Mitmekesine toitumine
Mitmekesine, tasakaalustatud toitumine on vajalik keha normaalseks toimimiseks ja optimaalse
tervisliku seisundi saavutamiseks.
Struktureeritud ja eesmärgipäraseid treeninguid peaks toetama mitmekülgne ja täisväärtuslik
toitumine. Selle saavutamiseks tuleb süüa toiduaineid erinevatest toidugruppidest, aga ka varieerida
valikuid toidugrupi sees. Toiduained koosnevad makro- ja mikrotoitainetest. Makrotoitained, mida
keha vajab suurtes kogustes (grammides), jagunevad järgnevatesse gruppidesse: süsivesikud, rasvad,
valgud, vesi ja alkohol. Viimane on toitumissoovitustest välja jäetud tervist kahjustava mõju tõttu.
Mikrotoitained, mida keha vajab väikestes kogustes (mikro- ja milligrammides), jagunevad
vitamiinideks ja mineraalaineteks. Tegemist on eluks vajalike toitainetega, mis toetavad organismi
toimimist. Mikrotoitaineid ei ole meie organism suuteline ise sünteesima (v.a D-vitamiin ja K-vitamiin),
seepärast tuleb neid saada toidust või puuduse korral toidulisanditest. Kvaliteetse toitumisega on
võimalik keha toitainete vajadused hõlpsasti täita, toetades samaaegselt sportimist ja tõhustades
taastumist.
Sportlase taldrikumudel®
Veendumaks, et tagad organismile piisavalt energiat, rakenda põhitoidukordade planeerimisel
sportlase taldrikumudeli põhimõtet. Esindatud peavad olema suuremates kogustes köögi- ja puuviljad,
valguallikad ning (täis-)teraviljad või kartul. Õlid, õliviljad ja lisatavate toidurasvade kogus on oluliselt
väiksem. Üldine põhimõte, millest lähtuda, on jätkuvalt varieeruvus ja mitmekesisus, seda nii
toidugruppide, toiduainete kui toodete värvuse osas.
Sportlaste taldrikumudelid lähtuvad toitumisviisist ja eelseisva treeningu või võistluse intensiivsusest.
Segatoidulistele ja täistaimetoitlastele suunatud soovitused erinevad üksteisest eelkõige taimsete
valkude imendumise tõttu. Ühtlasi on just valguallikad sportlase taldrikumudelis koguseliselt
muutumatud (segatoidulisel ¼, täistaimetoitlasel ⅓ taldrikust), seega mõjutab treeningu ülesehitus
peamiselt energiarikaste süsivesikute (teraviljad ja/või kartul) ja köögiviljade osakaalu. Selliselt
planeerides võid olla kindel, et toitude proportsionaalne osakaal toetab Sinu tegevusi ja eesmärke.
Kohandatud
Colorado Colorado Springs Ülikooli (UCCS) loal: Sportlase taldrikumudel® (The
Athlete's Plate®) ja (Täis-)Taimetoitlasest sportlase taldrikumudel® (The
Vegan/Vegetarian Athlete's Plate®).
Tulenevalt oma toidulaua spetsiifikast peavad täistaimetoitlased pöörama lisaks tähelepanu järgmistele toitainetele: D- ja B12-vitamiinid, raud, jood, tsink, seleen, oomega-3 rasvhapped, aminohapped ja valk.
Toidu mõju veresuhkrutasemele
Toidu koostis mõjutab märkimisväärselt veresuhkrutaset. Eesmärk on hoida seda võimalikult
stabiilsena pikema aja vältel. Selle saavutamiseks peaks toidukord sisaldama süsivesikuid (sh
kiudaineid), rasvasid ja valkusid. Rolli mängivad ka portsjoni suurus ja toidu töötlemise viis. Rasvad,
valgud ja kiudained aeglustavad mao tühjenemist ning toitainete imendumist, mistõttu vabaneb
energia järk-järgult mõne tunni jooksul.
Ainult kiiresti imenduvatest süsivesikutest koosnevad toidukorrad põhjustavad veresuhkru järske
kõikumisi. Need tulenevad vereringesse vabanevast suurest suhkru kogusest, millele organism vastab
omakorda suurenenud insuliini tootmisega, et vere glükoosisisaldust stabiliseerida. Sellise reaktsiooni
tulemusena langeb energiatase, keha kaotab lihasmassi ja talletab rasva ning tekivad isud ja
näljahood. Sarnaselt mõjutavad organismi toidukorra vahelejätmine, energia ja/või süsivesikute
tarbimise piiramine ning tühja kõhuga treenimine. Soovituslikus vahemikus olev veresuhkrutase
võimaldab kehal kasutada energia tootmiseks rasva, toetada optimaalset lihasseisundit, vältida isude
teket ja reguleerida energia tootmist. Seega tuleb pikaajalise energia olemasolu ja organismi toimimise
tagamiseks süüa täisväärtuslikult.
Team Estonia koordinaator:
Raido Mitt
TEAM ESTONIA JA ALALIITUDE KOORDINAATORTel: 5564 7241
E-mail: raido@eok.ee