Spordirahvas otsustas 2002. aasta novembris V Eesti Spordi Kongressil Tartus luua ühtse korra ja reeglistiku treenerite koolituse korraldamiseks ning pädevuse hindamiseks. Sisuliselt tähendas see otsus treenerite kutsesüsteemi loomist.

2005. a. Riigikogus vastuvõetud Spordiseadus sätestab treeneri kui isiku, kellel on kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses.

Eesti Olümpiakomitee, kui treeneritele kutset omistav organ, on alates 17. juunist 2004.a. omistanud treenerikutse ligi 2800 treenerile, paljud neist on oma kutsetaset sel perioodil tõstnud, esimestele treenerikutse saajatele on kutse taasomistamise käigus kinnitatud treenerikutse järgmiseks neljaks aastaks.

Kutseomistamise ja taseme- ning täienduskoolituse korraldamiseks on EOK moodustanud 53 treenerite kutsekomisjoni, sellesse protsessi on kaasatud üle 300 juhtiva treeneri, õppejõu ja spetsialisti.

Treenerikutset on erinevate toetuste ja pearahade määramisel arvestanud nii EOK, spordialaliidud kui ka kohalikud omavalitsused, paljud spordiorganisatsioonid lähtuvad kutsetasemest töölepingute sõlmimisel ja töötasu kujundamisel.

Viimase kuue aasta jooksul on oluliselt korrastunud ülevaade treeneritest, seda nii tervikuna Eestis kui ka spordialade ja piirkondade kaupa.

Spordiklubide (1549) poolt Statistikaametile 2007. aasta kohta esitatud aruannete põhjal on spordiklubides rakendatud kokku 3108 treenerit, neist 1395 lepingute alusel tasustatud ja 1713 lepingute alusel tasustamata (vabatahtlikud treenerid).

Eesti Treenerite Registrisse on sisestatud üle 4200 isiku, neist treenerikutsega ligi 2800.

Alates 1. novembrist 2008 jäetakse avalikku registrisse vaid kehtiva kutsetunnistusega treenerid.

Vaata lisaks Eesti Treenerite Register ja Eesti Spordiregister

Viimati muudetud: 31.10.2008