Jefimova esimene medal täiskasvanuteklassis tuli 10-aastaselt kui ta võitis lühiraja Eesti meistrivõistlustel 200 m rinnulidistantsil pronksmedali.
„Ma ei saanud aru, mis toimub. Minu jaoks oli see tavapärane võistlus, kus sain medali, väga lahe. Aga ma ei saanud aru, miks kõik mu ümber nii õnnelikud on. Olin ju varem ka võitnud ja siis nad ei olnud nii õnnelikud. Ajaga jõudis see mulle kohale – 10-aastasena poodiumil olla on midagi erilist, päris lahe!“ meenutab Jefimova.
Vanaisa soovitusel ujuma õppinud Jefimova ei mõtle stardipukilt basseini hüpates aga pelgalt medalitele, vaid ka võistlussooritusele. „Basseini hüpates ei mõtle ma medalitele, üritan mõelda aegadele, mida ujun. Kui medal tuleb, on see selle kõrval suur boonus,“ ütleb ta.
Kuhu Eneli oma võidetud medalid paneb? „Mu ema võtab medalid endale ja ütleb mulle, et ta peab nendega rituaale tegema. Meil on juba kaks karpi, kuhu ta paneb neid, sest ühte ei mahu. Mu ema jaoks on väga suur asi, et need oleksid seal,“ muigab Jefimova.
“Igihaljad“ fotonäitus tutvustab EOK 100. juubeliaastal ja ESOM 60. sünnipäeval Eesti erinevate ajastute ja erineva sisuga spordialade tippsportlaste karjääri jooksul võidetud õisi. Fotonäitust saab vaadata Viru Keskuse aatriumis 17. septembrini, seejärel liigub näitus erinevatese Eestimaa paikadesse.