Eesti Olümpiakomitee

Sportlased

Sportlaskomisjon

Spordikalender

Eesti sportlaste tulemused rahvusvahelistel tippvõistlustel

Treenerikutse

Alusdokumendid

Eesti spordiregister

Koostööprojektid

Olümpialiikumine

Olümpiamängud

Sport kõigile

Spordi regulatsioon

Spordimeditsiin ja antidoping

Eesti spordiliikumise arengu kronoloogia

Sporditöötaja käsiraamat

Kes? Mis? Kus?


Prindi

Kutsenõukogu põhimäärus

Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 16. oktoobri 2001. a määrusega nr 321

  (RT I 2001, 83, 502), jõustunud 25.10.2001

  Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
6.05.2003 nr 141 (RT I 2003, 40, 279) 16.05.2003
25.03.2004 nr 90 (RT I 2004, 19, 137) 3.04.2004

Määrus kehtestatakse «Kutseseaduse» (RT I 2001, 3, 7) § 5 lõike 4 alusel.

  §1. Kutsenõukogu

(1) Kutsenõukogu on vastava tegevusvaldkonna töötajate, tööandjate, kutse- ja erialaühenduste ning riigi esindajate koostööorgan.

  (2) Kutsenõukogu tegevuse eesmärk on tööturu vajaduste rahuldamiseks vajalike kutsestandardite väljatöötamine ning kutsekvalifikatsiooni süsteemi rakendamine ja uuendamine.

  (3) Kutsenõukogu juhindub oma tegevuses seadustest, nende alusel antud õigusaktidest ja käesolevast määrusest.

[RT I 2003, 40, 279 – jõust. 16.05.2003]

§2. Kutsenõukogu koosseis, moodustamine ja lõpetamine

(1) Kutsenõukogude koosseisud esitab Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks haridus- ja teadusminister. Kutsenõukogu moodustamisel tugineb haridus- ja teadusminister vastaval kutsealal tegutsevate töötajate, tööandjate, kutse- ja erialaühenduste ning riigi esindajate ettepanekutele.

(2) Igal lõikes 1 nimetatud institutsioonil on õigus esitada kutsenõukogusse üks esindaja. Juhul kui institutsioon ühendab mitme erineva kutseala esindajaid, on tal õigus esitada mitu esindajat.

(3) Kutsenõukogu liige arvatakse kutsenõukogust välja juhul, kui:
1) liige on esitanud vastava avalduse;
2) liige lahkub teda kutsenõukogusse esitanud institutsioonist;
3) liikme esitanud institutsioon kutsub liikme tagasi;
4) liikme esitanud institutsioon on lõpetanud oma tegevuse.
 

(4) Kutsenõukogusse võetakse täiendav liige juurde juhul, kui:
1) kutsenõukogu leiab, et see on vajalik ja teeb vastavale institutsioonile ettepaneku;
2) kutsenõukogus seni esindamata institutsioon avaldab soovi kuuluda kutsenõukogusse ning teeb haridus- ja teadusministrile vastavasisulise ettepaneku.

(5) Kutsenõukogusse täiendavate liikmete juurdevõtmiseks ja kutsenõukogust liikmete väljaarvamiseks võib kutsenõukogu teha ettepaneku vastavale lõikes 1 nimetatud institutsioonile. 

(6) Kutsenõukogusse täiendavate liikmete juurdevõtmise ja kutsenõukogust liikmete väljaarvamise korral tugineb haridus- ja teadusminister lõikes 1 nimetatud ettepanekutele. Liikmete juurdevõtmise ja väljaarvamise kinnitab Vabariigi Valitsus.

(7) Kutsenõukogu tegevuse lõpetab Vabariigi Valitsus.

[RT I 2004, 19, 137 – jõust. 3.04.2004] 

§3. Kutsenõukogu ülesanded

Kutsenõukogu tegevuse eesmärgist lähtuvalt on kutsenõukogu ülesanded:
1) kutsestandardite ja muude antud kutsealal kehtivate nõuete kinnitamine ning esitamine «Riiklikku kutseregistrisse» kandmiseks;
2) kutsekvalifikatsiooni omistavale organile tegevusloa andmine ja tegevuse järelevalve;
3) «Kutseseaduse» § 8 lõikes 2 nimetatud kutsekvalifikatsiooni tõendamise vormide suhtes rakendatavate nõuete kinnitamine;
4) vaidluste lahendamine.

[RT I 2003, 40, 279 – jõust. 16.05.2003]

§4. Kutsenõukogu õigused

Kutsenõukogul on õigus:
1) paragrahvis 3 nimetatud ülesannete täitmiseks moodustada töörühmi ja ekspertgruppe ning kaasata vajalikul arvul eksperte;
2) anda kutsekvalifikatsiooni omistavale organile tegevusluba, samuti tegevusluba kehtetuks tunnistada;
3) teha tegevusvaldkonda puudutavates küsimustes ettepanekuid asjaomastele ministritele ja teiste asjaomaste institutsioonide juhtorganitele;
4) saada kutsekvalifikatsiooni omistavalt organilt informatsiooni järelevalve teostamiseks;
5) võtta vastu otsuseid käesoleva põhimäärusega sätestatud ülesannete ulatuses.

[RT I 2003, 40, 279 – jõust. 16.05.2003]

§5. Kutsenõukogu töö juhtimine

(1) Kutsenõukogu tööd juhib esimees, tema äraolekul aseesimees.

(2) Kutsenõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe(d). Esimees ja aseesimees (aseesimehed) valitakse lihthäälteenamusega, kusjuures koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kaks kolmandikku kutsenõukogu liikmetest.

§6. Kutsenõukogu töökord

(1) Kutsenõukogu töövorm on koosolek.

(2) Kutsenõukogu koosoleku kutsub kokku kutsenõukogu esimees, tema äraolekul aseesimees, vähemalt kaks korda aastas, teatades sellest kirjalikult kutsenõukogu liikmetele vähemalt 10 kalendripäeva enne koosoleku toimumist. Koos teatega koosoleku toimumise kohta edastatakse kutsenõukogu liikmetele ka koosoleku päevakord. Kutsenõukogu koosolek kutsutakse kokku vähemalt ühe kolmandiku kutsenõukogu liikmete kirjalikul ettepanekul 20 päeva jooksul ettepaneku esitamise päevale järgnevast päevast arvates.

(3) Kutsenõukogu koosolekuid protokollib kutsenõukogu esimehe poolt määratud protokollija. Protokollile kirjutavad alla nõukogu esimees, tema äraolekul aseesimees, ja protokollija.

(4) Kutsenõukogu koosoleku protokoll peab olema kutsenõukogu liikmetele edastatud hiljemalt kahe nädala möödumisel koosoleku toimumise päevast arvates. Koosolekust osavõtnu võib seitsme päeva jooksul pärast protokolli kättesaamist esitada kirjaliku taotluse protokolli muutmiseks. Nimetatud taotluse rahuldamine otsustatakse järgmisel kutsenõukogu koosolekul.

§7. Kutsenõukogu otsus

(1) Kutsenõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb vähemalt kaks kolmandikku kutsenõukogu liikmetest, sealhulgas kutsenõukogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Nõutud kvoorumi puudumise korral kutsub kutsenõukogu esimees, tema äraolekul aseesimees, uue koosoleku kokku kahe nädala jooksul.

(2) Kutsenõukogu otsus võetakse vastu koosolekul viibivate liikmete poolthäälte enamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks kutsenõukogu esimehe hääl, tema äraolekul aseesimehe hääl.

(3) Kutsenõukogu otsuse aluseks on asjaomaste töörühmade ja kutsenõukogu liikmete vastavad ettepanekud.

(4) Kutsenõukogu otsuse võib vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui kutsenõukogu liikmed hääletavad kirjalikult, esitades oma kirjaliku seisukoha kutsenõukogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe poolt määratud tähtajaks.

(5) Kutsenõukogu otsus vormistatakse eraldi dokumendina. Otsusele lisatakse otsustatuga seotud materjalid, sealhulgas kutsenõukogu liikmete kirjalikud seisukohad. Otsusele kirjutavad alla nõukogu esimees, tema äraolekul aseesimees, ja protokollija.

§8. Kutsenõukogu liikme vastutus

(1) Kutsenõukogu liige vastutab oma tegevuse eest kutsenõukogus käesoleva määruse § 2 lõikes 1 nimetatud teda esitanud institutsiooni ees.

(2) Kutsenõukogu liikmetel on kohustus teavitada teda esitanud institutsiooni kutsenõukogu tegevusest ja kutsenõukogu poolt vastuvõetud otsustest.


Viimati muudetud: 24.01.2005

EOK Sponsor
sponsor sponsor
kalender
spordirajatised
saavutused
infotund