Eesti võitis kaks kuldmedalit ja ühe hõbeda. Kulla tõid
vibulaskjad Lisell ja Robin Jäätma, kes olid parimad plokkvibu segapaaride
võistluses ning Astrid Johanna Grents, kes triumfeeris taipoksi (Muay Thai)
naiste -60 kg klassis. Hõbedale tuli kergejõustiklane Rasmus Mägi meeste 400
meetri tõkkejooksus.
„Medal on igati kiitust väärt. Iga ala tulemust on võimalik hinnata vaid selles
kontekstis, mis tasemel võistlust siin läbi viidi. Hea meel, et oli selliseid
alasid, mida me polnud varem näinud ning saime hea ülevaate nende tasemest
võrreldes Euroopaga,“ ütles Raju.
Euroopa Mänge on korraldatud nüüdseks kolmes eri riigis – 2015. aastal Aserbaidžaanis, 2019. aastal Valgevenes ning nüüd Poolas. „Neid mänge ei saa võrrelda eelmistega, sest alasid oli seinast seina – olid olümpiaalad, mitteolümpiaalad, olid Euroopa tipptasemel võistlused, aga ka mõõduvõtud, mis nii väga rahvusvahelisel tasandil ei määra,“ selgitas Raju.
„Poolakad polnud valinud kavva vaid neid võistlusi, mida saaks läbi viia vaid Krakowis. Unikaalne oli see, et võistlused toimusid paljudes erinevates linnade ja elati eri kohtades. Samas oli arusaamatu, miks mõned spordialad eraldati Krakowis hotellidesse, selle asemel, et sportlaskülas ööbida. Tulevikus on mängude korraldajal kaks varianti, kas kasutada Poola skeemi või lähtuda endale sobivast infrastruktuurist,“ ütles ta.
Järgmiste Euroopa Mängude korraldajat pole teada, kuid Euroopa Olümpiakomiteede president Spyros Capralose sõnul on läbirääkimised kahe riigiga. „Olen kindel, et saame väga hea korraldaja 2027. aastaks, kuid avalikustame selle pärast Euroopa Mängude lõppu,“ ütles Capralos pressikonverentsil.