Snezana Stoljarova
https://www.arengmeeles.ee/

Olen omandanud magistrikraadi psühholoogias Tallinna Ülikoolis ja magistrikraadi sporditeaduste erialal, spetsialiseerumisega spordipsühholoogiale, Lund Ülikoolis Rootsis. Oman spordipsühholoogi kutset ja olen Euroopa Spordipsühholoogia Föderatsiooni poolt sertifitseeritud praktilise spordipsühholoogia spetsialist. Olen viimaste aastate jooksul täiendanud ennast põhiliselt mindfulness ehk teadveloleku lähenemistes ja teraapiates, mille keskmes on arusaam, et inimestena me suudame toimetada kooskõlas enda väärtustega kõige paremini siis, kui oleme teadlikud hetke mõtetest ja tunnetest, oleme valmis suhtuma nendesse hinnanguvabalt ja aktsepteerivalt, ning pühendume eesmärgipärasele tegevusele. Teadveloleku, enesesõbralikkuse, aktsepteerimise ja väärtuspõhise käitumise printsiipe ja võtteid kasutan läbivalt nii enda elus kui ka töös.  

Inimese ja professionaalina on minu põhiväärtustusteks areng (proovin järjepidevalt arendada enda teadmisi, oskusi ja omadusi), teadvelolek (proovin olla teadlik enda mõtete, tunnete ja käitumise osas ning olen avatud enda hetke kogemuste suhtes), vabadus (proovin teadlikult valida, kuidas ma elan ja käitun), ja hoolivus (proovin olla hooliv enda, teiste ja ümbruskonna suhtes). Neid väärtusi ja nendega seotuid psühholoogilisi oskuseid ja käitumisi toetan ka teiste puhul.   

Olen töötanud erinevas vanuses, erinevate alade ja erinevatel tasemetel sportlastega alates 2013 aastast. Rohkelt kogemusi olen saanud just individuaalalade sportlastega ja seda nende soorituskeskkonnas, olles tihti kaasas trennides, laagrites ja olulistel võistlustel. Viimaste aastate eriti põnevaks ja arendavaks kogemuseks oli sportlaste toetamine Tokyo ja Pekingi olümpiamängudel. Tippsportlastega koostöös, lisaks arengut ja sooritust toetavatele oskustele (nt keskendumise ja pingetega toimetuleku oskused), pööran palju tähelepanu ka sportlaste vaimset tervist ja üldist heaolu toetavatele oskustele ja teadmistele (nt taastumise ja heaolu praktikad).  

Kristel Kiens
https://www.arengmeeles.ee/

Minu haridustee sai alguse psühholoogia bakalaureuse õppes Tartu Ülikoolis. Pärast seda suundusin rahvusvahelisse magistriõppesse sporditeadustes Jyväskylä Ülikoolis, spetsialiseerumisega sooritus- ja spordipsühholoogiale. Lisaks omandasin doktorikraadi psühholoogias Tallinna Ülikoolist. Ülikooli haridustee kõrval olen ennast täiendanud aktsepteerimise ja pühendumise, teadveloleku ning enesehoolivuse lähenemistes ja teraapiates.  

Olen töötanud sportlastega noorsportlastest tippsportlasteni nii individuaal- kui võistkonnaaladel alates 2013.aastast. Samuti olen saanud koostööd teha ka mitmeid aastaid mõnede treenerite ja võistkondadega. Olen saanud koostöös ka võimalusi käia kaasas tiimidega rahvusvahelistel karikaetappidel ja tiitlivõistlustel (sh Paraolümpia mängudel Pekingis 2022 a.). 

Olles ka ise tegelenud saavutusspordiga umbes 16 aastat, olen nüüd pühendunud teiste mitmekülgsele arengule ja heaolule panustamisele. Pean oluliseks enda töös terviklikku lähenemist, mis tähendab, et töötan alati tervikliku inimesega, millest spordis osalus ja sportlase roll on üks oluline osa, kuid ei saa unustada selle kõrval teisi elus olulisi valdkondi ning keskkondi, mis kõik inimese arengut ja heaolu mõjutavad. Toetun enda töös ja ka enda elus teadveloleku, enesesõbralikkuse ning pühendumise ja aktsepteerimise lähenemistele. Sellest lähtuvalt arendan nii endas kui koostöös teistega teadveloleku oskuseid (nt. olla teadlik enda mõtetest, emotsioonidest, tähelepanust, käitumistest), aktsepteerimise oskuseid (nt. osata mõtteid ja emotsioone mõista, aktsepteerida ning õppida neist lahti laskma või neile mitte tähelepanu andma), pühendumise oskuseid (nt. enesejuhtimine, eesmärgistatud tegutsemine, enda väärtuste avastamine ja eesmärgistatult enda väärtuste järgi tegutsemine) ning enesesõbralikkuse oskuseid (nt. enda arengute väärtustamine, enesehoolivuse praktikate kasutamine, puhkamisoskuste arendamine).

Aave Hannus
https://www.peatreener.org/

Olen spordipsühholoogi tööd teinud üle 20 aasta. Selle aja jooksul on mul olnud võimalust õppida lähemalt tundma 51 erinevat spordiala, mille esindajatega olen saanud koostööd teha kõikidel võistlustasemetel. Sama kaua olen töötanud ka Tartu Ülikoolis spordipsühholoogia õppejõu ja teadlasena. Teadlasena on minu erihuvi tähelepanu uurimine - kaitsesin Hollandis Groningeni Ülikoolis doktorikraadi sellest, kuidas inimeste nägemistaju töötab siis, kui nad soovivad nägemisväljas olevaid asju kinni püüda (umbes nagu käsipalli või võimlemiskurika). Praktilises töös sportlastega õpetan, kuidas sportliku soorituse ajal parimal moel oma tähelepanu ja keskendumist suunata. Lisaks uurin teadlasena viimasel ajal seda, kuidas mudilastel hakkavad kujunema hoiakud kehaliste tegevuste ja istuvate tegevuste suhtes.

Sportlastega koostöös on minu eesmärk anda kliendile oskused, mis võimaldavad tal paremaks saada ja oma parim saavutada. Töös kasutan ainult tõenduspõhiseid meetodeid. See tähendab, et kõikide meetodite kasulikkusele, mida oma töös kasutan, on korduvalt leitud teadusuuringute kinnitust. Minu viis, kuidas klientide arengu toetamisele või arengu takistustele lähenen, pärineb ennekõike kognitiiv-käitumuslikust psühholoogiast, mis õpetab inimesi oma mõtteid ja tundeid juhtima sellisel moel, et need toetaksid tema eesmärkide saavutamist.

Kõige üldisemas on minu töö meetodiks oskuste õpetamine. Sõltuvalt kliendi (või terve võistkonna) vajadustest selgitan välja, milliseid psühholoogilisi oskusi on kliendil vaja tema eesmärkide saavutamiseks oma spordialal. Sagedasemad psühholoogilised oskused, mida õpetan, on enesekindluse reguleerimine ja keskendumise ning motivatsiooni reguleerimine koos stressi juhtimisega. Tajutreeningu puhul on fookuses tähelepanu suunamise, vastase tegevuse ennetamise ja kiire otsuste langetamise treenimine. Oskuste õpetamiseks kasutan erinevaid tehnikaid: eesmärkide seadmist, tähelepanu ja mõtete juhtimist, kujutluste juhtimist, nii lõdvestumise kui ka erutuse tõstmise tehnikaid, mõtete ning nende tähenduse muutmise tehnikaid ja probleemilahenduse tehnikat. Nimetatud tehnikaid saab õppida individuaalselt või väikestes rühmades. Ideaalsel juhul töötan treeneri abilisena. Kui see ei ole võimalik, siis töötan individuaalselt kliendiga ja noorsportlaste puhul kindlasti koostöös lapsevanematega.

Töös sean ma alati esikohale kliendi tervise – vaimse ja füüsilise heaolu. Talendi väljaarendamine eeldab suurt pühendumist, sagedast muude eluvaldkondade tagaplaanile seadmist ning pidevat manööverdamist pere, õpingute ja sõpradega seotud eesmärkide ja kompromisside vahel. Oma töös püüan pakkuda klientidele ka oskusi ja teadmisi, kuidas sportlikku arengut ülejäänud eluga tasakaalus hoida.

Koolipsühholoogiast spordipsühholoogiani jõudsin tegelikult juhuslikult Tallinna Ülikooli vilistlaskonverentsil mind tugevalt inspireerinud Snežana Stoljarova spordipsühholoogia töötoas osalemise tõttu, peale mida otsustasin, et spordipsühholoogia on uus suund, kuhu edasi liikuda. Psühholoogia magistrikraadi omandasin Tallinna Ülikoolis juba aastaid tagasi. Sporditeaduste, spordipsühholoogia ained ja erialapraktika tegin Tartu Ülikoolis Aave Hannuse juhendamisel. 2022. aasta sügisel sain spordipsühholoogi kutse.

Varasem pikaajaline töökogemus laste ja noortega on andnud mulle suuna ka spordipsühholoogias – peamiselt töötan just noorsportlastega, kes on väga lähedal täiskasvanute tasemel võistlemisele või siis veel aastaid sinna aega, et nad ikka jõuaksid oma unistusteni ja oskaksid tippsportlase teekonnal ettetulevate psühholoogiliste takistustega paremini hakkama saada ega loobuks.

Minu eesmärk oma töös on tugevdada või anda sportlasele tagasi eneseusk, et kõik vajalik on tema sees olemas, et edu saavutada, lihtsalt mõned oskused vajavad juurde õppimist või lihvimist. Noorsportlastega koos käib kaasas ka vanematega töö, et ka nemad oskaksid paremini oma sportlast toetada ja hoida fookust arengul, õppimisel ja vaimse tugevuse kasvatamisel.

Tegelen ka treenerite koolitamisega ja olen olnud erinevatele treeneritele mentoriks, et aidata kaasa spordipsühholoogia väärtuse tõstmisele ja rohkemale rakendamisele treeningutes, kus keskkond peaks olema noorsportlast toetav, vigade sõbralik ja arengule suunatud.

Töös pean oluliseks hea kontakti saamise, mis annaks sportlase usu, et spordipsühholoog saab olla abiks ja teaduspõhiste teadmiste ja oskuste edasiandmist, mida sportlane saab rakendama hakata.