Fotol: EOK taasasutajad ning EOK presidendid. Foto: Kalev Lilleorg / EOK
Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa sõnul oli EOK taasasutamine 1989. aastal julge samm, mis moodustas ühe killu Eesti rahva vabadusepüüdlustest. „Nõukogude Liidus elava rahva unistus näha olümpiamängudel oma spordisangareid võistlemas ja medaleid võitmas sini-must-valge lipu all oli suur ja võimas. Sellistest võimsatest südamesoovidest saavad sütitust paljud head ja maailmamuutvad sündmused. Olümpialiikumine on suuteline inspireerima, südameid avama ning inimesi liitma. Tänan kõiki, kes olid EOK taasasutamises teo või toetava sõnaga osalised!“ ütles Sõõrumaa.
Tollase nimevormiga Eesti Olümpia Komitee asutati 8. detsembril 1923. aastal. Nõukogude Liidu koosseisu kuuludes ei saanud Eesti rahvusvahelises olümpialiikumises osaleda muudmoodi kui NL-koondise ridades. Kui Eesti sportlased naasesid 1988. aasta Souli olümpiamängudelt nelja medaliga, sealhulgas Erika Salumäe ja Tiit Sokk kuldmedalitega, tekkis iseseisvusele püüdlevas ühiskonnas suur ootus, et ka meie sportlased saaksid võistelda Eesti lipu all.
1989. aasta 14. jaanuaril korraldati Estonia kontserdisaalis spordikonverents, kus jõutigi otsusele taasasutada Eesti Olümpiakomitee. See tähendas, et taastati 1923. aastal asutatud organisatsioon, nii et rahvuslikku olümpiakomiteed mitte ei asutatud uuesti, vaid jätkati õigusliku järjepidevuse printsiibi alusel algse organisatsiooni tegevust.
Spordikonverentsil oli sadu osalejaid, kuid EOK taasasutajateks nimetatakse neid inimesi, kellest said 1989. aastal taasasutatud organisatsiooni esimesed liikmed: Arnold Green, Rein Haljand, Bruno Junk, Eri Klas, Tõnu Laak, Ants Laos, Mikk Mikiver, Peedu Ojamaa, Gunnar Paal, Toomas Savi, Aado Slutsk, Jaan Talts, Mart Tarmak, Jaak Uudmäe, Atko-Meeme Viru.
Selleni, kui Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) täitevkomitee taastas Eesti Olümpiakomitee (EOK) õigused olümpiaperekonna täieõigusliku liikmena, läks veel mõni aasta aega - võimaluse taas oma lipu all olümpiale minna saime taasiseseisvumise järel 1991. aasta 18. septembril.
Huvilistel on võimalik EOK taasasutamisest lähemalt lugeda Gunnar Paali
silme läbi tema 2017. aastal välja antud raamatust "Eesti lipp
olümpiarõngaste kohal", mis on pdf-failina täismahus allalaaditav EOK
kodulehel siin.