Kutsenõukogu põhimäärus Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 16. oktoobri 2001. a määrusega nr 321 (RT I 2001, 83, 502), jõustunud 25.10.2001 Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): Määrus kehtestatakse «Kutseseaduse» (RT I 2001, 3, 7) § 5 lõike 4 alusel.
(1) Kutsenõukogu on vastava tegevusvaldkonna töötajate, tööandjate, kutse- ja erialaühenduste ning riigi esindajate koostööorgan. [RT I 2003, 40, 279 – jõust. 16.05.2003] §2. Kutsenõukogu koosseis, moodustamine ja lõpetamine (1) Kutsenõukogude koosseisud esitab Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks haridus- ja teadusminister. Kutsenõukogu moodustamisel tugineb haridus- ja teadusminister vastaval kutsealal tegutsevate töötajate, tööandjate, kutse- ja erialaühenduste ning riigi esindajate ettepanekutele. (2) Igal lõikes 1 nimetatud institutsioonil on õigus esitada kutsenõukogusse üks esindaja. Juhul kui institutsioon ühendab mitme erineva kutseala esindajaid, on tal õigus esitada mitu esindajat. (3) Kutsenõukogu liige arvatakse kutsenõukogust välja juhul, kui: (4) Kutsenõukogusse võetakse täiendav liige juurde juhul, kui: (5) Kutsenõukogusse täiendavate liikmete juurdevõtmiseks ja kutsenõukogust liikmete väljaarvamiseks võib kutsenõukogu teha ettepaneku vastavale lõikes 1 nimetatud institutsioonile. (6) Kutsenõukogusse täiendavate liikmete juurdevõtmise ja kutsenõukogust liikmete väljaarvamise korral tugineb haridus- ja teadusminister lõikes 1 nimetatud ettepanekutele. Liikmete juurdevõtmise ja väljaarvamise kinnitab Vabariigi Valitsus. (7) Kutsenõukogu tegevuse lõpetab Vabariigi Valitsus. [RT I 2004, 19, 137 – jõust. 3.04.2004] §3. Kutsenõukogu ülesanded Kutsenõukogu tegevuse eesmärgist lähtuvalt on kutsenõukogu ülesanded: [RT I 2003, 40, 279 – jõust. 16.05.2003] §4. Kutsenõukogu õigused Kutsenõukogul on õigus: [RT I 2003, 40, 279 – jõust. 16.05.2003] §5. Kutsenõukogu töö juhtimine (1) Kutsenõukogu tööd juhib esimees, tema äraolekul aseesimees. (2) Kutsenõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe(d). Esimees ja aseesimees (aseesimehed) valitakse lihthäälteenamusega, kusjuures koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kaks kolmandikku kutsenõukogu liikmetest. §6. Kutsenõukogu töökord (1) Kutsenõukogu töövorm on koosolek. (2) Kutsenõukogu koosoleku kutsub kokku kutsenõukogu esimees, tema äraolekul aseesimees, vähemalt kaks korda aastas, teatades sellest kirjalikult kutsenõukogu liikmetele vähemalt 10 kalendripäeva enne koosoleku toimumist. Koos teatega koosoleku toimumise kohta edastatakse kutsenõukogu liikmetele ka koosoleku päevakord. Kutsenõukogu koosolek kutsutakse kokku vähemalt ühe kolmandiku kutsenõukogu liikmete kirjalikul ettepanekul 20 päeva jooksul ettepaneku esitamise päevale järgnevast päevast arvates. (3) Kutsenõukogu koosolekuid protokollib kutsenõukogu esimehe poolt määratud protokollija. Protokollile kirjutavad alla nõukogu esimees, tema äraolekul aseesimees, ja protokollija. (4) Kutsenõukogu koosoleku protokoll peab olema kutsenõukogu liikmetele edastatud hiljemalt kahe nädala möödumisel koosoleku toimumise päevast arvates. Koosolekust osavõtnu võib seitsme päeva jooksul pärast protokolli kättesaamist esitada kirjaliku taotluse protokolli muutmiseks. Nimetatud taotluse rahuldamine otsustatakse järgmisel kutsenõukogu koosolekul. §7. Kutsenõukogu otsus (1) Kutsenõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb vähemalt kaks kolmandikku kutsenõukogu liikmetest, sealhulgas kutsenõukogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Nõutud kvoorumi puudumise korral kutsub kutsenõukogu esimees, tema äraolekul aseesimees, uue koosoleku kokku kahe nädala jooksul. (2) Kutsenõukogu otsus võetakse vastu koosolekul viibivate liikmete poolthäälte enamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks kutsenõukogu esimehe hääl, tema äraolekul aseesimehe hääl. (3) Kutsenõukogu otsuse aluseks on asjaomaste töörühmade ja kutsenõukogu liikmete vastavad ettepanekud. (4) Kutsenõukogu otsuse võib vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui kutsenõukogu liikmed hääletavad kirjalikult, esitades oma kirjaliku seisukoha kutsenõukogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe poolt määratud tähtajaks. (5) Kutsenõukogu otsus vormistatakse eraldi dokumendina. Otsusele lisatakse otsustatuga seotud materjalid, sealhulgas kutsenõukogu liikmete kirjalikud seisukohad. Otsusele kirjutavad alla nõukogu esimees, tema äraolekul aseesimees, ja protokollija. §8. Kutsenõukogu liikme vastutus (1) Kutsenõukogu liige vastutab oma tegevuse eest kutsenõukogus käesoleva määruse § 2 lõikes 1 nimetatud teda esitanud institutsiooni ees. (2) Kutsenõukogu liikmetel on kohustus teavitada teda esitanud institutsiooni kutsenõukogu tegevusest ja kutsenõukogu poolt vastuvõetud otsustest. Viimati muudetud: 24.01.2005
|
![]() ![]() ![]() ![]() |
||||