Olümpiaehituse käigus kavandati Tallinna üle 120 objekti, millest osa ehitati valmis, osa kerkis hiljem, ent osa jäigi ideeks. Regatiks valmisid praegugi tuntud hooned – Pirita purjespordikeskus, teletorn, Olümpia hotell ja lennujaama uus terminal. Lisaks olümpiarajatistele kerkisid uued elumajad, bürood, terviseasutused ja kultuurihooned, mille autoriteks olid Eesti arhitektid, sisearhitektid ja insenerid.
Tallinn muutus regati ettevalmistuste käigus märkimisväärselt. Plaan hõlmas teise maailmasõja purustustest jäänud linnaehituslike haavade parandamist ning tühimike täitmist uue hoonestusega. Tallinna mereäär vabastati osaliselt tööstusest, uuendati insenertehnilisi süsteeme ning mitmed piirkonnad said värskendatud ilme. Lisaks arhitektuurile ja linnaplaneerimisele pöörati tähelepanu ka disainile – seda nii linnaruumi, tarbeesemete kui ka plakatikunsti näitel.
Näitus põhineb Grete Tiigiste 2024. aastal Tartu Ülikoolis kaitstud magistritööl "Tallinn täispurjes. Linna muutev olümpiaehitus", mille juhendaja oli kunstiajaloolane Anu Ormisson-Lahe.
"Selle näituse suurim väärtus tänapäeva inimesele on mõista, kuidas tehti ja kes tegi, et ükski ehitis ei näinud välja nagu üks järjekordne Nõukogude Liidu rajatis. Ta näeb välja teistsugune ning erilisem kui tolle ajastu arhitektuurinäited Euroopas," ütles Eesti Olümpiakomitee president Kersti Kaljulaid. "Olümpiaregatil oli omaette väärtus ka sellel, et tuletati muule maailmale meelde, et Eesti on okupeeritud ning toimub olümpiaharta rikkumine. Mul on hea meel, et see osa on siin välja toodud, sest näitusel leiab ka kirju, mida kirjutati," sõnas Kaljulaid.
"Tallinn täispurjes. Linna muutev olümpiaehitus" on arhitektuurimuuseumis ning tarbekunsti- ja disainimuuseumi hoovis avatud 28. septembrini 2025.