis on vastuolus Olümpiahartaga.

Artikkel 3. Missioon

EOK missiooniks on arendada ja kaitsta spordi- ning olümpialiikumist Eestis vastavuses Olümpiahartaga ja Eesti Spordi Hartaga. Missiooni täitmiseks teeb EOK  koostööd riiklike institutsioonidega, teiste mitteriiklike organisatsioonide ja äriühingutega.

Artikkel 4. Eesmärgid

EOK eesmärgid missiooni saavutamisel on:

4.1. laiendada spordi- ja liikumisharrastust kogu rahva seas ning suurendada spordiliikumise tervistavat, sotsiaalset ja majanduslikku rolli;

4.2. järgida olümpismi, Ausa Mängu ja teisi Olümpiahartaga määratletud põhimõtteid;

4.3. arendada harrastajate huvidele vastavat spordiorganisatsiooni, tõsta selle teovõimet ja suurendada tegevusühtsust;

4.4. tõsta tippspordi saavutusvõimet, selle kaudu riigi mainet ja tuntust;

4.5. arendada koostööd ja ühistegevust rahvusvahelise spordi- ning olümpialiikumisega.

Artikkel 5. Sümboolika

EOK-l on embleem, kommertsembleem, lipp ja muu sümboolika, mille kinnitab Rahvusvahelise Olümpiakomitee täitevkomitee.

Artikkel 6. Õigusjärgsus

EOK on 1923. aastal asutatud ja 1989. aastal taastatud Eesti Olümpiakomitee ning 1923. aastal asutatud ja 1990. aastal taastatud Eesti Spordi Keskliidu õigusjärglane.

Artikkel 7. EOK kohustused ja õigused

7.1. EOK võtab osa Olümpiaadi Mängudest ja tagab neis Eesti sportlaste osalemise.

7.2. EOK määrab, korraldab ja juhib Eesti delegatsioone olümpiamängudel ning Rahvusvahelise Olümpiakomitee patronaa˛i all korraldatavatel regionaalsetel, üleeuroopalistel ja ülemaailmsetel spordivõistlustel.

7.3. EOK vastutab Eesti delegatsiooni liikmete käitumise eest Olümpiamängudel ja teistel Rahvusvahelise Olümpiakomitee patronaa˛i all korraldatavatel võistlustel.

7.4. EOK-l on ainuõigus esindada Eesti Vabariiki olümpiamängudel ning Rahvusvahelise Olümpiakomitee patronaa˛i all korraldatavatel regionaalsetel, üleeuroopalistel ja ülemaailmsetel spordivõistlustel.

7.5. EOK nimetab linna, mis võib taotleda olümpiamängude korraldamist Eesti Vabariigis.

7.6. EOK võib olümpia- ja spordiliikumise arengu tagamiseks ning oma tegevuse materiaalseks kindlustamiseks asutada juriidilisi isikuid, pakkuda sihtrühmale, mille toetamine tuleneb EOK põhikirjast, kaupa või teenust peamiselt tasuta või muul kasumit mittetaotleval viisil, maksta sihtrühma kuuluvatele isikutele toetust, korraldada tasuta ja tasulisi spordi- ja sporti propageerivaid üritusi, näitusi, presentatsioone ja loteriisid, võtta vastu rahalisi ja varalisi annetusi, sõlmida sponsor- ja reklaamilepinguid,    teostada tehinguid oma kasutuses ning omanduses oleva ning põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks vajaliku varaga, sealhulgas teostada investeeringuid, paigutada oma vahendeid turukõlblikesse väärtpaberitesse ja teistesse rahaturu instrumentidesse, kirjastada perioodilisi väljaandeid, raamatuid, reklaami, õppe- ja metoodilisi materjale ning teisi trükiseid.

Artikkel 8. Põhitegevused

Missiooni saavutamiseks ja põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks keskendub EOK järgmistele põhitegevustele:

8.1. Tagab Eesti sportlaste ettevalmistamise olümpiamängudeks, kindlustab nende osavõtu olümpiamängudest ja teistest Rahvusvahelise Olümpiakomitee patronaa˛i all korraldatavatest spordivõistlustest.

8.2. Aitab kaasa Eestis läbiviidavate Rahvusvahelise Olümpiakomitee, Euroopa Olümpia­komitee, rahvusvaheliste spordialaliitude ning rahvusvaheliste spordi­ühenduste patronaa˛i all toimuvate spordivõistluste ja –ürituste korraldamisele.

8.3. Tagab Olümpiaharta järgimise Eestis, propageerib olümpismi, Ausa Mängu ja eetilise spordiliikumise põhimõtteid. Aitab kaasa olümpia- ja spordiliikumise aateliste väärtuste jõudmisele haridusasutuste õppekavadesse ning arendab vastavat koolitust. Toetab olümpiakoolituse institutsioonide, eelkõige rahvusliku olümpiaakadeemia ja spordi­muuseumi tegevust ning olümpialiikumisega seotud kultuuriprogramme.

8.4. Rakendab kogu elanikkonna, eelkõige laste ja noorte spordiharrastuse ja liikumisaktiivsuse suurendamiseks sport kõigile põhimõtteid: propageerib ja edendab traditsioonilisi ja uusi liikumisharrastusi, korraldab koostöös liikmesorganisatsioonide, avaliku sektori ja teiste huvitatud isikutega sellealast koolitust ning üritusi.

8.5. Planeerib spordiliikumist, aitab kaasa spordistruktuuride arendamisele ja korraldab sellealast koolitust.

8.6. Spordiklubide ja spordiliitude arengu ning jätkusuutlikkuse tagamiseks üldistab praktilise töö kogemusi ning spordiuuringute tulemusi, algatab rakendusuuringuid, koostab metoodilisi abi- ja õppematerjale, korraldab konsultatsioone ja koolitusi.

8.7. Palgaliste ja vabatahtlike treenerite, juhendajate ning spordijuhtide motivatsiooni ja kvalifikatsiooni tõstmiseks, pedagoogilise protsessi ning juhtimise tõhustamiseks ja spordiharrastuse ning spordimeisterlikkuse taseme tõstmiseks rakendab ja arendab üle-eestilist koolitussüsteemi.

8.8. Kindlustab infotehnoloogia abil mitmekülgse spordi- ja olümpiainfo kättesaadavuse kõigile huvilistele, korraldab spordiinfo vahetamist ja levitamist spordiorganisat­sioonide vahel.

8.9. Koondab, esitab ja viib ellu projekte ning ettepanekuid, mis puudutavad spordiliikumise õiguslikku regulatsiooni, tegevuse järjepidevuse kindlustamist ja  rahastamist ning muid spordiliikumise arengu olulisi küsimusi.   

8.10. Aitab organisatsiooniliste, metoodiliste ja toetavate tegevuste kaudu kaasa võistlus­spordi taseme tõstmisele.

8.11. Võitleb Võitleb Rahvusvahelise Olümpiakomitee ja rahvusvaheliste spordialaliitude poolt keelustatud dopinguainete ning keelatud vahendite kasutamise, igasuguse diskrimineerimise ja vägivalla vastu spordis ning korraldab sellealast ennetavat tegevust.

8.12. Tunnustab ja ergutab spordi- ja olümpialiikumise arendamisel silmapaistnud isikuid ja organisatsioone, annab vastavalt kehtivatele tingimustele ja korrale välja mitteriiklikke stipendiume ja toetusi.

8.13. Arendab koostööd riigi- ja kohalike omavalitsusorganitega, säilitades oma autonoomia ja seistes vastu igasugusele survele, kaasaarvatud poliitilisele, religioossele või majanduslikule survele, mis võib takistada Olümpiaharta täitmist.     

8.14. Arendab koostööd Rahvusvahelise Olümpiakomitee, Euroopa Olümpiakomitee, Euroopa Mitte-riiklike Spordiorganisatsioonide Ühenduse, teiste rahvusvaheliste spordiorganisatsioonidega, teiste riikide olümpiakomiteede ja spordi keskorganisatsioonidega.

8.15. Esindab ja kaitseb oma liikmete volitusel nende huve ning õigusi riigiasutustes ja teistes organisatsioonides.

8.16. Osutab oma liikmetele vajalikke teenuseid ja täidab talle liikmete poolt delegeeritud ülesandeid.

8.17. Arendab muud tegevust, mis on suunatud missiooni saavutamisele ja eesmärkide täitmisele.

II LIIKMED

Artikkel 9. Liikmed

EOK liikmeteks võivad olla füüsilised isikud ja juriidilised isikud, kes tunnistavad ning täidavad EOK põhikirja.

9.1. EOK füüsilisest liikmed.

EOK füüsilisest isikust liikmeteks saavad olla Eesti Vabariigi kodanikud:

9.1.1. Rahvusvahelise Olümpiakomitee liige (liikmed) Eestist;

9.1.2. olümpiamängudel osalenud sportlased;

9.1.3. isikud, kel on silmapaistvad teened spordi- ja olümpialiikumise arendamisel ning EOK taastajaliikmed aastast 1989.

9.2. Juriidilisest isikust liikmed.

EOK juriidilisest isikust liikmeteks saavad olla Eestis registreeritud ja tegutsevad:

9.2.1. olümpiamängude programmi kuuluvate spordialade rahvusvaheliste liitude liikmeks olevad spordialaliidud, seejuures üks spordialaliit igalt olümpiamängude programmi kuuluvalt spordialalt;

9.2.2. ülejäänud Rahvusvahelise Olümpiakomitee poolt tunnustatud rahvusvaheliste spordialaliitude liikmeks olevad spordialaliidud, seejuures üks spordialaliit igalt spordialalt;

9.2.3. teised rahvusvaheliste spordialaliitude liikmeks olevad Eesti spordialaliidud, see­juures üks spordialaliit igalt spordialalt;

9.2.4. maakondades tegutsevad maakonna spordi­liidud, seejuures üks maakonna spordiliit igast maakonnast, ja Tallinna, Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve ning Narva linna spordiliit, seejuures üks spordiliit igast nimetatud linnast;

9.2.5. üleriigilised spordiühendused

9.3. Riigi esindajad ei nimeta ühtegi EOK liiget, kuid EOK-l on õigus punkti 9.1.3. alusel valida liikmeks riigi esindaja.

9.4. EOK liikmed, välja arvatud need, kes tegelevad EOK-s spordi administreerimisega, ei saa tasu EOK-sse kuulumise eest.

9.5. EOK liige ei tohi olla Rahvusvahelise Olümpiakomitee liige või auliige, kes on Rahvusvahelise Olümpiakomitee liikmeskonnast välja heidetud.

Artikkel 10. Liikmeks astumine

10.1. EOK liikmeks astumiseks esitab sooviavaldaja EOK täitevkomiteele kirjaliku avalduse.  Täitevkomiteel on vajaduse korral õigus nõuda sooviavaldajalt lisainformatsiooni. Täitevkomitee edastab talle laekunud avalduse koos oma seisukohaga täiskogule. Liikmeks vastuvõtmise otsustab EOK täiskogu.

10.2. EOK liikme õigused ja kohustused omandab isik pärast täiskogu positiivset otsust.

10.3. Liikmeks astumise päevaks loetakse täiskogu otsuse tegemise päeva.

Artikkel 11. Liikme väljaastumine

11.1. Väljaastumiseks esitab liige kirjaliku avalduse täitevkomiteele. Täitevkomitee edastab talle laekunud avalduse täiskogule.

11.2. EOK-st väljaastumise päevaks loetakse täiskogu otsuse tegemise päeva.

Artikkel 12. Liikme väljaarvamine

12.1. Liikme võib EOK-st välja arvata täiskogu otsusega, kui liige:

12.1.1. ei täida EOK põhikirja sätteid või

12.1.2. on kahjustanud oluliselt moraalselt või materiaalselt EOK-d või

12.1.3. ei täida süstemaatiliselt EOK valitud organite ja juhtide poolt oma pädevuse piires  kehtestatud aktide nõudeid või

12.1.4. muudel seaduses sätestatud liikmelisuse lõppemise alustel.

12.2. Ettepaneku liikme EOK-st väljaarvamiseks teeb täiskogule täitevkomitee.

12.3. EOK-st väljaarvamise päevaks loetakse täiskogu otsuse tegemise päeva.

12.4. EOK-st välja arvatud liikmele teatatakse väljaarvamise otsusest  ja selle põhjusest kirjalikult vähemalt 10 tööpäeva jooksul, arvates otsuse vastuvõtmisest.

Artikkel 13. Erisused liikmestaatuse lõppemisel

13.1. Füüsilisest isikust liikme liikmestaatuse lõppemisel ja lõpetamisel on lisaks  artiklites 11 ja 12 sätestatule järgmised alused.

13.1.1. Liige arvatakse liikmeskonnast välja, kui ta kaotab Eesti Vabariigi kodakondsuse;

13.1.2. Liige arvatakse liikmeskonnast välja, kui ta saab 70-aastaseks. Väljaarvamine toimub vanusepiiri ületamisele järgneval täiskogu koosolekul. Need liikmed, kes on valitud EOK presidendiks või täitevkomitee liikmeks, sealhulgas asepresidendiks või peasekretäriks, arvatakse vanusepiiri ületamisel liikmeskonnast välja pärast nende volituste tähtaja lõppemist valitud ametikohal;

13.1.3. Põhikirja punkti 9.1.2. alusel EOK liikmeks valitud sportlaste liikmelisus EOK-s lõpeb kolmanda olümpiaadi lõpul, arvates viimastest olümpiamängudest, kus nad sportlasena osalesid. Need liikmed, kes on valitud EOK presidendiks või täitevkomitee liikmeteks, sealhulgas asepresidendiks või peasekretäriks, arvatakse tähtaja ületamisel liikmeskonnast välja pärast nende volituste tähtaja lõppemist valitud ametikohal;

13.1.4. Rahvusvahelise Olümpiakomitee liige on EOK liige kuni oma liikmestaatuse lõppe­miseni Rahvusvahelises Olümpiakomitees;

Artikkel 14. Liikmete õigused

Liikmeil on õigus:

14.1. osaleda ja olla esindatud kõigil EOK üritustel ja tegevustes;

14.2. osaleda ja olla hääleõiguslikuna esindatud täiskogu töös ning valida ja olla valitud EOK juht- ning teistesse valitavatesse organitesse, esindada EOK-d  juhtorganite volitusel teistes organisatsioonides ning üritustel, võtta osa toimkondade tööst;

14.3. esitada arupärimisi ja ettepanekuid EOK valitavate organite tegevuse kohta ning saada informatsiooni EOK tegevusest;

14.4. kasutada EOK ja tema asutuste või tema poolt asutatud organisatsioonide abi ning teenuseid täitevkomitee poolt määratud alusel;

14.5. moodustada EOK raames ajutisi ja alalisi ühendusi;

14.6. EOK-st välja astuda.

Artikkel 15. Liikmete kohustused

15.1. Liige on kohustatud:

15.1.1. järgima punktis 2.2. nimetatud alusdokumente ja EOK valitavate organite ning nende juhtide poolt oma pädevuse piires välja antud akte;

15.1.2. tegutsema EOK missiooni ja eesmärkide saavutamise nimel;

15.1.3. osalema täiskogusse ja valitavatesse organitesse kuulumisel nende töös;

15.1.4. hoidma ja kaitsma EOK head nime, mitte kahjustama EOK ega tema liikmete mainet;

15.1.5. hoidma EOK-lt saadud konfidentsiaalset informatsiooni ja edastama seda kolman­datele isikutele vaid presidendi või peasekretäri nõusolekul;

15.1.6. juriidilisest isikust liikme ümberkujundamise, ühinemise, jagunemise või lõpetamise korral viivitamatult informeerima sellest peasekretäri.

15.2. Muid kohustusi saavad liikmetele tema nõusolekul kehtestada esindajate kogu ja täitevkomitee.

Artikkel 16. Liikmelisuse lõppemine

16.1. Juriidilisest isikust liikme ühinemise, jaotumise või lõpetamise korral lõpevad tema liikmeõigused.

III AUNIMETUSED

Artikkel 17. Aunimetused

EOK aunimetusteks on auliige ja aupresident.

17.1. Aunimetuse auliige annab täiskogu täitevkomitee ettepanekul füüsilisele isikule, kes:

17.1.1. on olnud EOK füüsilisest isikust liige või juriidilisest isikust liikme esindaja vähemalt kümme aastat, on andnud oma senise tegevusega olulise panuse olümpia- ja spordiliikumise arengusse ning ületanud 70 aasta vanusepiiri või

17.1.2. on osutanud erilisi teeneid olümpia- ja spordiliikumise arendamisel või

17.1.3. on tulnud olümpiavõitjaks.

17.2. Aunimetuse auliige omandaja ei pea olema EOK liige. Aunimetuse kandjale, kes ei ole EOK liige, ei laiene käesoleva põhikirjaga liikmetele antud õigused ja kohustused.

17.3. Aunimetuse aupresident annab täiskogu täitevkomitee ettepanekul füüsilisele isikule, kes:

17.3.1. on olnud valitud EOK presidendiks ning ei kuulu täitevkomitee koosseisu või

17.3.2. on olnud valitud Eesti Spordi Keskliidu esimeheks ning ei kuulu täitevkomitee koosseisu.

17.4. Aunimetuse aupresident omandaja ei pea olema EOK liige. Aunimetuse kandjale, kes ei ole EOK liige, ei laiene käesoleva põhikirjaga liikmetele antud õigused ja kohustused.

17.5. Aunimetus antakse füüsilisele isikule kogu eluks.

IV JUHTIMINE

Artikkel 18. Juhtorganid

18.1. EOK juhtorganid on:

täiskogu, esindajate kogu, täitevkomitee, president, peasekretär.

Artikkel 19. Täiskogu

19.1. EOK kõrgeim organ on üldkoosolek, mida nimetatakse täiskoguks.

19.2. Täiskogu kokkukutsumine.

Korralise täiskogu kutsub kokku peasekretär täitevkomitee otsuse põhjal vähemalt üks kord aastas. Korraline täiskogu toimub iga aasta kevadel ja suveolümpiamängude aastal sügisel, mil valitakse EOK juhtorganid kuni  neljaks aastaks.

19.3. Erakorralise täiskogu kutsub kokku peasekretär täitevkomitee algatuse ja otsuse põhjal. Erakorralise täiskogu kokkukutsumist peab algatama ka 1/10 liikmete kirjalikul motiveeritud nõudmisel.

19.4. Täiskogu kokkukutsumise kirjalik kutse saadetakse kõigile EOK liikmetele vähemalt kuus nädalat enne täiskogu toimumist. Kutses märgitakse täiskogu toimumise aeg, koht ja päevakorra projekt.

Täiskogu materjalid peavad olema liikmetele teatavaks ja kättesaadavaks tehtud hiljemalt üks nädal enne täiskogu toimumist.

19.5. Täiskogu pädevus.

19.5.1. muudab EOK põhikirja;

19.5.2. muudab EOK missiooni ja põhieesmärke;

19.5.3. otsustab EOK lõpetamise, ühinemise või jagunemise üle;

19.5.4. valib esindajate kogu liikmed ja otsustab nende volituste tähtaja;

19.5.5. valib ja kutsub tagasi täitevkomitee liikmed, sealhulgas presidendi, kaks asepresidenti ja peasekretäri ning määrab audiitori;

19.5.6. otsustab liikmeks vastuvõtmise, väljaastumise ja väljaarvamise;

19.5.7. kinnitab majandusaasta aruande;

19.5.8. kinnitab EOK tegevussuunad;

19.5.9. teeb tehinguid täitevkomitee või täiskogu poolt valitud muu organi liikmega, esitab tema vastu nõudeid ja määrab selles tehingus või nõudes oma esindaja;

19.5.10. määrab likvideerijate arvu ja koosseisu, lõpetamisel allesjäänud vara jagamiseks õigustatud isikud;

19.5.11. kinnitab EOK lipu ja autasude statuudid;

19.5.12. omistab aunimetusi.

19.6. Täiskogu läbiviimine.

19.6.1. Täiskogu on otsustusvõimeline, kui selles osaleb üle poole EOK liikmetest.

19.6.2. Igal liikmel on üks hääl.

19.6.3. Kui punktis 19.6.1. sätestatud kvooruminõuded pole täidetud, kutsub peasekretär täitevkomitee otsuse põhjal nelja nädala jooksul kokku uue täiskogu sama päevakorra ja kvooruminõudega. Kui teist korda kokku kutsutud täiskogu ei vasta punktis 19.6.1. sätestatud kvooruminõutele, kutsub peasekretär täitevkomitee otsuse põhjal nelja nädala jooksul kokku uue täiskogu sama päevakorraga. Uus täiskogu on pädev otsuseid vastu võtma, kui selles osaleb üle kolmandiku EOK liikmetest.

19.6.4. Täiskogu juhatab president, tema äraolekul presidendi poolt volitatud asepresident, presidendi ja asepresidentide puudumisel vanim täitevkomitee liige.

19.6.5. Täiskogu viiakse läbi koosolekul kinnitatud päevakorra ja kodukorra järgi.

Hääletamise kord määratakse täiskogu kodukorra või täiskogu poolt kinnitatava hääletamisreglemendiga.

19.6.6. Täiskogul võivad osaleda ja hääletada kõik EOK liikmed.

Füüsilisest isikust liige osaleb täiskogul isiklikult, juriidilisest isikust liiget esindab lihtkirjaliku volikirjaga määratud isik.

19.6.7. EOK liiget saab täiskogul asendada ja tema eest hääletada ainult teine EOK liige lihtkirjaliku volikirja alusel.

19.6.8. Täiskogu kohta koostatakse protokoll. Protokollile kirjutavad alla juhataja ja proto­kollija. 

19.7. Täiskogu otsus.

19.7.1. Täiskogu otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab üle poole täiskogul osalenud ja esindatud EOK liikmetest, välja arvatud EOK põhikirja muutmine ja lõpetamine, ühinemine või jagunemine, kus on nõutavad üle 2/3 täiskogul osalevate ja esindatud liikmete poolthääled, ning muud seaduses sätestatud juhud, kus otsuse vastuvõtmiseks on nõutav kvalifitseeritud häälteenamus.

19.7.2. Isiku valimistel loetakse täiskogul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli tingimusel, et kandidaadi poolt on antud üle poole täiskogul osalenud ja esindatud liikmete häältest. Valimiste läbiviimiseks võib täiskogu kinnitada valimisreglemendi.

19.7.3. Kui isiku valimisel saavad kandidaadid võrdse arvu hääli ja valida saab neist vaid ühte isikut, korraldatakse nimetatud isikute vahel kordusvalimised.

19.7.4. Juhul kui isik või isikud jäävad valimata põhjusel, et nende poolt ei antud üle poole täiskogul osalenud ja esindatud liikmete häältest, korraldatakse mittevalitute osas kordusvalimised või esitatakse uued kandidaadid ja korraldatakse kordusvalimised nende vahel.

19.7.5. EOK põhikirja muutmisel tuleb kõik muudatused kooskõlastada Rahvusvahelise Olümpiakomiteega.

Artikkel 20. Esindajate kogu

20.1. Täiskogude vahelisel perioodil täidab täiskogu ülesandeid põhikirjaga määratud ulatuses volinike koosolek, mida nimetatakse esindajate koguks.

20.2. Esindajate kogu valimine ja koosseis.

20.2.1. Esindajate kogu volituste tähtaja otsustab ja selle liikmed valib täiskogu. Esindajate kogu volituste tähtaeg ei ületa nelja aastat.

20.2.2. Esindajate kogusse valitakse 59 liiget. Üle 50% esindajate kogu koosseisust peab olema olümpiamängude programmi kuuluvate spordialade rahvusvaheliste liitude liikmeks olevate spordialaliitude esindajad.

Esindajate kogusse kuulub alati Eestist valitud Rahvusvahelise Olümpiakomitee liige (liikmed).

20.2.3. Esindajate kogu kandidaate esitavad EOK liikmed, kusjuures iga liige võib esitada ühe kandidaadi. Kandideerimiseks on nõutav kandidaadi kirjalik nõusolek.

Kandidaatide ülesseadmise dokumendid peavad olema saadetud EOK sekretariaati hiljemalt kaks nädalat enne valimisi täiskogul.

20.2.4. Kandidaatide hulgast valitakse esindajate kogu liikmed alljärgnevalt:

20.2.4.1. 30 liiget olümpiamängude programmi kuuluvate spordialade rahvusvaheliste liitude liikmeks olevate spordialaliitude poolt esitatud kandidaatide hulgast;

20.2.4.2. 6 liiget ülejäänud Rahvusvahelise Olümpiakomitee poolt tunnustatud rahvus­vaheliste spordialaliitude liikmeks olevate spordialaliitude poolt esitatud kandidaatide hulgast;

20.2.4.3. 1 liige teiste rahvusvaheliste spordialaliitude liikmeks olevate spordialaliitude poolt esitatud kandidaatide hulgast;

20.2.4.4. 5 liiget üleriigiliste spordiühenduste poolt esitatud kandidaatide hulgast;

20.2.4.5. 10 liiget maakondade spordiliitude ja 5 linna spordiliidu poolt esitatud kandidaatide hulgast;

20.2.4.6. 5 liiget EOK füüsilisest isikust liikmete poolt ja seast esitatud kandidaatide hulgast;

20.2.4.7. 2 liiget olümpiamängudel sportlasena osalemise tõttu EOK liikmeks valitud füüsilisest isikust liikmete poolt ja seast esitatud kandidaatide hulgast.

20.2.5. Esindajate kogu liikmel on õigus tagasi astuda enne tähtaega isikliku avalduse alusel.

20.2.6. Esindajate kogu liikmed, kes on valitud punkt 20.2.4.7. alusel, arvatakse esindajate kogust välja kolmanda olümpiaadi lõpul, arvates viimastest olümpiamängudest, kus nad sportlasena osalesid. 

20.2.7. Tagasi astunud ja välja arvatud esindajate kogu liikmete asemele valib täiskogu punktis 20.2.4. sätestatud korda jälgides uued liikmed, kelle volitused kehtivad kuni järgmiste korraliste esindajate kogu liikmete valimisteni.

20.3. Esindajate kogu kokkukutsumine.

20.3.1. Korralise esindajate kogu kutsub kokku peasekretär täitevkomitee otsuse põhjal vähemalt üks kord aastas. Korraline esindajate kogu toimub sügisel.

20.3.2. Erakorralise esindajate kogu kutsub kokku peasekretär täitevkomitee algatuse ja otsuse põhjal. Erakorralise esindajate kogu kokkukutsumist peab algatama ka 1/10 liikmete kirjalikul motiveeritud nõudmisel, täiskogu otsuse põhjal või esindajate kogu otsuse põhjal.

20.3.3. Esindajate kogu kokkukutsumisest teatatakse kõigile EOK liikmetele vähemalt kuus nädalat enne esindajate kogu toimumist.  Eelteates esitatakse esindajate kogu toimumise aeg, koht ja päevakorra projekt.

20.3.4. Kirjalikud ettepanekud arutatavate ja otsustatavate küsimuste võtmiseks korralise esindajate kogu päevakorda esitavad EOK liikmed täitevkomiteele  hiljemalt neli nädalat enne esindajate kogu toimumist.

20.3.5. Kutse kõigile esindajate kogu liikmetele saadetakse välja vähemalt kolm nädalat enne esindajate kogu toimumist. Kutses märgitakse esindajate kogu toimumise aeg, koht ja päevakord.

20.3.6. Esindajate kogu materjalid tehakse esindajate kogu liikmetele teatavaks ja kättesaadavaks hiljemalt üks nädal enne koosolekut.

20.4. Esindajate kogu pädevus.

20.4.1. kinnitab täitevkomitee ettepanekul olümpiamängudest osavõtva delegatsiooni ja olümpiamängudel esinemise aruande, otsustab teisi olümpiamängudega seotud küsimusi;

20.4.2. otsustab rahvusvahelistesse ja üleriigilistesse ühendustesse astumise ja väljaastumise üle;

20.4.3. kinnitab järgmise aasta eelarve;

20.4.4. otsustab ülesannete andmise täitevkomiteele. Otsustab täitevkomitee liikmete, presidendi ja peasekretäri funktsioonide täpsema määratlemise ning muud spordi- ja olümpialiikumise arengu seisukohast olulised küsimused ja organisatsiooni arengu küsimused, mis ei ole põhikirjaga antud täiskogu, täitevkomitee, presidendi või peasekretäri pädevusse; 

20.5. Esindajate kogu läbiviimine.

20.5.1. Esindajate kogu on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole esindajate kogu liikmetest. Igal esindajate kogu liikmel on üks hääl.

20.5.2. Kui punktis 20.5.1. sätestatud kvooruminõuded pole täidetud, kutsub peasekretär täitevkomitee otsuse põhjal kolme nädala jooksul kokku uue esindajate kogu sama päevakorra ja kvooruminõudega. Kui teist korda kokku kutsutud esindajate kogu ei vasta punktis 20.5.1. sätestatud kvooruminõutele, kutsub peasekretär täitevkomitee otsuse põhjal kolme nädala jooksul kokku uue esindajate kogu sama päevakorraga. Uus esindajate kogu on pädev vastu võtma otsuseid, kui selles osaleb üle kolmandiku esindajate kogu liikmetest.

20.5.3. Esindajate kogu juhatab president, tema äraolekul presidendi poolt volitatud asepresident, presidendi ja asepresidentide puudumisel vanim täitevkomitee liige.

20.5.4. Esindajate kogu viiakse läbi põhikirjas sätestatud korras teatavaks tehtud ja koosolekul kinnitatud päevakorra ning koosolekul kinnitatud kodukorra järgi. Hääletamise kord määratakse esindajate kogu kodukorraga.

20.5.5. Esindajate kogu toimumise kohta koostatakse protokoll. Protokollile kirjutavad alla juhataja ja protokollija.

20.6. Esindajate kogu otsus.

Esindajate kogu otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt annavad hääle üle poole esindajate kogul osalenud liikmetest.

20.7. Otsuse vastuvõtmine esindajate kogu kokku kutsumata.

20.7.1. Esindajate kogul on õigus vastu võtta otsuseid koosolekut kokku kutsumata.

20.7.2. Selleks saadab president otsuse eelnõu kirjalikult kõigile esindajate kogu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul esindajate kogu liikmed peavad esitama eelnõu kohta oma kirjaliku seisukoha. Kui esindajate kogu liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on eelnõu poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab eelnõu vastu.

20.7.3. Esindajate kogu kokku kutsumata tehtud otsus on vastu võetud, kui selle poolt annavad oma hääle kõik esindajate kogu liikmed.

20.8. Erisus olümpiamänge puudutavate küsimuste otsustamisel.

Olümpiamänge puudutavate küsimuste otsustamisel omavad õigust hääletada ainult olümpia­mängude programmi kuuluvate spordialade rahvusvaheliste liitude liikmeks olevaid spordialaliite esindavad esindajate kogu liikmed ja erandina ka Täitevkomitee liikmed.

Artikkel 21. Täitevkomitee

21.1. EOK tegevust juhib ja teda esindab juhatus, mida nimetatakse täitevkomiteeks.

21.2. Täitevkomitee valimine ja koosseis.

21.2.1. Täitevkomitee liikmed valib täiskogu kuni neljaks aastaks.

21.2.2. Täitevkomitees on 17 liiget. Sellesse kuuluvad president, kaks asepresidenti, peasekretär ja 13 täitevkomitee liiget.

21.2.3. Täitevkomitee koosseisust peab üle 50% liikmetest olema olümpiamängude programmi kuuluvate spordialade rahvusvaheliste liitude liikmeks olevate spordialaliitude esindajad.

21.2.4. Eestist valitud Rahvusvahelise Olümpiakomitee liige kuulub alati hääleõiguslikuna täitevkomitee koosseisu.

21.2.5. Täitevkomiteesse kuuluvad president, kaks asepresidenti ja peasekretär valitakse täiskogu poolt punktides 22.2., 23.2. ja 24.2. sätestatud korras.

21.2.6. Täitevkomitee 13 liikme valimiseks on kandidaatide esitamise õigus kõigil EOK liikmetel, seejuures võib iga liige üles seada ühe kandidaadi.

Nõuetekohaselt ülesseatud kandidaadiks loetakse isikud, kes on andnud kandideeri-miseks kirjaliku nõusoleku ja kelle ülesseadmise dokumendid on saadetud EOK sekretariaati hiljemalt kaks nädalat enne valimisi täiskogul.

Nõuetekohaselt ülesseatud kandidaatide seast esitab valitud president täiskogule valimiseks 13 täitevkomitee liikme kandidaati alljärgnevalt:

21.2.6.1. olümpiamängude programmi kuuluvate spordialade rahvusvaheliste liitude liikmeks olevate spordialaliitude poolt esitatud kandidaadid;

21.2.6.2. teiste EOK liikmete poolt esitatud kandidaadid.

21.2.7. Täitevkomitee liikmel on õigus tagasi astuda enne tähtaega isikliku avalduse alusel.

21.2.8. Tagasiastunud täitevkomitee liikme volitused lõpevad täiskogu poolt vastava otsuse tegemise päevast. Tagasiastunud täitevkomitee liikme asemele valib täiskogu punktis 21.2.6. sätestatud korra alusel uue liikme, kelle volitused kehtivad kuni järgmiste korraliste täitevkomitee liikmete valimisteni.

21.2.9. Täitevkomitee liikmetel on õigus nõuda ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulude hüvitamist.

21.3. Täitevkomitee pädevus:

21.3.1. otsustab täiskogu ja esindajate kogu kokku kutsumise ning esitab ettepanekud päevakorra kohta;

21.3.2. kiidab heaks täiskogule ja esindajate kogule esitatavate dokumentide projektid;

21.3.3. kiidab heaks ja esitab täiskogule kinnitamiseks majandusaasta aruande;

21.3.4. kiidab heaks ja esitab esindajate kogule kinnitamiseks järgmise aasta eelarve projekti;

21.3.5. jälgib Olümpiaharta nõuetest kinnipidamist;

21.3.6. kinnitab EOK toimkondade struktuuri ja koosseisud;

21.3.7. kinnitab EOK täidesaatva ja korraldava sekretariaadi struktuuri, funktsioonid ning töö tasustamise alused, otsustab ametilepingute sõlmimise EOK presidendi ja peasekretäriga, volitab ühte asepresidenti sõlmima ametilepingud;

21.3.8. viib ellu täiskogu ja Esindajate Kogu otsuseid, teostab EOK strateegilist juhtimist ja arendustegevust;

21.3.9. esindab EOK-d ja teostab liikmeõigusi EOK poolt või osalusel loodud juriidilistes isikutes, sihtkapitalides, füüsiliste ja juriidiliste isikute ühendustes;

21.3.10. määrab ühe asepresidendi asendama presidenti kuni järgmise täiskoguni, kui president lahkub ametist kahe täiskogu vahelisel perioodil;

21.3.11. koordineerib EOK liikmetevahelist koostööd ja lahendab vaidlusküsimusi;

21.3.12. otsustab EOK vahendite kasutamise esindajate kogu poolt kinnitatud eelarve piires;

21.3.13. kinnitab EOK autasude süsteemi ja sümboolika kavandid;

21.3.14. kutsub kokku iga nelja aasta tagant Eesti Spordi Kongressi;

21.3.15. otsustab kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade võõrandamise;

21.3.16. otsustab muude seaduse ja põhikirja ning täiskogu ja esindajate kogu otsusega täitevkomitee pädevusse antud küsimuste üle.

21.4. Täitevkomitee koosolekud.

21.4.1. Täitevkomitee koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kolme kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku peasekretär presidendi ülesandel. Kutsed koosolekule saadetakse välja vähemalt kümme päeva enne koosoleku toimumist. Kutses märgitakse koosoleku aeg, koht ja arutamisele tulevad küsimused.

21.4.2. Täitevkomitee on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole tema liikmetest.

21.4.3. Täitevkomitee koosolekut juhatab president, presidendi äraolekul tema poolt volitatud asepresident.     

21.4.4. Koosolekutest võidakse täitevkomitee otsuse alusel kutsuda osa võtma isikuid, kes on arutatavates küsimustes eksperdid, kuid ei kuulu täitevkomitee koosseisu. Nimetatud isikutel on koosolekul sõnaõigus.

21.5. Täitevkomitee otsus.

21.5.1. Otsused loetakse vastuvõetuks kohalviibivate täitevkomitee liikmete lihthäälte enamusega.

21.5.2. Täitevkomitee võib vastu võtta otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik täitevkomitee liikmed.

Artikkel 22. President

22.1. President juhindub oma tegevuses käesolevast põhikirjast, täiskogu ja  esindajate kogu otsustest ning esindajate kogu poolt talle antud volitustest. President kuulub täitevkomitee koosseisu.

22.2. Presidendi valimine.

22.2.1. Presidendi valib täiskogu kuni neljaks aastaks;

22.2.2. Presidendi kandidaate võivad üles seada kõik EOK liikmed. Ülesseatud kandidaa­tidest esitatakse täiskogule valimiseks isikud, kes on andnud kandideerimiseks kirjaliku nõusoleku, kelle esitamist toetavad vähemalt 15 EOK liiget ning kelle ülesseadmise dokumendid on saadetud EOK sekretariaati hiljemalt kaks nädalat enne valimisi täiskogul.

22.2.3. Presidendi valimised korraldatakse täiskogul põhikirja punkti 19.7.2. ja täiskogul vastu võetud valimise reglemendi alusel.

22.2. Presidendi ametist lahkumisel täiskogude vahelisel perioodil täidab presidendi ülesandeid täitevkomitee otsuse alusel kuni järgmise täiskoguni üks asepresidentidest.

22.3. President:

22.3.1. juhib, koordineerib ja korraldab EOK strateegilist tegevust;

22.3.2. esindab EOK-d kõikides õigustoimingutes, suhetes riigi- ja valitsemisorganite ning rahvusvaheliste organisatsioonidega;

22.3.3. juhib täitevkomitee tegevust;

22.3.4. juhatab täiskogu, esindajate kogu ja täitevkomitee koosolekuid.

Artikkel 23. Asepresidendid

23.1. EOK-l on kaks asepresidenti. Asepresidendid asendavad presidenti presidendi äraolekul presidendi poolt antud volituste alusel. Presidendi ametist lahkumisel täidab üks asepresident presidendi ülesandeid täitevkomitee otsuse alusel kuni järgmise täiskoguni.

Asepresidendid kuuluvad täitevkomitee koosseisu.

23.2. Asepresidentide valimine.

23.2.1. Asepresidendid valib täiskogu kuni neljaks aastaks.

23.2.2.  Kahe asepresidendi valimiseks on kandidaatide esitamise õigus kõigil EOK liikmetel.

Ülesseatud kandidaa­tidest esitatakse täiskogule valimiseks isikud, kes on andnud kandideerimiseks kirjaliku nõusoleku ja kelle ülesseadmise dokumendid on saadetud EOK sekretariaati hiljemalt kaks nädalat enne valimisi täiskogul.

Nõuetekohaselt ülesseatud kandidaatide seast esitab valitud president täiskogule hääletamiseks kaks asepresidendi kandidaati.

23.2.3. Asepresidentide valimised korraldatakse põhikirja punktide 19.7.2. ja 19.7.4. alusel.

Artikkel 24. Peasekretär

24.1. Peasekretär juhindub oma tegevuses käesolevast põhikirjast, täiskogu ja esindajate kogu otsustest ning esindajate kogu poolt talle antud volitustest.

Peasekretär kuulub täitevkomitee koosseisu.

24.2. Peasekretäri valimine.

24.2.1. Peasekretäri valib täiskogu kuni neljaks aastaks.

24.2.2. Peasekretäri valimiseks on kandidaatide esitamise õigus kõigil EOK liikmetel.

Ülesseatud kandidaa­tidest esitatakse täiskogule valimiseks isikud, kes on andnud kandideerimiseks kirjaliku nõusoleku ja kelle ülesseadmise dokumendid on saadetud EOK sekretariaati hiljemalt kaks nädalat enne valimisi täiskogul.

Nõuetekohaselt ülesseatud kandidaatide seast esitab valitud president täiskogule peasekretäri valimiseks ühe kandidaadi

24.2.3. Peasekretäri valimised korraldatakse täiskogul põhikirja punktide 19.7.2. ja 19.7.4. alusel.

24.3. Peasekretär:

24.3.1. juhib EOK arendustegevust;

24.3.2. korraldab koostööd rahvusvaheliste olümpia- ja spordiorganisatsioonidega põhikir­jaliste ülesannete täitmiseks;

24.3.3. koordineerib EOK liikmete teenindamist ja spordiorganisatsioonide ühistegevust;

24.3.4. juhib spordiliikumise planeerimise ja spordiorganisatsiooni väljaarendamise alast tegevust;

24.3.5. korraldab spordi- ja olümpiakoolituse elluviimist ning olümpiaideede propageerimist ja spordiinfo kogumist, analüüsi ja avaldamist;

24.3.7. korraldab täiskogu, Esindajate Kogu ja täitevkomitee koosolekute ettevalmistamise ning läbiviimise;

24.3.8. tagab EOK toimkondade tegutsemise;

24.3.9. teostab muid funktsioone esindajate kogu otsuse alusel.

Artikkel 25. Toimkonnad ja Eesti Olümpiaakadeemia

25.1. EOK missiooni täitmiseks ja eesmärkide saavutamiseks võidakse moodustada toimkondi EOK liikmete poolt esitatud isikutest.

25.2. EOK toimkonnad ei ole juriidilised isikud ega EOK osakonnad. Toimkondade struktuuri ja koosseisud kinnitab täitevkomitee. Toimkondade tegevust rahastab EOK.

25.3. Eesti Olümpiaakadeemia on EOK alaliselt tegutsev struktuuriüksus, mille ülesandeks on olümpismi, olümpiaajaloo ja -koolituse edendamine. Eesti Olümpiaakadeemia juhtimisorganiks on juhatus, mille pädevusse kuulub täidesaatva ja korraldava tegevuse juhtimine. Eesti Olümpiaakadeemia tegevust rahastab EOK.

Artikkel 26. Esindusõigus

26.1. EOK-d esindab:

26.1.1. president kõigis õigustoimingutes;

26.1.2. asepresident kõigis õigustoimingutes juhul, kui ta asendab täitevkomitee otsusel presidenti;

26.1.3. peasekretär õigustoimingutes peasekretäri pädevuse piires;

26.1.4. teised täitevkomitee liikmed kõigis õigustoimingutes ainult ühiselt;

26.1.5. teised isikud presidendi, peasekretäri või ühiselt kõikide teiste täitevkomitee liikmete poolt nende pädevuse piires antud volikirja alusel.

26.2. Kinnisasju ja registrisse kantud vallasasju võib võõrandada või asjaõigusega koormata ainult sellekohase täitevkomitee otsuse alusel.

V VAHENDID, VARA, RAAMATUPIDAMINE JA JÄRELEVALVE

Artikkel 27. Vara ja vahendid

27.1. EOK vara ja vahendid moodustuvad:

27.1.1. füüsiliste ja juriidiliste isikute annetustest ja toetustest;

27.1.2. riigi ja kohalike omavalitsuste toetustest;

27.1.3. fondide ja sihtkapitalide toetustest;

27.1.4. EOK sümboolika kasutamise õiguste loovutamisest saadavast tulust;

27.1.5. EOK põhitegevuse tuludest.

27.2. Vara ja vahendite kasutamine.

27.2.1. EOK vara ja vahendid kuuluvad EOK-le ning neid kasutatakse ja käsutatakse EOK missiooni saavutamiseks ning eesmärkide täitmiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja käesolevale põhikirjale.

27.2.2. EOK ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest, liikmed ei kanna varalist vastutust EOK kohustuste eest.

27.3. Raamatupidamine ja järelevalve.

27.3.1. EOK majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

27.3.2. Täitevkomitee korraldab EOK raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele. Pärast majandusaasta lõppu koostab peasekretär tegevusaruande ja tagab majandusaasta raamatupidamise aruande koostamise ning esitab need heaks­kiitmiseks täitevkomiteele ning kinnitamiseks täiskogule.

Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik täitevkomitee liikmed.

27.3.3. EOK maksab makse riigi- ja kohalikku eelarvesse ning esitab oma asukohajärgsele maksuameti kohalikule asutusele maksudeklaratsiooni õigusaktides sätestatud korras.

27.3.4. EOK majandustegevust kontrollib audiitor vähemalt üks kord aastas ning esitab oma järeldusotsuse kinnitamiseks täiskogule.

VI LÕPETAMINE, ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE

Artikkel 28. Vabatahtlik lõpetamine

28.1. Vabatahtliku lõpetamise otsustamine.

28.1.1. EOK tegevuse lõpetamise otsuse võtab vastu täiskogu.

28.1.2. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 täiskogul osalenud ja esindatud liikmetest.

28.2. Vara jaotamine likvideerimisel.

28.2.1. EOK lõpetamisel toimub selle likvideerimine vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

28.2.2. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja nõuet mitte esitanud teada olevate võlausalda­jate raha deponeerimist kuulub allesjäänud vara üleandmisele tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalik–õiguslikule juriidilisele isikule.

28.2.3. Õigustatud isikute ringi, põhikirja punktis 28.2.2. sätestatu piires, kellele antakse vara, otsustab täiskogu.

Artikkel 29. Ühinemine ja jagunemine

29.1. EOK ühinemise või jagunemise otsustab täiskogu.

29.2. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 täiskogul osalenud ja esindatud liikmetest.

VII VAIDLUSTE LAHENDAMINE

Artikkel 30. Põhikirja tõlgendamine

30.1. Käesoleva põhikirja tõlgendamisega seotud vaidluste korral lähtutakse Eestis kehtivatest seadustest ja teistest õigusaktidest. EOK põhikirja ja Olümpiaharta sätete vahelise vastuolu ilmnemisel või tõlgendamisel olümpialiikumist käsitlevates küsimustes juhindutakse Olümpiahartast.

30.2. Liikmetevaheliste vaidluste lahendamisel põhikirja punkti 21.3.11. alusel langetatud EOK täitevkomitee otsust võib vaidlustada Šveitsis tegutsevas Lausanne'i Spordiarbitraa˛i kohtus, kus vaidlus lahendatakse kooskõlas spordiarbitraa˛i koodeksiga. Vastav kaebus tuleb esitada 21 päeva jooksul arvates täitev­komitee otsuse kättesaamisest.