Foto: EOK
Karate
Alagrupis sai Artamonov esmalt kaotuse tänavuselt EM-pronksilt ukrainlaselt Stanislav Horunalt 3-6, kes hiljem võitis kogu turniiri. Seejärel võitles Artamonov sakslase Noah Bitschiga viigi 0-0 ning siis võitis kodupubliku ees võidelnud valgevenelase Ivan Korabau 3-0. Punktide järgi pääses Artamonov alagrupist edasi teisena ning läks poolfinaalis vastamisi teise alagrupi võitja, 34-aastase viiekordse maailmameistri ja 11-kordse Euroopa meistri Rafael Aghayeviga Aserbaidžaanist. Temalt tuli vastu võtta kaotus 1-2, kuid pronksmedal oli võidetud.
Pavel Artamonov: „Täna oli minu jaoks päris hea päev. Sain alagrupist edasi ja sealt poolfinaali. Poolfinaalis oli mul kõva vastane – viiekordne maailmameister ning publik ja kohtunikud olid pigem tema poolt. Aga ikka sain esimesena punkti võtta. Mõtlesin juba võidule, aga vastane on hästi kogenud ja suutis punkte tagasi võita. Päris hea ja pingeline matš oli. Pronks on käes ja olen selle üle õnnelik!“ ütles Artamonov.
„Olin väga rahul, kui kuulsin, et minu poolfinaali vastaseks tuleb Aghayev. Tegelikult olen juba ammu tahtnud temaga kokku minna, aga iga kord kas mina kaotasin enne või tema. Nüüd siin läksime lõpuks kokku. Ta on nii suur nimi, nii et mul ei olnud midagi kaotada. Seetõttu pinget ei olnud, läksin rahulikult ja mõtlesin, et näitan seda, mida ma oskan, ja tuligi päris hea matš, kus võitlesime nagu võrdne võrdsega. Kahjuks viimased sekundid otsustasid, et tema võidab. Järeldasin sellest, et võin võidelda ükskõik kellega, et kõiki saab võita ja et pole midagi, mida ei saa ära teha.“
22-aastane Artamonov, kes kuulub EOK noorte saavutusspordi toetussüsteemi, võitis sellega oma esimese suure medali täiskasvanute seas. Noorteklassides võitis ta kahe aasta eest U21 vanuseklassi maailmameistrivõistlustelt -75kg kumite pronksmedali.
Artamonovi treener Aleksandr Zõkov: „Ta tegi peaaegu maksimumi. Kaks kaotust näitasid, et potentsiaali on, aga kaotas ta ju maailma parimale ja Euroopa parimale, nii et kokkuvõttes väga hästi ning pronksmedal on supersaavutus. Pavel on noor, nii et kõik on veel ees. Oleme teinud kõvasti tööd ning viimases laagris Sotšis, kus olid väga tugevad sparringupartnerid, juba nägime, et ta on heas vormis. Pavel on valmis medaleid võitma, nii et ütlen ausalt, lootsime ka täna siit medalit.“
Sealjuures tuli medalivõit treener Aleksandr Zõkovi sünnipäeval. Zõkov ise võitis 1995. aastal samas kaaluklassis Euroopa meistrivõistluste pronksi. „See oli väga super tunne, et minu õpilane kordas sellist saavutust ja seda enam, et täna on minu sünnipäev – see on supertunne,“ ütles Zõkov.
Jalgrattasõit – omnium
Omnium on trekisõidu mitmevõistlus, kus võisteldakse neljal alal. Eestit esindas Norman Vahtra, kes tänavustel Euroopa Mängudel Minskis võistles ka grupisõidus ja temposõidus.
16 võistleja seas sai Vahtra scratchis (40 ringi lõpufiniši peale) 12. koha, temposõidus (40 ringi, igalt ringilt punkt) kümnes, eliminatsioonisõidus (igal teisel ringil langeb viimane välja) 14. ning punktisõidus (saja ringi punktisõit vahefinišhitega, lõpufinišis topeltpunktid) seitsmes. Kokkuvõttes teenis Vahtra 10. koha.
Norman Vahtra: „Esimese kolme ala puhul jäi mul tulemus taktika, mitte võimete taha. Viimases alas, kuna see oli kõige pikem, oli taktikat kõige vähem vaja ning selle tulemusega võin rahule jääda – ühe vahefinishi võitsin, ühes olin neljas ja ka lõpufinishi võitsin. Sain omniumi võistlusest hea adrenaliinisüsti – kuna viimane ala läks hästi, sain hea emotsiooni ja tundsin, et vorm sai õigesti ajastatud.
Vahtra teeb omniumit maanteesõidu kõrvalt. „Olen trekisõidus võistelnud varem kaks korda elus, kuigi mitte nii kõrge tasemega võistlustel. Ettevalmistuseks tegin neli kolmepäevast laagrit ja nooremana sai Pirital sõidetud. Nii et kogemusi sellel alal on vähe. Kui Eestis oleks velotrekk, saaks korralikumalt harjutada. Maanteesõitja jaoks on see eeskätt talvine ala. Kui pakutakse häid võistlusi ja see ei sega maanteesõitu, teen trekisõitu hea meelega ka edaspidi, aga prioriteet on siiski maantee,“ märkis Vahtra.
Norman Vahtra on kolmel alal võistelnud sportlasena ka Eesti delegatsiooni lipukandja Euroopa Mängude lõputseremoonial.
Eksklusiivset sisu Minskist Euroopa Mängudelt leiab EOK sotsiaalmeediakontodelt – Instagramis “olympiafann” ja Facebookis „Olen olümpiafänn“ lehtedelt.
2. Euroopa Mängud toimuvad 21.-30. juunil Minskis, esimesed mängud peeti nelja aasta eest Bakuus. Eesti koondisesse kuulub 68 sportlast 13 spordialalt: aerutamises, iluvõimlemises, jalgrattaspordis, judos, karates, kergejõustikus, 3x3 korvpallis, laskmises, maadluses, poksis, sambos, sulgpallis ja vibulaskmises. Mängude kavas olevatest aladest ei võistle eestlased ainult lauatennises ja rannajalgpallis.
Euroopa Mängud on Euroopa meistrivõistlusteks judos ja poksis. Euroopa Mängud lähevad arvesse Tokyo 2020 olümpiakvalifikatsioonis kaheksal alal: laskmises, lauatennises ja vibulaskmises jagatakse olümpiapääsmeid, jalgrattaspordis, judos, karates, kergejõustikus, sulgpallis on võimalik teenida punkte või täita olümpianormi.
Eesti koondise koosseisust, ajakavast ja tulemustest saab ülevaade erilehel www.eok.ee/minsk-2019
Võistluste ametlik koduleht asub aadressil https://minsk2019.by/en