EOK spordidirektor Martti Raju sõnul on tänase seisuga Eestil kindlaid olümpiakohti 17 ning praeguseks ollakse esindatud kuuel spordialal. „Paljudel aladel toimuvad veel olümpiakvalifikatsioonid ning paljud kohad on veel selgumisel. Prognoosi järgi võiks Eestit Tokyo olümpiamängudel esindada üle 40 sportlase, suveolümpiamängudel on see olnud üsna tavapärane sportlaste arv. Koondise lõpliku koosseisu peab EOK kinnitama hiljemalt 6. juuliks,“ sõnas Raju.
Tokyo olümpiamängude korralduskomitee loodab, et Tokyos peetavad mängud aitavad pandeemiast räsitud maailmal taasühineda ning rõõmu tunda. Siiski on mängude läbiviimiseks pidanud korraldajad tegema palju muudatusi, et kaitsta nii delegatsioonide kui mängude läbiviijate tervist. Näiteks ei lasta Tokyosse rahvusvahelisi pealtvaatajaid, olümpiaküladesse ehitatakse nakatumise tõrjekeskused, samuti plaanitakse sportlaseid regulaarselt testida.
Ühtlasi on 23. juulist 8. augustini toimuvate Tokyo olümpiamängude
läbiv teema keskkonnasäästlikkus. Esimest korda valmistatakse Tokyo
olümpiamedalid kasutatud mobiiltelefonide metallosadest ning rahva poolt
annetatud teiste elektroonikatoodete pisiosadest. Medalite disain väljendab au
ja kuulsuse saavutamist ning selle juurde kuuluvast sportlaste igapäevast tööd.
Medalitseremoonia poodiumid on valmistatud taaskasutatavast plastikust. Kooskõlas
Jaapani süsinikdioksiidi vähendamise eesmärkidega pakub ülemaailmne
olümpiapartner Toyota olümpiapargile laia valikut heitgaasivabasid sõidukeid,
sealhulgas kütuseelemendiga vesinikusõidukeid.