Kui sportlase menüü on hästi planeeritud ning katab päevase energiavajaduse, siis on kõik makro- ja mikrotoitainete vajadused võimalik katta toiduga. Kuigi sportlastel on veidi suurem mikrotoitainete vajadus, on see siiski toiduga saavutatav, sest reeglina on ka energiavajadus ja -tarbimine suurem. Riskigruppi kuuluvad aga need sportlased, kes piiravad toitumist, väldivad teatud toidugruppe, söövad ühekülgselt või toitainetevaest toitu, aga ka neil sportlastel, kellel on loomulikult suurem mikrotoitainete vajadus (lapsed, rasedad, vigastatud sportlased jne).

Toidulisandite turg on vähereguleeritud: need ei pea olema tunnistatud turvalisteks ega toimivateks enne turule saamist. Keelatud koostisosa võib olla märgitud alternatiivse nimega või ei ole üldse pakendile märgitud. Sellisel juhul on tegu juba tahtliku kontaminatsiooniga, mille eesmärgiks on lisandi efektiivsemaks muutmine. Toode võib olla ka tootmise käigus saastunud, st kasutatakse sama liini ja/või hoiustamiskohti, mida dopinguainete puhu või sisaldab tervist ohustavaid mittesöödavaid komponente.

Toidulisandite ohumärgid:

Allolevas tabelis on ülevaade erinevatest toidulisanditest ja nende tarbimisega kaasnevatest võimalikest riskidest.

Toidulisanditel on levinud arvamuse kohaselt sportlikes tulemustes tähtis roll. Esikohale peaks siiski seadma vajalike toitainete saamise toidust. Sporditoitumise valdkonna eksperdid peavad olulisemaks esmalt vaadata üle oma menüü, treeningplaan ning unerežiim. Alles seejärel võib kaaluda toidulisandite tarvitamist. Tuleb välja selgitada, kas ja millised toidulisandid võivad toetada Sinu eesmärke. Teatud situatsioonides võib toidulisandi kasutamine olla õigustatud. Nt vahel võib sportlasel olla keeruline vajalikke toitainete koguseid tarbitavast toidust saada. Tuleb aga meeles pidada, et vähem on siinkohal parem!

Selleks, et sportlane ja tema taustajõud oskaks hinnata toidulisandi vajalikkust ja turvalisust ning teha kaalutletud valik, tuleb järgida allolevat skeemi.

Austraalia Spordiinstituut (Australian Institute of Sport) on teadusuuringutele tuginedes välja töötanud sporditoidulisandite klassifikatsioonisüsteemi, mis jagab toidulisandid nelja gruppi, lähtudes lisandi turvalisusest, efektiivsusest ja lubatusest spordis.

Toidulisandite kontrolli teostavad sõltumatud osapooled, kes testivad kõiki või teatud partiisid valitud keelatud ainete sisalduse osas. Otsides toidulisanditelt vastavat märgist ja kontrollidest toidulisandite olemasolu andmebaasist või äpist, on võimalik toidulisandite tarbimisega kaasnevat ohtu vähendada. Sportlase ülesanne on dokumenteerida tarbitud toidulisanditega seonduv teave: salvesta kuvatõmmis toidulisandite andmebaasis teostatud kontrolli tulemustest koos kuupäevaga, pildista üles lisandi pakend, tootja- ja pakendiinfo, partiinumber ning kirjuta üles tarbitud kogused.

WADA koodeksi artikkel 2.1.1: Sportlaste isiklik kohustus on tagada, et nende kehasse ei satuks ühtki keelatud ainet. Sportlased vastutavad ükskõik millise keelatud aine või selle metaboliitide või markerite eest, mis leitakse nende proovidest.

Tulenevalt sellest on iga sportlase kohustus veenduda tarbitava toidulisandi ohutuses. WADA keelatud ainete ja keelatud meetodite nimekirja leiad siit.