Alekna teine olümpiavõit. Tammerti metamorfoos.
Deivil Tserp
Ilmunud olümpiaraamatus XXVII suveolümpia. Ateena 2004.
Olümpiakevad algas Eestile paljulubavalt. Esmalt püstitas Aleksander Tammert USA-s riigi rekordi 68.48. Juuni alguses suutis Gerd Kanter Hispaanias tippmargile lisada kaks sentimeetrit. Kettaheite ajaloos oli enneolematu olukord – eestlased hõivasid maailma edetabelis kaksikjuhtimise.
Tavapärasest rahulikumalt hooaega alustanud leedulane Virgilijus Alekna kõmmutas 23. juunil Kreekas 70.97. Seljalõikusest taastunud Robert Fazekas sai seal kirja 70.83. Vahetult enne Ateenat heitis ungarlane Zoltan Kövago Zürichis 68.93 ja tõrjus eestlased maailma pingerea esikolmikust.
Samuti Zürichis võistelnud Gerd Kanter teenis nulli. Olümpia lähenedes oli see väga halb mark. Tammert andis Ateena eel vormile viimase lihvi Käärikul, Kanter treeneris olümpiakeskusest 250 km Kalamatas, kus teda abistas islandlasest juhendaja Vesteinn Hafsteinsson.
Kaks päeva enne kvalifikatsiooni Kreekasse saabuv Tammert täidab normi 64.50 mängeldes, tulemus 65.70 kindlustab talle esimesena pääsme lõppvõistlusele. “Ei arvanud, et avasooritus õnnestub nii hästi,” ütleb ta. “Korraliku heitetunnetuse leidsin alles enne võistlust. Mõtlesin, et kvalifikatsioonis võib tekkida probleeme.”
Hommikuse unega Tammert võistelnuks meeleldi teises grupis, ent loosi tahtel tuli tal alustada juba kell üheksa. “Tavaliselt heidan hilja magama. Eile läksin varem voodisse, aga und ei tulnud. Sain enda peale pahaseks, puhkamisaeg jäi napiks.”
Tammert lahkub areenilt avakatse järel, sel hetkel tulemuseta Kanter peab päikese käes edasi kõrbema. “Ma ei tahtnud palavusega staadionile jääda, lähen puhkama, öö oli niigi lühikene. Gerdil on treener kohal, tema aitab,” margib Tammert.
Teisel katsel saavutab Kanter lootustandva tulemuse 60.05. Viimasel võimalusel paiskab ta ketta võrku. 20. koha pälvinud 25-aastane eestlane istub ebaõnnestumise järel kümmekond minutit liikumatult pingil ja seedib toimunut.
“Rõõmupidu on neil, kes ootasid, et mu närvid alt veavad,” mõtiskleb Kanter. “Tegemist
on sisemise pingega. Küsin endalt, miks ma ei suuda heita sama kindlalt nagu
treeningul? Ei usu, et oleme midagi valesti teinud. Saime jälle ühe õppetunni.”
//
Lõppvõistlust alustab Tammert tippsportlasele omase sooviga kindlustada medal
juba avaheitega. Ta lennutab kahekilost ketast 66.66 ja tõuseb liidriks. Alekna
põrutab seejärel 69.89 ja Fazekas teisel katsel 70.93. Kolmandas voorus
vigastab medalisoosik Lars Riedel reit ja jääb kurvalt tartaanile lebama. Neljandal
katsel heidab Kövago 67.04 ja möödub Tammertist. Viimaseks vooruks proovib
31-aastane tallinlane end põselaksudega veel kord üles kütta, kuid ketas
potsatab sektorist välja. Tammerti katsete järel püüab kaamerasilm tribüünilt
kinni ühe mõnusalt kaasa elava mehe – Audentese rektor Peeter Kross on tulnud
vaatama ülikooli magistrandi tähetundi.
“Neljandaks kukkudes tekkis sportlik viha,” arutleb Tammert. “Üritasin end rahulikult sundida, samas teadsin, et pean heitma 67.50. Aga püüdsin mis ma püüdsin, päris hästi mul lihaseid ja tehnikat kontrollida ei õnnetunud. Heited, mis lõppesid 64 meetri kandis, ebaõnnestusid. Kuid pidin riskima, sest medalimaitse oli juba suus.”
Lõpp hea, kõik hea
Ateenas lahkub Tammert finaalheitluse järel staadionilt sportlasele vaat et
kõige ebameeldivama kohaga – neljandana. Tema hinges lõõmab leek, mida ei
suduaks kustutada isegi kaks tuletõrjeautot. Ent Tammert seisab vapralt
ajakirjanike ees ja selgitab, miks läks nii, nagu läks.
Pärast “aruandmist” suundub Tammert dopingukontrolli, kus saab asjad jutti öösel kella ühe paiku. Seejärel liitub ta kannatlikult oodanud abikaasa ja kolme ülikoolikaaslasega USa päevilt. Nende hulgas on ka LAV-I kuulitõukeäss Janus Robberts.
“Liza ütles, et esinesin väga hästi ja et tema jaoks olin just mina kõige parem. Ta avaldas arvamust, et varsti saan minagi medali,” vahendab eelmisel olümpial Sydneys üheksanda kohaga lõpetanud Tammert perekonna siseringis räägitut.
Võistlusjärgsel hommikul olümpiakülas intervjuud andes ei ole Tammertil veel õrna aimugi, millise pöörde sündmused võtta võivad. Kettahietja räägib siiralt eelmisel õhtul üle elatud sündmustest ja vallandab sisimas möllava tunnetetulva.
“Naise ja sõprade seltsis käis jutt “oleksite” tasandil, sõnab etteaste järel alles kell kolm olümpiakülla jõudnud ja tund hiljem magama heitnud Tammert. “Vahetult pärast võistlust ei tahtnud sel teemal rääkida, suunasin jutu mujale,” lisab ta.
Pärast neljatunnist uinakut ärgates loobub Tammert targu endas urgitsemast, et kuhu need puuduvad nelikümmend sentimeetrit jäid. “Muidugi, kui inimesed kätt suruvad ja ütlevad “kahju”, tuleb kõik meelde,” pajatab ta otsekoheselt.
//
Intervjuu järel trehvab Tammert olümpiakülas Eesti Olümpiakomitee
saavutusspordi divisjoni juhi Martti Rajuga. Ta kuuleb, et ungarlasest võitja
Robert Fazekas on üritanud uriiniproovi vahetada ja peab suure tõenäosusega
medali loovutama.
24. augusti pärastlõunal, kui Tammert koos abikaasaga Kreeka pealinna vaatamisväärsustega tutvub, saabub lõpuks ka ametlik teade Fazekase pettusest. Pommuudisest kuuldes annab Elizabeta Tammert mehele pronksmedali saamise eest suudluse.
“Fantastiline tunne!” ütleb Eesti päevakangelane hõisates. “Suur unistus on täitunud. Viimane mees medaliga on hoopis parem olla kui esimene medalita. Tore, et suutsin lähedastele inimestele ja pöidlahoidjatele pakkuda medalirõõmu.”
Foto: Mati Hiis