Juhend sporditegevuse korraldamiseks 9. augustist COVID-19 perioodil

09.08.2021
Tagasi
09.08.2021
Lähtudes Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020 korraldusest nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ ning selle korralduse muutmise 30.07.2021 korraldusest nr 270 ja 06.08.2021 korraldusest nr 279 on alates 9. augustist 2021 sportimine, treenimine, huvitegevus, huviharidus, spordivõistluste ning spordi- ja liikumisürituste (edaspidi ka tegevus) lubatud kas kontrollimata tegevusena või kontrollitud tegevusena.

Kontrollimata tegevuste läbiviimine on lubatud järgmistel tingimustel:

  1. sisetingimustes on tagatud, et osalejate ja pealtvaatajate arv ei ole kokku rohkem kui 50 isikut;
  2. siseruumis võivad koos viibida ja liikuda isikud hajutatult. Piirang ei kehti koos liikuva või viibivaperekonna kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada;
  3. siseruumides tegevuse korraldaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu jadesinfitseerimisvahendite kasutamise Terviseameti juhiste kohaselt;
  4. välistingimustes võib piiratud territooriumil tegevusi korraldada kuni 100 osaleja japealtvaatajaga.
  5. välistingimustes ei rakendata osalejate piirarvu nende tegevuste puhul, kus tegevusetoimumise territoorium ei ole selgelt piiratud või piiritletav, tegevus toimub näiteks ühe asumi territooriumil või kui ei toimu osalejate registreerimist või ei korraldata pealtvaatajatele piletite müüki. Piiratud territooriumiks loetakse spordivõistluste puhul ka stardiala, võistlusrada ja finiši ala.
  6. Sportimise, treenimise, noorsootöö, huvitegevuse, huvihariduses ei arvestata piirarvu hulka alla 18-aastaseid isikuid. Spordivõistluste ning spordi- ja liikumisürituste puhul arvestatakse piirarvu hulka ka alla 18-aastaseid isikuid. Seega kontrollimata treeningul võib osaleda üle piirarvu alla 18-aastaseid isikuid, kuid spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel mitte.
  7. piirarvu arvestusse ei lähe isikud, kes on seotud tegevuse korraldamise või läbiviimisega, samuti koha omaniku või tema esindaja, töötajate (sealhulgas professionaalsed sportlased, täiskasvanute koondiste liikmed ning sportmängude meistriliigade ja esiliigade võistkondade liikmed), töövõtjate, esinejate ja hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes. See tähendab, et spordivõistlusel, kus osalevad professionaalsed sportlased, täiskasvanute koondiste liikmed, sportmängude meistriliigade ja esiliiga võistkonnad, loetakse piirarvu sisse pealtvaatajad, harrastajad ja mitte professionaalsed sportlased ja piirarvu sisse ei loeta professionaalsed sportlased, täiskasvanute koondiste liikmed ning sportmängude meistriliigade ja esiliigade võistkondade liikmeid.
  8. isikute piirarvu arvestusse lähevad kõik külastajad, lapsevanemad, meedia esindajad, mitteprofessionaalsed sportlased, liikumisharrastuse üritusel osalejad. Neid isikuid kontrollimata üritusel kontrollima ei pea.
  9. isikute piirarv kehtib sisetingimustes kogu hoone või tegevuse asukoha kohta. Seega ei ole lubatud näiteks olukord, kus ühte ruumi lubatakse kuni 50 isikut kontrollimata ning teise ruumi 200 isikut kontrollitult, kuid kõik saalid asuvad ühes hoones. Selleks, et kirjeldatud olukorda vältida, lähtutakse piirarvude arvestamisel kogu tegevuse asukoha põhiselt, st hoonest või territooriumist. Kui tegevuskoht asub mõnes suuremas kaubanduskeskuses, siis võib isik nakkusohutust tõendamata liikuda näiteks toidukauplustes, kuid näiteks spordiklubi külastamiseks on tõenäoline, et isik peab oma nakkusohutust tõendama, kui selles siseruumides asuvas spordiklubis viibib kõikide saalide peale kokku rohkem kui 50 isikut.
  10. isikute arvu põhimõtet arvestatakse ühes ajahetkes, seega peab tegevuse eest vastutav isik hindama, kas võib sinna sattuda rohkem kui sätestatud piirarv isikuid või mitte. Kui ta ei soovi tõendeid kontrollida, siis ei või ta lubada ühel ajal üle 50 isikul siseruumides viibida ega üle 100 isikul välistingimustes.
  11. kui päeva jooksul toimub samas siseruumis mitu võistlust, tagatakse vähemalt 30-minutiline paus ühe tegevuse lõpetamise ning järgmise alustamise vahel puhastus- ja desinfitseerimistööde ning ventileerimise jaoks. Treeningtegevuse puhul tagatakse ruumide regulaarne õhutamine päeva jooksul. Siseruume tuleb puhastada iga päev enne ja pärast tegevus vm kogunemise toimumist.

Kontrollitud sporditegevuste läbiviimine

Kontrollitud tegevuste läbiviimine on lubatud järgmistel tingimustel:

  1. sisetingimustes osaleb kuni 6000 ja välistingimustes kuni 12 000 üksnes negatiivse testitulemusega, COVID-19 haiguse läbi põdenud või selle vastase vaktsineerimiskuuri läbinud inimest ning järgitakse teisi samal ajal kehtestatud piiranguid (näiteks desinfitseerimisnõuete täitmine).
  2. isik võib osaleda tegevuses, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
    a. ta on alla 18-aastane;
    b. ta on erivajadusega ja tema testimine ei ole muid olulisi põhjuseid arvestades mõistlik; 
    c. ta on COVID-19 haiguse läbi põdenud, vaktsineeritud või vaktsineerituga võrdsustatud isik ning esitab enne tegevuses osalemist selle kohta tõendi. See tähendab, et isik:
                    i. on läbi põdenud COVID-19 haiguse ning diagnoosi kinnitava SARS-CoV-2 testi tegemisest või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui 180 päeva;
                    ii. on läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise kuuri, saavutanud viimase vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning sellest ei ole möödunud rohkem kui üks aasta;
    iii. on COVID-19 haiguse läbipõdemise järel saanud ühe doosi vaktsiini, saavutanud vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning sellest ei ole möödunud rohkem kui üks aasta, või ta on pärast esimese vaktsiinidoosi saamist haigestunud COVID-19 haigusesse, on COVID-19 haiguse läbi põdenud ning diagnoosi kinnitava SARS-CoV-2 testi tegemisest või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui üks aasta. Juhul, kui isik haigestub COVID-19 haigusesse kahe nädala jooksul pärast esimese vaktsiinidoosi saamist, kohaldatakse tema suhtes läbipõdenute kohta sätestatut.

    d. ta esitab negatiivse testi tõendi järgmistel tingimustel:
                     i. COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse Euroopa Liidu terviseohutuse komitee heaks kiidetud SARS-CoV-2 antigeen-RTD test (edaspidi kiirtest) peab olema tehtud kuni 48 tundi enne tegevuses osalemist;
                     ii. COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 RT-PCR test peab olema tehtud kuni 72 tundi enne tegevuses osalemist.
  3. tegevuse eest vastutav isik ehk tegevuse korraldaja on kohustatud kontrollima eelpool nimetatud tõendi või testi tegemise ehtsust ning nende kehtivust või teiste asjaolude ilmnemist enne seda, kui isik osaleb tegevuses. Vabariigi Valitsuse korraldusest tulenevalt tuleb kontrollida kõiki, lubatud on tõendi kontroll nii visuaalselt kui ka tehnilise seadmega. Põhjendatud kahtluse korral on tegevuse eest vastutav isik kohustatud tuvastama tõendi või testi esitaja isikusamasuse. Tõendi võltsimine või võltsitud tõendi kasutamine on karistatav. Tegevuse eest vastutaval isikul on keelatud isikuandmeid säilitada, välja arvatud juhul, kui isik annab selleks vastava nõusoleku.
  4. tegevuse eest vastutavaks isikuks loetakse isikut, kes vastutab majandustegevuse ja igapäevase korralduse ning tegevuse juhtimise eest. Tegevuse eest vastutav isik on füüsiline või juriidiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis on seotud tema majandus- või kutsetegevusega. Tegevuse eest vastutav isik ning tegevuses osalev füüsiline isik on kohustatud sätestatud nõudeid täitma ning vastavat järelevalvet teostab Terviseamet. Tegevuse eest vastutavaks isikuks loetakse ka näiteks avaliku ürituse korraldajat. Tegevuses osalevaks isikuks loetakse eelkõige külastajat, pealtvaatajat, osalejat või klienti.
  5. tegevuse eest vastutav isik võib korraldada kiirtesti tegemise Terviseameti juhiste kohaselt. Täpsem info: https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonaviiruse-haigus-covid-19-trukised-ja-juhendmaterjalid
  6. maksimaalse kaitse saabumise ajaks loetakse vastavalt tootja juhistele Pfizer/BioNTechi vaktsiini Comirnaty puhul 7 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi, AstraZeneca vaktsiini Vaxzevria puhul 15 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi, Moderna COVID-19 vaktsiini puhul 14 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi ja Janssen COVID-19 vaktsiini puhul 14 kalendripäeva pärast ühte vaktsiinidoosi. Teiste käesolevas punktis nimetamata COVID-19 vaktsiinide puhul tuleb lähtuda konkreetse tootja juhistest maksimaalse kaitse saabumise kohta. Läbipõdenute vaktsineerimisel ühe doosiga lähtutakse maksimaalse kaitse saabumise puhul käesolevas punktis sätestatud aegadest
  7. Eestil ja teistel Euroopa Liidu liikmesriikidel valmisid juuliks üle Euroopa Liidu ühtsetele standarditele vastavalt kolm COVID-tõendit: EL digitaalne immuniseerimise tõend, EL digitaalne negatiivse PCR testi tõend ja digitaalne COVID-19 läbipõdemise tõend. Tõenditel olev QR-kood on loetav vastava rakendusega (kontroll.digilugu.ee). Lisaks võib EL digitaalset tõendit näidata nii seadmest (nt telefon) kui ka prindituna. Samuti võib tegevuses osalemiseks esitada teisi digisertifikaadiga samaväärseid tõendeid (nt paberkandjal immuniseerimispass), millega on võimalik tõendada enda vaktsineeritust, läbipõdemist või negatiivset testi tulemust. Täpsem info tõendite kontrollimiseks on leitav siit: https://kkk.kriis.ee/et/kkk/covid-toendid/el-digitaalsed-covid-toendid
  8. tegevuse eest vastutav isik ei tohi kasutada tõendite kontrollimiseks ebausaldusväärseid rakendusi, mis andmeid ise salvestada ja edastada võivad ning eelistada tuleks riigi poolt loodud kontrolli.digilugu.ee rakendust. See tähendab, et andmeid töödeldakse üksnes kontrolli eesmärgil ning tegevuse eest vastutaval isikul ei ole õigus andmeid mis tahes ajahetkel säilitada, välja arvatud juhul, kui isik annab selleks isikuandmete kaitse üldmääruse sätestatud korras nõusoleku.
  9. nakkusohutuse tõendamise kohustus on inimesel endal. Alates 9. augustist ei ole korraldajal enne ürituse või tegevuse algust kohustust tagada osalejatele antigeeni kiirtestiga testimise võimalust. See tähendab, et tegevuse korraldaja ei pea tagama tervishoiutöötaja kohalolekut, kes teeb antigeeni kiirtesti neile, kes ei ole vaktsineeritud, läbipõdenud või teinud eelnevalt PCR või antigeeni kiirtesti.
  10. kui korraldaja siiski pakub enne tegevust testi tegemise võimalust, peab ta järgima Terviseameti
    vastavaid juhiseid, millega on võimalik tutvuda siin:
    https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonaviiruse-haigus-covid-19-trukised-ja-juhendmaterjalid
  11. antigeeni kiirtesti tegemise kulu katab inimene, kes soovib osaleda tegevuses, välja arvatud juhul, kui tegevuse korraldaja vabatahtlikult pakub testimise võimalust ja selle kulu katmist.
  12. tegevuse korraldaja peab edaspidi hindama oma tegevuses osalevate inimeste arvu. Kui tegevuses osaleb oodatavalt enam kui 50 inimest siseruumides või 100 inimest väljas, või igapäevase majandustegevusega on seotud rohkem kui 50 isikut sees või 100 isikut väljas, peab tõendeid ja testi tulemusi kontrollima alates esimesest osalevast isikust arvates.
  13. kui korraldaja ei soovi tõendite või testi tulemuste kontrollimise kohustust täita, peab ta piirama külastajate arvu vastavalt piirarvudele ehk ta ei tohi võimaldada sisetingimustes tegevuses osaleda rohkem kui 50 isikul ning välistingimustes rohkem kui 100 isikul. Oluline on, et tegevuse eest vastutav isik teavitaks enne hoonesse või territooriumile sisenemist, millised põhimõtted kohalduvad.
  14. COVID-19 vaktsineeritust, läbipõdemist, PCR või antigeeni kiirtesti tulemust tuleb kontrollida kõikidel isikutel, kes tegevuses osalevad. Kui isik ei tõenda oma nakkusohutust, puudub tal õigus tegevuses osaleda (välja arvatud järgmistes punktides mainitud erandid).
  15. enne tegevuses osalemist ei pea nakkusohutust tõendama alla 18-aastane isik (18-aastane juba peab tõendama). See tähendab, et ta ei pea esitama tõendit negatiivse COVID-19 testi kohta, samuti ei nõuta talt tõendit vaktsineerituse või COVID-19 läbipõdemise kohta. Kui vaktsineeritusega hõlmatus alla 18-aastaste seas suureneb ning noortel on ajaliselt olnud võimalus ka teise vaktsiinidoosi saamiseks, vaadatakse kehtestatav vanusepiir üle ning vajaduse korral seda korrigeeritakse.
  16. testimisest on vabastatud ka vaktsineerimisekuuri lõpetanud isik, kui vaktsineerimiskuuri lõpetamisest ja vaktsineerimiskuuri järgse maksimaalse kaitse saabumise päevast ei ole möödunud rohkem kui üks aasta. See tähendab, et kui tegemist on kahedoosilise vaktsiiniga ning teist doosi ei ole veel tehtud, peab inimene enne tegevuses osalemist siiski tegema COVID19 testi.
  17. testimisest on vabastatud ka vaktsineerituga võrdsustatud isikud ühe aasta jooksul vastavalt korralduses sätestatule (kes on haiguse läbi põdenud ja saanud ühe vaktsiinidoosi). Samuti ei pea eelnevalt testi tegema inimene, kes on COVID-19 läbi põdenud, sellest ei ole möödunud 180 päeva ning ta esitab selle kohta tõendi.
  18. juhul, kui testimist või tõendite kontrollimist ei ole rakendatud kõikidele tegevuses osalejatele ja kogu tegevuse vältel, tuleb rakendada tegevuse läbiviimisel kontrollimata tegevuse piirarvusid ehk 50 isikut sisetingimustes ja 100 isikut välistingimustes.
  19. arvestada tuleb, et kõrgendatud piirarvudega ürituste läbiviimisel tuleb tagada kõikide isikute nakkusohutuse kontroll tegevuse algusest alates. Viimane tähendab, et olukorras, kus tegevuse käigus soovib tegevuses osaleda rohkem isikuid, kui on 50 sisetingimustes ja 100 välistingimustes, kuid isikuid pole tegevuse algusest testitud, nende testimise tulemusi, läbipõdemise või vaktsineerituse tõendatus kontrollitud, ei ole lubatud tegevust ellu viia nimetatud punktis sätestatust suuremale hulgale inimestele.
  20. 6000 ja 12 000 isiku arvulised piirangud on kehtestatud ühe kalendripäeva kohta ühe tegevuse jaoks, sest ka mitmepäevaste ja mitmes asukohas toimuvate tegevuste, näiteks festivalide puhul on oluline, et lubatud isikute arv, kes kokku puutuvad, oleks ühtselt piiritletud. Ühe kalendripäeva kohta tähendab, et neid nõudeid saab rakendada üksnes ühel kalendripäeval. Kui tegevus kestab mitu päeva, siis peab igal päeval kontrollima uuesti tõendeid või märgistama osalejad (nt käepaelaga) selliselt, et pikem tõendi kehtivus on muul viisil tuvastatav.
  21. kui päeva jooksul toimub samas siseruumis mitu võistlust, tagatakse vähemalt 30-minutiline paus ühe tegevuse lõpetamise ning järgmise alustamise vahel puhastus- ja desinfitseerimistööde ning ventileerimise jaoks. Treeningtegevuse puhul tagatakse ruumide regulaarne õhutamine päeva jooksul. Siseruume tuleb puhastada iga päev enne ja pärast tegevus vm kogunemise toimumist.
  22. regulatsiooni ei rakendata üritustele, mis on hajutatud erinevate asukohtade vahel, näiteks linnaruumis toimuvatele üritustele, nt Vanalinna päevad ehk üritused, kus inimesed liiguvad ühest tegevuskohast teise
  23. inimesel on võimalik tõendada vaktsineeritust immuniseerimispassiga, mille väljastamist on võimalik paluda tervishoiuteenuse osutajalt paberkandjal. Inimesed, kes on vaktsineeritud välismaal olles, saavad vaktsineeritust tõendada, esitades immuniseerimispassi, selle koopia või vastava tõendi (sh EL nõuetele vastav COVID-19 digitaalne vaktsineerimise tõend), millel muu hulgas kajastuvad ladina või slaavi tähestikus, eesti, vene või inglise keeles immuniseeritud isiku isikuandmed, nt haigus, mille vastu immuniseeriti, immuniseerimise kuupäev, immuunpreparaat, mida kasutati, mitu annust on isikule manustatud, tõendi väljastaja andmed jm.
  24. tõendiks võib olla teise riigi andmebaasi väljatrükk, mis on ametlikult kinnitatud. Isikud, kes on Eestis COVID-19 haiguse läbi põdenud, saavad ise oma andmetega tutvuda digilugu.ee portaalis ning genereerida endale digitaalse tõendi. Need, kes on haiguse läbi põdenud väljaspool Eestit, saavad läbipõdemist tõendada, esitades teise riigi arsti väljastatud tõendi läbipõdemise kohta, millel kajastuvad ladina või slaavi tähestikus, eesti, vene või inglise keeles isiku isikuandmed (nt läbipõdemise aeg, terveks tunnistamise kliiniline alus, testimise läbimise korral analüüsi metoodika, selle tulemus, testi tegemise koht, aeg, tegija ning viimase andmed).
  25. COVID-19 testi, sealhulgas antigeeni kiirtesti tegemine võib osalejale tähendada üritusel osalemise või teenuse kasutamise hinnatõusu antigeeni kiirtesti tegemise kulu võrra. Arvestades rahvatervise huve ja üritusel osalemise või teenuse kasutamise riski maandamist, on selline lisakulu põhjendatud.
  26. praegu on Euroopa turul saada professionaalseks kasutamiseks mõeldud COVID-19 antigeeni kiirtestid. See tähendab, et need testid on mõeldud kasutamiseks tervishoiutöötaja poolt või tervishoiutöötaja juhendamise all. Tervishoiutöötaja väljastab isikule ka tõendi testi tulemusega, mida isik saab tegevuse korraldajale näidata. Kui tegevuse korraldaja soovib korraldada enne tegevuse algust kiirtesti tegemist tervishoiutöötajateta, siis tuleb sel juhul järgida Terviseameti juhiseid ning sel juhul kehtib kiirtest ainult konkreetse tegevuse raames, mitte 48 tundi nagu tervishoiutöötaja poolt tehtud kiirtest.
  27. piletite müügi puhul peab korraldaja tagama selle, et piletil ja piletimüügi keskkonnas oleks olemas informatsioon ja sisenemise tingimused.
  28. Kehtestatud piirarvu hulka loetakse kõik tegevuses osalevaid isikuid (nii korraldajad, alla 18-aastased, vaktsineeritud, läbipõdenud, testitud).

Nõuded nii kontrollimata kui kontrollitud sporditegevuse korraldamiseks

  1. Spordialaliidul on kohustus koostada spordivõistluste korraldajatele spordivõistluste korraldamise juhend, mis võtab arvesse käesoleva juhendi põhimõtteid, Terviseameti soovitusi ja vastava ala eripärasid. Juhend tuleb avalikustada spordialaliidu kodulehel.
  2. Spordialaliit või spordiklubi võib kehtestada eelnimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa.
  3. Tegevuse korraldamisega seotud teenindaval personalil (sealhulgas kohtunikud, korraldajad, treenerid) on soovitatav siseruumides kanda maske.
  4. Välditakse kätlemist, kallistamist ja muid otseseid kontakte, et takistada võimalikku piisknakkuse edasikandumist.
  5. Haigusnähtudega isikute (nii võistlejate kui võistluste korraldajate) osalemine tegevustes keelatakse. Tegevuse korraldajal on õigus haigusnähtudega isik ja temaga kokku puutunud isik või isikud ära saata.
  6. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama tegevuse korraldaja, siseruumides (kui neid piiratult kasutatakse) rajatise haldaja.
  7. Tegevuse korraldaja tagab, et isikud ei koguneks võistluspaiga territooriumil suurematesse isetekkelistesse gruppidesse ega jääks pärast võistlust territooriumile.
  8. Tegevuse korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste, krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne. Vajaduse korral kasutatakse isikukaitsevahendeid.
  9. Tegevuse osalejaid tuleb tegevuses osalemise tingimustest ja eeskirjadest teavitada.
  10. Kui võistlusele saabub sportlasi, treenereid, korraldajaid kolmandatest riikidest (näiteks Venemaa, Valgevene, Ukraina, Türgi, USA), siis tuleb info nende isikute kohta edastada vähemalt viis tööpäeva enne isiku saabumist Politsei- ja Piirivalveametile (ppa@politsei.ee). Edastada tuleb järgmine info: isiku ees- ja perekonnanimi; sünniaeg; sugu; dokumendi number; kontaktid (telefon ja e-mail); saabumise aeg (kuupäev ja kellaaeg) ja riiki sisenemise koht (piiripunkt, lennujaam, sadam). Oluline on riik, kust isik saabub, mitte isiku kodakondsus. Juhime tähelepanu, et nädalavahetusi kirju üle ei vaadata ja nimekirjad saata tööpäeva raames

    Spordivõistlustena ei käsitleta virtuaalvõistlusi, kus puudub konkreetne tähistatud võistluskoht ning osaleja valib korraldaja määratud ajavahemikus ise osalemiseks sobiva aja ja koha.

Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed

  • Siseruumide (sh tualettruumide) kasutamisel tagatakse puhtus Terviseameti soovituste järgi. Soovitused leiab siit.
  • Oluline on jälgida kätehügieeni: võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta. Kätepesu juhendi leiab siit.
  • Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse kohe pärast kasutamist selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ning pestakse käed.

    Tuleb arvestada, et COVID-19 on viirus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt kontaktis nakkusohtliku inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid.

    Tegevuse korraldamise ja meetmete nõuete täitmise eest vastutab võistluse korraldaja. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

    Eelnimetatud nõudeid tuleb täita kuni Vabariigi Valitsuse järgmiste korralduste avalikustamiseni.