Filmi režissöör/produtsent on Toomas Lepp, produtsent ja idee autor Urmo
Soonvald ja stsenarist Hannes Rumm.
„Maleajalugu tunneb mitut maailmameistrit ja ühte geeniust, kes oli Paul Keres. Kui 1944. aastal oleks Paul Keres koos perega jõudnud Läände, kas siis oleks 1975ndaks aastaks olnud maailmameistreid rohkem? Püüame filmis sellele vastuseid leida,“ ütles filmi produtsent ja režissöör Lepp.
Eesti Olümpiakomitee presidendi Urmas Sõõrumaa sõnul on kodumaise spordifilmi esilinastus PÖFFi-sugusel maailmatasemel filmifestivalil suurepärane viis tähistada EOK 100. juubeliaastat.
„Paul Keres oli oma aja kangelane, kelle elu erilisi keerdkäike ei tohi unustada. On sümboolne, et saame väärikalt just EOK 100. sünnipäeva puhul ühte oma kangelast meenutada,“ ütles Sõõrumaa.
Esilinastus avab ühtlasi Eesti Olümpiakomitee spordifilmide programmi.
„Elu ei ole võistlus, kuid mina võidan“ (Saksamaa, rež Julia Fuhr Mann) on päevakajaline spordifilm, tuues esile probleemid, mis on seotud soo määratlemisega tippspordis. Filmitegijad rõhutavad, et filmi peategelased ei ole kannatajad, vaid võitlejad, kes seisavad oma õiguste eest ja selle eest, mis teeb spordist spordi.
„Tule tuulde“ (USA, rež Ted Youngs) on karm sissevaade rattaspordi hingeellu, sportlaste väljakutsetele ja ületatavatele takistustele.
„Varajane kurv“ (Poola, rež Paweł Hejbudzki ) on lugu ühest perekonnast, mille liikmed peavad oma lapse karjääri nimel tegema olulisi valikuid.
„Viimane rattur“ (UK, rež Alex Holmes) jutustab meile loo suurest spordimehest, kolmekordsest Tour de France võitjast Greg LeMond’ist , aga eelkõige suurest isiksusest, kes räägib oma võitlustest nii eraelus kui ka rattarajal ausalt ja avatult.
„Villeneuve Peroni“ (UK, rež Torquil Jones) lahkab kahe võidusõitja, Gilles Villeneuve’i ja Didier Pironi vahele tekkinud kiilu, millele pani aluse omavaheline intsident, mida kumbki mees elu lõpuni ei unusta.
Pimedate Ööde filmifestival leiab aset 3.–19. novembrini.