EOK spordidirektori Martti Raju sõnul on praeguse seisuga Eestil kindlaid olümpiakohti 9 ning kindlasti ollakse esindatud viiel spordialal – jalgrattasõidus, kergejõustikus, laskmises, ujumises, vehklemises. "Paljudel aladel toimuvad veel olümpiakvalifikatsioonid ning osad kohad on veel selgumisel. Prognoosi järgi võiks Eestit Pariisi olümpiamängudel esindada 25 sportlast, mis on kindlasti vähem kui me ootasime. Meie vastu räägib tõik, et aastast aastasse on kvalifitseerumine muutunud väikeriikide jaoks keerulisemaks ja raskemaks. Koondise lõpliku koosseisu peab EOK Täitevkomitee kinnitama hiljemalt 5. juuliks," sõnas Raju.
Taasiseseisvumisaja suurim suveolümpiakoondis esindas Eestit 2008. aasta Pekingi olümpiamängudel kui võistles 47 sportlast, väikseim koondis oli 2012. aastal Londoni olümpiamängudel kui koondises oli 32 atleeti.
Pariisi olümpiamängude korralduskomitee loodab, et Prantsusmaa pealinnas peetavad mängud tulevad võimalikult avatud ning 10 500 sportlase sooritusi on vaatama oodatud 15 miljonit pealtvaatajat. Seejuures on esimest korda võistlemas võrdne arv mehi ja naisi. Kokku võisteldakse 32 spordialal ja 329 medalialal, seejuures jagatakse esimest korda medaleid breiktantsus.
Ühtlasi on 26. juulist 11. augustini peetavate Pariisi olümpiamängude läbiv teema keskkonnasäästlikkus. See väljendub nii 100% taastuvenergia kasutamises olümpiamängude korralduses, Seine'i jõe puhastamises, publiku ja sportlaste keskkonnasõbralikul liikumisel spordiareenidele ning paljudes muudes sarnastes tegevustes.
Teine aspekt, mida korraldajad jälgivad on see, et olümpiamängud toimuvad suures osas Pariisi linnaruumis. Selleks kasutatakse suuremalt jaolt juba olemasolevaid ehitisi, osa areene püstitatakse ajutiselt Pariisi tuntud maamärkide juurde ja kokku on nende osakaal 95% kõigist võistluspaikadest.
Eestis saab Pariisi olümpiamängudele kaasa elada Kanal 2 ja Duo Media otseülekannete vahendusel. Pariisi olümpiamängude pileteid saab osta korralduskomitee koduleheküljelt.