Pingelise jooksulõpuga kaotas Lossmann soomlasele Hannes Kolehmainenile vaid 13 sekundiga, joostes aja 2:32.46,8. See oli napim kuldmedalikaotus olümpiamängudel 1996. aasta mängudeni. Seejuures oli Antwerpenis joostud distantsi pikkus 42,75 km. Maratonis jõudis eestlane ka järgmistele Pariisi olümpiamängudele, kus ta kandis avatseremoonial Eesti delegatsiooni lippu ja saavutas 10. koha.
Kergejõustiku juurde jõudis Lossmann noorte spordipoiste vabatahtliku „düünapoiste” ühenduse kaudu ja oli ka aktiivne jalgpallimängija. Jooksmises mitu Eesti meistritiitlit võitnud ja rekordit püstitanud (lisaks tuli ta ka enne Eesti iseseisvumist Tsaari-Venemaa meistriks ja püstitas mõne pikamaajooksurekordi) Lossmann töötas tavaelus kullassepa ja juveliirina. Lisaks aktiivseks sportlaseks olemisele oli ta Eesti esimeste spordikalendrite ja -käsiraamatute koostaja, Tallinna Poiste Spordiliidu üks asutajaid ja juhtis II maailmasõja ajal Rahvakasvatuse Peavalitsuse Spordiametis Eesti sporti. Sõja lõpus läks ta Rootsi, kus töötas edasi juveliirina. Lossmann suri Stockholmis 1984. aastal.
Tekst: Eesti Spordi-ja Olümpiamuuseum