Eesti maadlus on tagasi!
Tiit Lääne
Ilmunud olümpiaraamatus "XXX olümpiamängud London 2012".
Maadlejad eesotsas peatreener Henn Põllustega olid korralikult valmistunud, kohanenud reeglimuudatustega, mis tõstsid partermaadluse tähtsust ja muutsid maadluse pealtvaatajale arusaadavamaks. Olümpiaeelsesse laagrisse läksid mehed koos füüsilise ettevalmistaja Aleksander Jairusega kindlal meelel: kõik, mis vajalik, on tehtud.
Põlluste arutles enne olümpiat, et Heikile sobiks selline asjade käik, kus tema vastupidavus paremini maksvusele pääseks.
„Mida matš edasi, seda paremaks tema võimalused muutuvad, sest võhm on tal hea. Heiki on nagu vana diiselmootor. Käimasaamisega läheb aega, agak ui vedama hakkab, siis tiksub hästi. Oluline, et ta esimesest ringist edasi saaks,“ rääkis Põlluste.
Kaks päeva enne
Londoni-turniiri õhkus meie meestest pressikonverentsil enesekindlust, kuigi
meedia neile veel tormi ei jooksnud. Nabi ei kuulunud medalilootuste esimesse
ringi ja kui ta 6. augusti pärastlõunal alustas, oodati rohkem järgmise päeva
kettaheitefinaali.
Nabi murrab olümpiafinaali
Kui 19 raskekaallast uhkes Exceli maadlushallis alustavad, lärmavad seal suuremalt jaolt grusiinid, türklased ja kõige käredamalt iraanlased. Aga varsti hakatakse ka eesti keeles tuld andma.
Loos on Heiki Nabile hea: ta juhtub soodsamasse tabelipoolde ja jääb eelringis vabaks ehk tripsuks nagu vanasti öeldi. Sellega on ta 16 hulgas, kus vastaseks tuleb Valgevenet esindav grusiin Ioseb Tšugošvili. Peaks olema võidetav vastane, ent kindlasti mitte nõrk mees. Nabi jääb vastase parteriga 0:1 taha. Oma parteri kaitseb ta ära ja seis on viigiline. Viimasel maadluskolmandikul on Nabi selgelt võidutahtelisem. Üritab ja teenibki kontrarünnakust võidupunktid. Võit 3:1 viib kaheksa hulka ja vallandab eestlaste võiduhüüded. Kõige kõvemat häält teevad tribüünil neljase sõudepaadi mehed eesotsas Kaspar Taimsooga.
Nai tuiskab matilt lahkudes mööda ka ajakirjanikest, lausudes tähenduslikult: „Palju on veel ees, pean puhkama.“
Veerandfinaalis tuleb vastu poolakas Lukasz Banak. Eestlane on nüüd hoos. Igast tema üritusest õhkub usku, et nüüd minnakse vaid võidu peale. Passiivsem poolakas jääb alla 0:3.
Veel pool tundi ootust ja siis algavad otse peatribüüni ees A-matil raskekaalu poolfinaalid. Nabi saab vastaseks Rootsi esindaja Johan Eureni. Varem on nad kohtunud kaks korda ja mõlemal juhul on rootslane peale jäänud. Täna aga on Nabil päev, mille nimel aastaid vaeva nähtud.
Esimesel perioodil ei sudua ta siiski rootslast parterist lahti kangutada, kuigi üritab kõvasti. Teise perioodi püstimaadluses käib Nabi kõvasti peale. Sõudjad karjuvad hääle kähedaks: „Läheb, Heiki! Läheb!“
Pärast Palusalu Berliini-vägitükke pole Eesti matimeest niiviisi vist ergutatudki. Punkti küll ei tule, kuid parteris kaitseb Nabi end kindlalt. Euren üritab siiski vedada ja esialgu antaksegi talle punkt, kuid treener Põlluste viskab matile protestikäsna. Lauakohtunikud vaatavad videot ja õiglus seatakse jalule: rootslane oli püüdnud Nabit ise matilt välja trügida, üritades nii apelleerida eestlase pagemisele. Punkti saab hoopis Nabi ja seis on viigis.
Viimane kolmandikaeg. Mehed on võrdsed, kuid on näha, et jaksu on rohkem eestlasel. Nüüd loositakse viimane parter ja Nabil on õnne: ta läheb alla. Kuidas ka Euren ei ürita, võtet ta teha ei suuda. Kolmkümmend sekundit peab meie poiss vastu ja see on ajalooline võit, mis viib olümpiafinaali.
Emotsioonid, mis saalis viibivate eestlaste seas vallanduvad, on olümpia meeldejäävamad. Eesti maadlus on tagasi olümpia medaliriikide seas – pärast 60-aastast pausi! Väsinud Nabi särab õnnest, rahul on ka Põlluste ja Jairus. „Mul on hea meel, et suutsin seda teha,“ lausub Nabi ja lisab, et nüüd saab enne finaali natuke puhata.„Ega ma lähe kuubalasele ka kaotama.“
Mati kõrval justkui ise maadelnud Põlluste leemendab samuti higist. „Hästi võitles. Parter, mis oli varem Heiki nõrgim koht, on nüüd tema trump. Nüüd on süda rahul ja võin pensionile minna.“
Nabi Palusalu ja Kotka jälgedes
Paar tundi valitseb maadlushallis suhteline vaikus, valmistutakse medalimatšideks. Siis läheb show edasi, nüüd vaid ühel matil, medalipoodiumi kõrval. Päeva viimases kohtumises selgub olümpiakuld kreeka-rooma maadluse raskekaalus. Saja aasta kestel, mil eestlased olümpiamängudel on osalenud, maadleb kolmandat korda kõige auväärsema kehakaalu finaalis eestlane. 1936 Berliinis võitles kulla eest Kristjan Palusalu, 1952 Helsingis Johannes Kotkas. Nüüd tuleb Hiiumaa poiss Heiki Nabi.
Vastu astub raskekaalu valitseja kuubalane Mijain Lopez Nunez. Viimaseid nädalaid 29-aastane Lopez Nunez on Pekingi olümpiavõitja ja neljakordne maailmameister.
„Lopez on väga
kõva töömees ja tagasihoidlik inimene, kes on maadlusele pühendunud,“ teab
Põlluste.
Elu tähtsaimat matsi maadlev Nabi peab Kuuba kuulsusele vapralt vastu. Arvukas
eestlaste toetajaskond, kes üle Londoni nüüd maadlussaali tormanud, annab
endast parima.
Püstimaadluses ei
loovuta Heiki kuubalasele midagi. Siis aga tuleb minna parterisse ja teisel
üritusel õnnestub Lopezil eestlane üle vedada – 2:0. Teine kolmandikaeg ja taas
paneb Nabi püstimaadluses sitkelt vastu. „Olen rahul, et ei andnud ainsana
Lopezile punkte püstimaadluses,“ ütleb Heiki pärast finaali.
Aga kui kuubalane asub parterisse, ei suuda Heiki ka kõige suurema pingutusega
musta meest matilt tõsta. See on kaotust skooriga 0:3.
„Tegin, mis suutsin. Kuid ta oli minust tugevam ja teisel katsel vedas mind parteris ära. Ennast ma sisiki maha ei tee, sest võitlesin lõpuni,“ nendib Nabi.
Hõbe on võidetud. Veel veerand tundi ootamist ja siis ehib raske olümpiamedal eestlase rinda. Heldivad Nabi, Põlluste ja kõik teisedki, kui sinimustvalge üles tõmmatakse. Siis tulevad intervjuud, helistavad peaminister ja president. Võistlusjärgsel ööl Heiki ei maga. Ei maga ka järgmisel. Söögiisu tuleb tagasi alles viiendal päeval.