"Istanbul on näidanud, et tal on mängude korraldamiseks vajalik infrastruktuur. Istanbul ja Türgi on pikka aega olnud rahvusvahelise spordi head sõbrad ning usume, et see saab olla Euroopa parimatele sportlastele 2027. aastal parimaks võistluspaigaks," ütles Capralos.
Esimesed Euroopa Mängud peeti 2015. aastal Aserbaidžaani pealinnas Bakuus, 2019. aastal Valgevene pealinnas Minskis ning mullu võisteldi Poolas Krakowi ja Malopolska piirkonnas. Eesti on võitnud Euroopa Mängudelt 11 medalit.
- I Euroopa Mängudelt 2015 Bakuus võitsid Eesti sportlased kolm medalit: epeevehklemise naiskond (Erika Kirpu, Julia Beljajeva, Irina Embrich ja Katrina Lehis) võitis hõbeda, Kirpu individuaalselt pronksi ning Heiki Nabi teenis kreeka-rooma maadluses samuti pronksi
- II Euroopa Mängudelt 2019 Minskis võitsid Eesti sportlased viis medalit: hõbemedal meeste jalgratta maanteesõidus – Alo Jakin, hõbemedal naiste 3x3 korvpallis – Annika Köster, Kadri-Ann Lass, Merike Anderson ja Janne Pulk, pronks naistemaadluses – Epp Mäe, pronks sulgpalli meesüksikmängus – Raul Must, pronks karate kumites – Pavel Artamonov. Sealjuures kahel alal – 3x3 naiste korvpall ning sulgpall – olid need üldse Eesti esimesed suurvõistluste medalid.
- III Euroopa Mängudel 2023 Krakowis võitis Eesti kaks kuldmedalit ja ühe hõbeda. Kulla tõid vibulaskjad Lisell ja Robin Jäätma, kes olid parimad plokkvibu segapaaride võistluses ning Astrid Johanna Grents, kes triumfeeris taipoksi (Muay Thai) naiste -60 kg klassis. Hõbedale tuli kergejõustiklane Rasmus Mägi meeste 400 meetri tõkkejooksus.