„Eesmärk oli muidugi medaleid võita. Mul oli sellevõrra lihtsam, et Jüri Jaansoni treener oli Mihkel Leppik. Ja Mihkel Leppik oli minu treener. Miks mul ei peaks usku olema sellesse treenerisse? Kui tema mind tippu ei vii, siis see tähendab, et minus on probleem. Muidugi tuleb kõvasti tööd teha. Õnne peale lootma ei saa jääda. Pole see ala,“ räägib Endrekson.
Tosina medali seas on 44-aastane sõudja võitnud kaks olümpiamedalit. Kuidas neid võrrelda? „Pekingi medal ja Rio medal on täiesti erinevad. Töömaht, millised treeningud siis olid – Seal on suur erinevus. Saad aru, et võit on täppisteadus,“ selgitab ta.
Endreksoni sõnul võinuks 2008. aastal Pekingis tema ja Jüri Jaanson võidelda ka kuldmedali eest.
„Oleks selline vorm olnud
olümpial nagu aasta enne Luzerni MK-etappi võites, oleks võinud kõike võita.
Paat liikus uskumatult hästi. Võistlusest mäletan, et enne finaali päev või
kaks olid päris kehvad ilmad. Kohati oli laine nii kõrge, et ei tea, kas oleks
startigi lastud. Vahepeal olid närvid kapi otsas. Lootsime, et keegi jumala
eest starti edasi ei lükkaks. Siis see start tuli. Viimasel paarisajal meetril
sain aru, et oleme medalil, aga kas teine või kolmas, saime alles lõpus teada.
Surusime nina inglaste ette,“ meenutab Endrekson Pekingi olümpiamängude
hõbemedalit.
Neljapaadi koosseisus võidetud Rio de Janeiro pronksmedal on Endreksonile isegi südamelähedasem, sest medalivõit tuli üle kivide ja kändude. „Rio on selline kõige-kõigem. Ta on kõige erksam ja kõige värvikam medal. Pekingis olime favoriidid, Rio oli üllatus. Juba otse finaali pääsemine tekitas supertunde. Tuul keerutas distantsi teisel poolel eriti, siis tuli paati seal radade vahel roolida. Mul lendas vahepeal aer käest ära. Vist on kogemust nii palju, et ta jäi ikkagi kätte, et ta päris minema ei lennanud. Muidu oleks võinud meil see halvasti lõppeda,“ meenutab Endrekson.
Kus Endrekson oma medaleid hoiab? „Vanemate juures on üles pandud tross ja medalid ripuvad seal. Ema on pannud nad kronoloogiliselt järjekorda. Selleks, et medalid sealt välja noppida, võttis mul tükk aega.“
“Igihaljad“ fotonäitus tutvustab EOK 100. juubeliaastal ja ESOM 60. sünnipäeval Eesti erinevate ajastute ja erineva sisuga spordialade tippsportlaste karjääri jooksul võidetud õisi. Fotonäitust saab vaadata Viru Keskuse aatriumis 17. septembrini, seejärel liigub näitus Tartusse Tasku keskusesse.