Lisaks võitis ta sise-EM-il 1971. aastal hõbeda ja 1972. aastal pronksi, Nõukogude Liidu meistrivõistustel 1970. aastal pronksmedali ning Nõukogude Liidu sisemeistrivõistlustel (1972) kuldmedail, 1973. aastal hõbemedali ja 1968. aastal pronksise autasu.
Tarmaku isiklik rekord kõrgushüppes oli 2.25, mis oli maailma 1972. aasta parim tulemus.
Jüri Tarmak oli EOK auliige aastast 1997 ning oli EOK teenetemärgi laureaat (2006), 2009. aasta sportliku elutööpreemia laureaat.
Eesti sport on kaotanud ühe oma suurmehe! Langetame leinas pea.
EOK, Kultuuriministeeriumi ja Kergejõustikuliidu järelehüüe:
Äsja manalateele läinud kõrgushüppe olümpiavõitja Jüri Tarmak oli Inimene suure algustähega. Endine kergejõustiklane, sporditegelane ja -pedagoog Henn Vallimäe kirjutas sotsiaalmeedias tabavalt: „Usun, et kui kunagi oleks korraldatud selline võistlus, oleks Jüri võinud vabalt võita kõige tagasihoidlikuma olümpiavõitja tiitli.“
Tarmak ei surunud end esiplaanile, ent ometi jõudis ta pisut rohkem kui kolmveerand sajandi pikkusel eluteel väga palju korda saata. Ta suutis spordis ja eluski lati seada nii kõrgele, et vähestel õnnestuks sellest üle hüpata. Ise tegi ta seda elegantselt ja kadestamisväärse kergusega.
1968. aastal Leningradi riiklikus ülikoolis õppides hakkas ta harjutama Pavel Goihmani ja Jelizaveta Sossina näpunäidete järgi. Seejärel tõusis visa eestlane maailma tipptasemele. 1970 võitis ta NSV Liidu meistrivõistlustel pronksi ja viis isikliku rekordi 2.17-le. Rulltehnikat kasutanu harjutas läbilöögi nimel nõrkemiseni.
„Goihmani treeningul sooritasin päevas kuni 200 hüpet. Vahel viisime pulsi 250 peale, et siis sooritada minuti jooksul harjutusi lihastele, mis hapnikust tühjaks olid saanud ja töötasid ekstreemoludes,“ jutustas Tarmak 2003 Spordilehele.
Tarmak timmis ka vaimse poole viimase peale. „Elasin olümpiatsüklis. Mul oli nelja aasta programm, mis määras: võin olümpial võita, kui ületan 2.25 esimesel või 2.27 ükskõik mitmendal katsel. Teadsin, et ma ei tohi konkurentide hüppeid vaadata – võidelda tuli üksnes latiga. Tulin toime. Justkui kõrvaltvaatajana nägin, kui pingsalt konkurendid üksteist jälgivad ja end kurnavad.“
Ühesõnaga, Tarmak ei jätnud midagi juhuse hooleks ja nautis teenitult raske töö magusaid vilju. Tema isiklik rekord 2.25 oli 1972. aastal maailma parim tulemus. Müncheni olümpial tagas kuldmedali 2.23. Tarmaku auhinnakapis on ka 1971. aasta sise-EM-i hõbe ja 1972 võitis ta samal jõuproovil pronksi.
Tavaellu sukeldus Tarmak valutult. Nutikas mees tõusis kiiresti Leningradi ülikooli dotsendiks ja prodekaaniks. Eestisse naasis Tarmak 1990. aastal. Kodumaal tema särav karjäär jätkus. Multitalent tegutses Tallinnas aktsiaseltsi Broker Baltic juhatuse esimehena ning oli ametis Eesti börsiühingu asepresidendi ja majanduskonsultandina.
Kahe lapse isa Tarmaku hobi oli orienteerumine. Ta korraldas nii sise- kui ka öövõistlusi ning valiti 2005 orienteerumisliidu aasta tegijaks. Mitmekülgne mees oli ka vahva alpinist, vallutades tippe Kaukaasias, Pamiiris, Altais ja Tian Shanis.
Oleme kaotanud asendamatu inimese. Väikest lohutust pakub vaid teadmine, et tema hasartne tegevus jätkub taevastel radadel.