EOK president Urmas Sõõrumaa sõnul on treener auväärt elukutse, mida saab kanda inimene, kes on tõestanud oma teadmiste ja oskuste kvaliteeti. „Treener on juht ja õpetaja, kelle hoolde usaldame oma lapsed ja noored ning ka täiskasvanud ise oma keha ja vaimu arendamisel. Inimesel peab olema kindlustunne, et treeneril tõesti on teadmised ja kompetentsid, mis võimaldavad ohutult, tervislikult ja targalt treenida ning et treener pidevalt täiendab ja arendab ennast. Treenerikutse annab selle kindlustunde,“ ütles Sõõrumaa.
Sõõrumaa märkis, et treenerite kutsesüsteem on kehtinud 15 aastat ja selle aja jooksul on olnud piisavalt aega tõestada oma pädevust kõigil, kes soovivad treeneri vastutusrikast rolli kanda. „Täitevkomitee otsus mitte tunnustada ega premeerida juhendajatena inimesi, kellel ei ole vajalikku treenerikutset, on samm sellel teel, et Eesti spordisüsteem muutub järjest kvaliteetsemaks, läbipaistvamaks ja lihtsamalt kontrollitavaks. See on uue ajastu algus. Ehk pakub see ka treeneritele lisamotivatsiooni enda arengus edasi liikuda,“ rääkis Sõõrumaa.
Ta avaldas lootust, et ka teised spordiorganisatsioonid ja kohalikud omavalitsused järgivad EOK eeskuju ja seisavad treenerikutse olemasolu vajalikkuse eest. „Mõistame, et olümpiakomitee tasemel on seda lihtsam teha, kuna suuremal osal tippsportlaste treeneritel on kutsetunnistus. Loodame, et teised spordiorganisatsioonid võtavad sellest sammust eeskuju ja kehtestavad näiteks üleminekuperioodi,“ rääkis Sõõrumaa.
Spordikoolituse-ja Teabe Sihtasutuse juhi Toomas Tõnise hinnangul on 15 aasta jooksul liigutud jõuliselt edasi usaldusväärse treenerikutse nimel. “Me usaldame arste ja õpetajaid, lennujuhte ja laevakapteneid nende ametites, kuna teame, et inimeste elusid ega tervist ei saa anda isehakanud tegelaste kätesse. Loodetavasti olemegi nüüd ühiskonnana jõudmas äratundmisele, et treenerikutse omamine on normaalsus, ohutuse ja õige juhendamise tagatis. Kui me sportijate ja lapsevanematena, omavalitsusjuhtide ja spordikorraldajatena seda jätkuvalt ja järjekindlalt nõuame, kui toimib „naabrivalve“ tema parimas tähenduses, siis ei tohiks tõendamata oskuste ja teadmisteta juhendajatel olla kohta spordisüsteemis,” rõhutas Tõnise.
Vastavalt Eesti Vabariigi spordiseadusele peab treenerina töötaval inimesel, kes juhendab sportlasi ja teisi spordis osalevaid isikuid, olema treenerikutse. Kutseandmise ja taseme- ning täienduskoolituse korraldamiseks on EOK moodustanud koostöös spordialaliitudega kutsekomisjonid, mis kontrollivad taotleja vastavust tasemenõuetele, korraldavad kutseeksami ja otsustavad kutse andmise. Treenerikutsetasemeid on kokku kuus – 3. kutsetase ehk abitreener, 4. kutsetase ehk nooremtreener, 5. kutsetase ehk treener, 6. kutsetase ehk vanemtreener, 7. kutsetase ehk meistertreener ning 8. kutsetase ehk eliittreener. Eestis on 2020. aasta jaanuari seisuga kehtiva kutsetunnistusega treenereid 3353, kellest viienda tasemega on 973 treenerit, kuuenda tasemega 682, seitsmenda tasemega 210 ning kõrgeima, kaheksanda tasemega 5 treenerit.
Treenerikutse taotlemise nõuded, korra ja koolituste info leiab kodulehelt http://www.sport.ee/et/treenerid
Treenerikutse olemasolu saab kontrollida treenerite registrist ning portaalist www.treenerikutse.ee.
EOK täitevkomitee kinnitas otsuse lõpetada alates 2020. aastast kutsetunnistuseta treenerite tunnustamine ja premeerimine 25. novembril 2019 toimunud koosolekul.