Olümpiapäeval said kõik huvilised proovida oma ala spetsialistide käe all kurlingut, vehklemist, kergejõustikku, laskesuusatamist, motokrossi, rulatamist, rulluisutamist, suusahüppeid, orienteeruda, mängida hokit, käsipalli, petanki, sulgpalli, võrkpalli, tennist, tantsida tänavatantsu, hüpata batuutidel, läbida taaskasutatud materjalidest tehtud seiklusrada, vaadata iluvõimlejate etteasteid. Julgemad said katsetada ka värskeid olümpiaalasid, ronimist ja breiktantsu. Paralümplase Egert Jõesaare käe all sai katsetada ka ratastoolikurlingut, parasulgpalli, ratastoolitennist, bocciat, käsiratast ja parakergejõustikku.
Midagi oli täiesti uut ka olümpiapäeva patroonile, freestyle-suusataja Kelly Sildarule, kes läks vehklemisrajal vastamisi oma elukaaslase ja treeneri Mihkel Ustaviga. „Väga lahe kogemus oli esimest korda vehklemist proovida. Kahjuks ei saanud endast veel põlvevigastusest taastumise tõttu täielikku maksimumi anda, aga see oli väga hasarti tekitav. Kindlasti sooviks seda tulevikus veel proovida,“ ütles Sildaru.
Tilludejooksus said Sildarult spetsiaalse olümpiapäeva medali kaela ka kõige pisemad, kuni seitsmeaastased spordihuvilised. Võistluste järel aitas tuju hoida üleval bänd Öed.
Projekti eestvedaja, EOK büroojuht Jaanika Eilati sõnul on erinevates linnades toimuv Olümpiapäev hea võimalus lastele tutvustada erinevaid spordialasid. „Väga positiivne oli näha nõnda palju lapsi sporti tegemas, endal silmad säramas. Loodame, et nii mõnigi neist läheb sügisel trenni,“ ütles Eilat.
Olümpiapäev tugineb kolmele sambale: olümpiaväärtused, aktiivne liikumine ja uute spordialade avastamine. Olümpiapäevaga tähistatakse nüüdisaegse olümpialiikumise algust 1894. aastal, kui Pariisis Sorbonne’s kiideti ühehäälselt heaks Pierre de Coubertini ettepanek hakata taaskorraldama olümpiamänge ja asutati Rahvusvaheline Olümpiakomitee.