Eesti Spordieetika Reeglid
Alates 1. juulist 2026 kehtivad Eesti Olümpiakomitee täiskogu poolt vastu võetud Eesti Spordieetika reeglid (lühendina ESER).
Lisaks ülaltoodule jõustusid 20. juulist 2025 spordiseaduse muudatused, mille § 11 (Dopinguvastaste ja spordieetika reeglite järgimine) lõike 1 punkt 2 kohaselt on sportlane, treener, sportlase tugiisik, spordikohtunik ning spordiorganisatsiooni ja spordikooli töötaja ja juhtorgani liige kohustatud tundma ja järgima spordivõistluste tulemustega manipuleerimise ja väärkohtlemise vastaseid ning muid spordieetika reegleid, mis on sätestatud rahvusvahelise spordiorganisatsiooni, rahvusliku olümpiakomitee, rahvusliku paralümpiakomitee ja spordialaliidu kehtestatud dokumentides.
Nimetatud reeglid kohalduvad seaduse järgi ka spordiorganisatsioonile ja spordikoolile. Lisaks näeb seadus spordieetika reeglite rikkumiste puhul määratud võistluskeelu või spordis osalemise keelu puhul ette riiklike preemiate, stipendiumite ja toetuste õiguse kaotamise ja riigipoolse õiguse juba eraldatu tagasiküsimiseks.
Eelneva alusel on tänaseks loodud veenev õiguslik alus Eesti spordieetika reeglite rakendamiseks spordiorganisatsioonides. Oleme koostanud ESERi Korduma kippuvad küsimused ja vastused, mis loodetavasti hõlbustavad ESERi sisu mõistmise ja rakendamisega tekkivaid küsimusi.
ESER-i järgi on kõik spordiorganisatsioonid, sh spordialaliidud kohustatud: 1) viima oma reeglistikud kooskõlla ESER-iga; 2) tagama, et kõik spordiorganisatsiooni liikmed on ESER-ist teadlikud; 3) rakendama ausa menetluse põhimõtteid rikkumiste uurimisel ja lahendamisel.
Tänasel päeval on juba möödapääsmatu lisaks spordiala enda ja antidopingu nõuetele ka spordieetika (sh väärkohtlemise, kokkuleppemängude ja pealtvaatajate turvalisuse) teemade sissekirjutamine nii spordiorganisatsiooni põhikirja, arengukavasse, tegevuskavadesse, võistlus- ja litsentseerimisjuhenditesse jm dokumentidesse.
Lisaks ülaltoodule jõustusid 20. juulist 2025 spordiseaduse muudatused, mille § 11 (Dopinguvastaste ja spordieetika reeglite järgimine) lõike 1 punkt 2 kohaselt on sportlane, treener, sportlase tugiisik, spordikohtunik ning spordiorganisatsiooni ja spordikooli töötaja ja juhtorgani liige kohustatud tundma ja järgima spordivõistluste tulemustega manipuleerimise ja väärkohtlemise vastaseid ning muid spordieetika reegleid, mis on sätestatud rahvusvahelise spordiorganisatsiooni, rahvusliku olümpiakomitee, rahvusliku paralümpiakomitee ja spordialaliidu kehtestatud dokumentides.
Nimetatud reeglid kohalduvad seaduse järgi ka spordiorganisatsioonile ja spordikoolile. Lisaks näeb seadus spordieetika reeglite rikkumiste puhul määratud võistluskeelu või spordis osalemise keelu puhul ette riiklike preemiate, stipendiumite ja toetuste õiguse kaotamise ja riigipoolse õiguse juba eraldatu tagasiküsimiseks.
Eelneva alusel on tänaseks loodud veenev õiguslik alus Eesti spordieetika reeglite rakendamiseks spordiorganisatsioonides. Oleme koostanud ESERi Korduma kippuvad küsimused ja vastused, mis loodetavasti hõlbustavad ESERi sisu mõistmise ja rakendamisega tekkivaid küsimusi.
ESER-i järgi on kõik spordiorganisatsioonid, sh spordialaliidud kohustatud: 1) viima oma reeglistikud kooskõlla ESER-iga; 2) tagama, et kõik spordiorganisatsiooni liikmed on ESER-ist teadlikud; 3) rakendama ausa menetluse põhimõtteid rikkumiste uurimisel ja lahendamisel.
Tänasel päeval on juba möödapääsmatu lisaks spordiala enda ja antidopingu nõuetele ka spordieetika (sh väärkohtlemise, kokkuleppemängude ja pealtvaatajate turvalisuse) teemade sissekirjutamine nii spordiorganisatsiooni põhikirja, arengukavasse, tegevuskavadesse, võistlus- ja litsentseerimisjuhenditesse jm dokumentidesse.
Eesti Spordieetika reeglid
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu reglement (sh spordivaidluste erisätted)
KKK spordieetika reeglite kohta